Vikipeedia

Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe

Eesti Vabariigi presidendi institutsiooni ja kiriku suhe on erinevate presidentide ametiaegadel olnud erinev. Eesti on ilmalik riik, selle põhiseaduse paragrahv 40 ütleb, et Eestis riigikirikut pole. Sellele vaatamata on Eestis sarnaselt Põhjamaadega usuliste kombetalitluste riiklikesse tseremooniatesse lülitamise traditsioon. Vabariigi President on tavapäraselt osalenud enda ametisse vannutamise tänujumalateenistusel, jõulujumalateenistusel ning iseseisvuspäeva ja võidupüha tänujumalateenistusel.

2016. aasta sügisel ametisse astunud Eesti Vabariigi viies president Kersti Kaljulaid muutis varem Vabariigi Presidendi institutsiooni ja kiriku vahel olnud suhet, kui ta loobus osalemast enda ametisse vannutamise tänujumalateenistusel. See käivitas ajakirjanduses mitu kuud kestnud debati kiriku rolli üle presidendiametiga seotud rituaalides.

Presidendi jumalateenistustel osalemise traditsiooni ajaloost muuda

Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi ametisse astumise päeval tänujumalateenistust ei toimunud. Sarnaselt Eesti viienda presidendi Kersti Kaljulaidiga läks Päts pärast ametivande andmist 1938. aasta aprillis Kadriorgu, et seal külalisi vastu võtta. Päts osales aga kiriklike tähtpäevade tähistamises.[1]

Kõik kolm taasiseseisvumisjärgset Eesti presidenti enne Kersti Kaljulaidi osalesid oma ametisse vannutamise tänujumalateenistusel.[2] Presidendi ametisse astumise tänujumalateenistuse traditsioonile pani aluse taastatud Eesti Vabariigi teine president Lennart Meri. Kirikuloo teaduri Priit Rohtmetsa sõnul kujundas Meri otsuse tausta vabanemine Nõukogude okupatsioonist ja repressioonidest, 1980. aastate lõpus alanud taastatud Vabadussõja ausammaste pühitsemised, vaimulikkonna osalemine laulvas revolutsioonis ja inimeste massiline kirikutesse naasmine. Rohtmetsa arvates käsitles Meri kirikut kui institutsiooni ja nägi selle institutsiooni olulisust presidendiinstitutsiooni kõrval. Uue traditsiooni sissetoomine oli Meri jaoks viis näidata, et kirikud ja nende liikmeskond on ühiskonna täieõiguslikud liikmed. Meri soovis, et tänujumalateenistus toimuks Tallinna toomkirikus kui Eestimaa peakirikus.[1][2]

President Arnold Rüütel osales tänujumalateenistusel oma ametisse astumise päeval 2001. aasta 8. oktoobril Tallinna toomkirikus. President Toomas Hendrik Ilvese tänujumalateenistus, milles president osales, toimus tema ametisse astumise päeval 9. oktoobril 2006 Kaarli kirikus.[2]

Toomas Hendrik Ilvese presidendiks olemise ajal hakkas presidendi jumalateenistustel osalemise traditsioon vähem avalikuks ja privaatsemaks muutuma. Kui kaks eelmist presidenti käisid jõulujumalateenistusel mõnes suures Tallinna kirikus, siis Ilves käis väiksemas kodukandi Halliste kirikus. Kui varasema traditsiooni järgi oli Eesti Televisioon teinud jõululaupäeva õhtul kirikust, kus president jumalateenistusel osales, otseülekande, siis Ilves jättis 24. detsembril 2008 televisioonis ülekantavale teenistusele Halliste kirikus minemata ja läks kirikusse hilisema jumalateenistuse ajal.[1][3]

President Kaljulaidi ajal muuda

2016. aasta 10. oktoobril ametisse astunud Eesti viies president Kersti Kaljulaid loobus oma ametisse vannutamise päeval Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku pakutud tänujumalateenistusest.[2] Ta põhjendas seda sellega, et pole varem riiklike pühade või kiriklike tähtpäevade ajal kirikus käinud, ning nüüd kirikusse minemine oleks tema jaoks ebasiiras.[4] Kaljulaid ei osalenud ka 1. detsembril 2016 toimunud advendikontserdil, kuhu ta oli koos teiste riigitegelastega kutsutud,[5] ega 24. detsembril jõulujumalateenistusel. Küll käis ta aga oma Harjumaa sisevisiidi käigus tutvumas EELK Risti kogudusega ning osales 24. detsembril koos ajateenijatega kaitseväe kalmistu kabelis jõulumõtisklusel.[6]

President Kaljulaidi otsus jumalateenistustest loobuda tekitas ajakirjanduses ligi kaks kuud kestnud debati, milles võtsid teiste seas osa Kaarel Tarand, Andrus Kivirähk, Janek Mäggi, Evelyn Kaldoja, Jaanus Kangur, Mart Sander, Sirje Kiin ja Mart Helme.[7][8][9][10][11][12][13][14]

2016. aasta detsembris ilmunud Turu-Uuringute AS-i tehtud avaliku arvamuse küsitluse tulemusest selgus, et 61% Eesti elanike arvates peaks president Kaljulaid jõulujumalateenistusel osalema. Küsitluses küsiti ka seda, kas Kaljulaid käitus tänujumalateenistusest loobudes õigesti, ning 70% vastanutest toetas presidendi otsust.[15]

Kaljulaid osales presidendina siiski iseseisvuspäeva ja võidupüha tänujumalateenistustel.[16][17][18]

President Karise ajal muuda

2021. aastal ametisse astunud president Alar Karis ütles intervjuus ajalehele Postimees, et jumalateenistus ei peaks olema presidendi ametisse vannutamise tseremoonia osa.[19][20] Seetõttu käis ta lõikuspüha tänujumalateenistusel Tallinna toomkirikus presidendi ametisse vannutamise eelsel päeval, 10. oktoobril 2021.[21][22] Samas intervjuus ütles Karis, et on agnostik ja alles otsib oma jumalat, ning lisas, et näeb kirikut kultuuri osana, kuid pole ise ühegi usulahuga seotud.[19][20]

Eesti Päevalehe juhtkirjas iseloomustati Karise valikut jumalateenistusel n-ö mitteametlikult osaleda kui kedagi pahandamast hoiduvat hoiakut kirikuküsimuses.[22]

24. detsembril 2021 võttis Karis osa oma kodukandi Puhja kirikus toimunud jõululaupäeva jumalateenistusest, kus jutlustas EELK peapiiskop Urmas Viilma.[23][24]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Liis Velsker: "Presidendi kirikus käimise traditsioone asus muutma juba Ilves". Postimees.ee, 8. november 2016. Vaadatud 27. detsembril 2016
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Leht: Kaljulaid loobus ametissenimetamise päeval jumalateenistusest". ERR.ee, 2. november 2016
  3. ↑ Arvo Uustalu: "Presidendi jõulutemp: Ilves jättis Halliste kirikusse vippide telejumalateenistusele minemata". Õhtuleht.ee, 29. detsember 2008
  4. ↑ "President Kaljulaid selgitab: riiklike tähtpäevade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus see pole olnud minu jaoks varem kombeks". Delfi.ee, 4. november 2016
  5. ↑ "Kaljulaid ei osale kirikus riigijuhtidele mõeldud advendikontserdil". ERR.ee, 1.12.2016. Vaadatud 19.12.2016
  6. ↑ "FOTOD: Kaljulaid: austan soovi ja traditsiooni kaasata kirikut oma igapäevastesse tegemistesse, nii nagu on mulle arusaadav ka soov seda mitte teha". Delfi.ee, 24. detsember 2016. Vaadatud 28. detsembril 2016
  7. ↑ "Kaarel Tarand | Kas president peaks ka satanistide või kloriidisööjate „koguduses“ kaasa tegema?". Õhtuleht.ee, 3. november 2016
  8. ↑ Andrus Kivirähk: "Kivirähk: selge, et ühes ilmalikus riigis pole sünnis presidendile „taevastelt vägedelt” toetust anuda". EPL.ee, 5. november 2016
  9. ↑ Janek Mäggi: "Janek Mäggi: miks president Kersti Kaljulaid Jumalat kardab?" Postimees.ee, 17. november 2016
  10. ↑ Evelyn Kaldoja: "Evelyn Kaldoja: president pole usuvalguse lambijalg". Postimees.ee, 25. november 2016
  11. ↑ "Jaanus Kangur: miks peaks president kirikus käima". ERR.ee, 20. detsember 2016
  12. ↑ Mart Sander: "ARVAMUS: Kirikulõhe ateismiparadiisis ehk Mart Sander presidendi ususaagast: kas riigipeal on kohustus tähistada riiklikke pühi?" Publik.delfi.ee, 26. detsember 2016
  13. ↑ Sirje Kiin: "Sirje Kiin: jätke ka presidendile alles tema usuvabadus". Postimees.ee, 29. detsember 2016
  14. ↑ Mart Helme: "Mart Helme: president peaks pühade ajal kirikus käima, sest riik koosneb rituaalidest". EPL.ee, 4. jaanuar 2017
  15. ↑ "Uuring: 61% Eesti elanike arvates peaks president osalema jõulujumalateenistusel". Õhtuleht.ee, 8. detsember 2016
  16. ↑ Kungla, Elisabeth (24. veebruar 2017). "Galerii ja video: president Kaljulaid käis Toomkirikus Vabariigi aastapäeva jumalateenistusel". postimees.ee. Vaadatud 29. aprillil 2022.
  17. ↑ "FOTOD | Kaarli kirik täitus vabariigi 102. aastapäevale pühendatud jumalateenistuseks". Delfi.ee. 24. veebruar 2020. Vaadatud 29. aprillil 2022.
  18. ↑ "Fotod: võidupüha eelne jumalateenistus Tori kirikus". ERR.ee. 22. juuni 2017. Vaadatud 29. aprillil 2022.
  19. ↑ 19,0 19,1 "Alar Karis: Eestis on kirik ja riik lahutatud". Meie Kirik. 9. oktoober 2021. Vaadatud 28. aprillil 2022.
  20. ↑ 20,0 20,1 Karnau, Andrus (9. oktoober 2021). "Alar Karis: Euroopa Liidu linnukeel tuleb eesti keelde panna". Postimees.ee. Vaadatud 28. aprillil 2022.
  21. ↑ "FOTO | Alar Karisele loeti jumalasõnad peale". Delfi. 10. oktoober 2021. Vaadatud 28. aprillil 2022.
  22. ↑ 22,0 22,1 "JUHTKIRI | Jõudu tööle, president Alar Karis". Eesti Päevaleht. 10. oktoober 2021. Vaadatud 28. aprillil 2022.
  23. ↑ "Ettevõtjad tegid Puhja kirikule kingi". Tartu Postimees. 24. detsember 2021. Vaadatud 29. aprillil 2022.
  24. ↑ Ladva, Asso (3. detsember 2021). "VALITUKS SAI PRESIDENDI KODUKIRIK: peapiiskop peab jõuluõhtu jumalateenistust Puhjas". Õhtuleht. Vaadatud 29. aprillil 2022.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Presidendi_institutsiooni_ja_kiriku_suhe&oldid=6094438"