"Põhjamaa" suunab siia. Laulu kohta vaata artiklit Põhjamaa (laul).

Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Põhjamaad kaardil
Põhjamaade lipud

Suuremad linnad muuda

Põhjamaade suuremad linnad elanike arvu järgi:

  1.   Stockholm 829 417 (31. detsember 2009)
  2.   Helsingi 600 000 (1. jaanuar 2011)
  3.   Oslo 599 509 (1. jaanuar 2011)
  4.   Kopenhaagen 539 542 (1. jaanuar 2011)
  5.   Göteborg 507 330 (31. detsember 2009)
  6.   Malmö 293 909 (1. jaanuar 2010)
  7.   Bergen 261 100 (2. aprill 2011)
  8.   Århus 242 914 (1. jaanuar 2010)
  9.   Espoo 248 355 (31. jaanuar 2011)
  10.   Tampere 213 344 (31. jaanuar 2011)

Poliitiline seotus muuda

  Euroopa Liit Euroala NATO
Taani 1973   1949
Soome 1995 2002 2023
Island     1949
Norra     1949
Rootsi 1995   2024

Põhjamaade ametliku koostöö põhiorganid on Põhjamaade Nõukogu, mis ühendab parlamente, ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu, mille läbi toimub valitsuste vaheline koostöö.

Euroopa Liitu kuuluvad Rootsi, Soome ja Taani, kuid euro on ametliku maksevahendina kasutusele võetud ainult Soomes. Samas kuuluvad kõik Põhjamaad Schengeni viisaruumi, kuid juba 1958. aastal oli loodud Põhjamaade passiliit, mis arendas edasi 1952. aastast eksisteerinud passivaba reisimise ala. Samuti oli 1954. aastal loodud Põhjamaade ühine tööturg kaugelt varasem, kui Euroopa Liidu ühine majandus- ja tööjõupoliitika.

Kõik Põhjamaad on NATO liikmed. Neist viimane, Rootsi, liitus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga 2024. aastal.

Põhjamaadega lähedaselt seotud alad muuda

Mitmetel aladel on Põhjamaadega pikk ja lähedane suhe ning need identifitseerivad end lähedaseks mõne või kõigi Põhjamaadega. Enamasti neid ei peeta aga Põhjamaade osaks.

Shetland ja Orkney muuda

Šotimaa põhjaosas asuvatel Orkney ja Shetlandi saartel on põhjamaine identiteet. Saared olid Norra kolooniaks üle 500 aasta, kuid sattusid Šoti krooni alla 1472. aastal.

Teise maailmasõja ajal olid Shetlandi ja Orkney saared tähtsateks baasideks eksiilis olevatele Norra relvajõududele. Shetlandist toodi ja sinna viidi põgenikke, agente ja varustust Norrast.

Tähtsal kohal on olnud majanduslähedus. Kultuurivahetus ja ühised spordivõistlused toimuvad pidevalt. Geneetiline uuring leidis, et 60% Shetlandi ja Orkney saarte meestest on geneetiliselt pärit Norrast.

Eesti muuda

Pärast iseseisvumist 1991. aastal on Eesti huvitunud enda sidumisest Põhjamaadega keele, kultuuri ja ajaloo ühisuse tõttu Soome, Rootsi ja Taaniga. Eesti keel on lähedaselt seotud soome keelega ning eestlased on soomeugrilased. Eesti on olnud Taani ja Rootsi impeeriumite osaks mitmeid sajandeid. Tänapäeval on tähtsal kohal majandustegevuse seotus Põhjamaadega, kolmveerand investeeringutest, mis lähevad Eestisse, pärinevad Põhjamaadest (eriti Soomest ja Rootsist) ning sinna suundub ka 58% Eesti ekspordist. Eesti poliitiline süsteem teeb riigi aga Põhjamaadest erinevaks.

1999. aastal pidas Eesti tollane välisminister Toomas Hendrik Ilves Rootsis kõne "Eesti kui Põhjamaa". 2003 toimus välisministeeriumis näitus "Estonia: Nordic with a Twist". 2005. aastal liitus Eesti Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupiga ning tunneb huvi Põhjamaade Nõukoguga liitumise vastu.

Teised muuda

Saksamaa põhjapoolseim osa, Schleswig omas Põhjamaist identiteeti kuni selle ühendamiseni Saksamaaga 19. sajandi keskpaigas. Tänapäeval ei ole ühisus Põhjamaadega Schleswigi ühiskonnas ja selle elanikes eriti silmapaistev.

Veealad muuda

 

Põhjameri, Grööni meri, Läänemeri, Norra meri, Taani väin, Taani väinad,

Vaata ka muuda