Laulev revolutsioon

 See artikkel räägib sündmustest; filmi kohta vaata artiklit Laulev revolutsioon (film).

Laulev revolutsioon hõlmab aastail 19871991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.[viide?] 

Sinimustvalge lipu heiskamine Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Jaan Künnapi foto

Rein Veidemann on sidunud laulva revolutsiooni eestlaste laulutraditsiooniga, leides, et rasketel hetkedel lööb välja "mingi müstiline kokkuhoidmise vaim".[1] Tema sõnul võttis nimetuse "laulev revolutsioon" kasutusele Heinz Valk öölaulupidude harjal kirjutatud artiklis, mis avaldati ajalehes Sirp ja Vasar.[2] Marju Lauristini sõnul on Eestis tendents mütologiseerida sotsiaalseid nähtusi. Eestis toimunu nimetamine "laulvaks revolutsiooniks" on väljaspool Eestit küsimärgi all.[3]

Laulvat revolutsiooni ettevalmistav poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses Hirvepargi miitingu ning fosforiidikaevanduste rajamise vastu puhkenud massilise protestiliikumise, nn fosforiidisõjaga.[4] 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule, sh Eesti hümni, mille avaliku esitamise eest oleks veel mõned aastad varem karistatud. Loodi uusi muusikateoseid, mis rõhutasid ühtehoidmise vajadust ja millest mitmed muutusid kiiresti väga populaarseteks. 1988. aasta oli laulva revolutsiooni tippaasta. 1. ja 2. aprillil toimus loomeliitude ühispleenum, kus nõuti Eesti NSV üleviimist isemajandamisele (IME), oma kodakondsuse sisseseadmist, Eesti NSV suveräänsust. 13. aprillil algatati demokraatlik liikumine Rahvarinne Perestroika Toetuseks ning 1.2. oktoobril toimus Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamise kongress. 20. augustil asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), üks esimesi mittekommunistlikke parteisid Nõukogude Liidus. 24. veebruaril 1989 algatasid Eesti Muinsuskaitse SeltsERSP ja Eesti Kristlik Liit Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike üldise registreerumise ja vabad valimised Eesti kodanike esinduskogusse Eesti Kongressi. 23. augustil toimus kolme Balti rahva ühine rahumeelne meeleavaldus, mis on tuntud kui Balti kett.[5] Selle eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt. 11.12. märtsil 1990 toimunud Eesti Kongressi esimene istungjärk Estonia kontserdisaalis otsustas taastada Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel.

Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta, kuigi Leedu taasiseseisvumise käigus hukkus 13 iseseisvuse toetajat.

Sündmused

muuda

Perestroika

muuda
  Pikemalt artiklis Perestroika

1980. aastate keskel algatas Mihhail Gorbatšov NSV Liidus uuenduspoliitika (perestroika) koos avalikustamisega (glasnost), mis saavutas Eestis oma haripunkti 1987. aastal ning kasvas 1988. aastal üle laulvaks revolutsiooniks. Tähelepanuväärsel viisil algasid umbkaudu samal ajal analoogilised ühiskondlikud protsessid ka paljudes teistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides.

Fosforiidisõda

muuda
  Pikemalt artiklis Fosforiidisõda

NSV Liit plaanis luua Eesti maa-alale fosforiidikaevandust. Kui informatsioon sellest avalikkuseni jõudis, olid eestlased sellele väga vastu. Eestis avalikustas fosforiidi kaevandamise plaani laiemalt teleajakirjanik Juhan Aare, kes tegi oma loodushoiusaates "Panda" intervjuu NSV Liidu üleliidulise fosforikaevanduskoondise[küsitav] juhi Juri Jampoliga. Saade oli eetris 24. veebruaril 1987. Seda infot üritati kohalike parteijuhtide (Bruno Saul jt) poolt küll ilustada ja sulustada, kuid sellest sai alguse laiem üldrahvalik protsess, mille tulemusena fosforiidi kaevandamise plaanidest loobuti. Rahvas süttis, nähti võimalusi ühisel jõul eesmärkide poole pürgida.[6] Juhan Aare on väitnud, et fosforiidisõjale alguse pannud intervjuu Jampoliga mängis olulist rolli kogu Nõukogude Liidu lagunemises.[7]

1987. aasta mais Alo Mattiiseni loodud laul "Ei ole üksi ükski maa" (Jüri Leesmenti sõnadele) kujunes fosforiidisõja "hümniks" ja esimeseks lauluks ärkamisaja laulude tsüklist.

Olulist rolli kandis ka rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?".

Hirvepargi miiting

muuda
  Pikemalt artiklis Hirvepargi miiting

Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt dissidendid asutasid 15. augustil 1987 Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamiseks organisatsiooni MRP-AEG. 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG Tallinnas Hirvepargis pakti sõlmimise aastapäeval rahvakoosoleku, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. Paljud said esimest korda teada Molotovi-Ribbentropi paktist. Ametlikus ajakirjanduses laimati rahvakoosoleku korraldajaid. Meeleavaldusele kogunenud kuni seitsmetuhandelist rahvahulka ei osanud oodata ei võimud ega korraldajad.

 
Edgar Savisaar, Mikk Titma, Tiit Made ja Siim Kallas 1988. aastal ETV saates. Harald Leppiksoni foto
  Pikemalt artiklis Isemajandav Eesti

31. märtsil 1988 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega Eesti NSV viidi üle täielikule isemajandamisele. Laulva revolutsiooni alguseks loetakse sellele järgnenud loomeliitude pleenumit Tallinnas 1.–2. aprillil 1988, kus Eesti loovintelligents nõudis poliitiliste õiguste laiendamist, kultuurilist ning majanduslikku iseseisvust Nõukogude Liidu koosseisus, immigratsiooni tõkestamist ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu tagasiastumist.

Tartu Muinsuskaitsepäevad

muuda
  Pikemalt artiklis Tartu Muinsuskaitsepäevad

Tartu Muinsuskaitsepäevad olid 14.17. aprillini 1988 Tartus toimunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi muinsuskaitseklubide V kokkutulek, millest kujunes esimene Eesti taasiseseisvumise suurüritus.

Sinimustvalge lipp

muuda
  Pikemalt artiklis Eesti lipp

15. aprillil 1988 kogunes Tartu Muinsuskaitsepäevadel umbes 7000 inimest EÜS-i maja juurde, millel lehvisid kolm lippu: sinine, must ja valge. Siin-seal võis laste käes näha ka juba väikseid sinimustvalgeid lipukesi. Vanemuise teatri- ja kontserdisaalis toimus Seltsi õhtu, kus lauldi "Eesti lipu" laulu.

14. mai 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja kõlasid esimest korda Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis.

Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1988. aasta suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambli Rodeo saatel.

Öised laulupeod

muuda

Tallinna vanalinna päevade ajal 1988 toimusid öölaulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule.[8] Seal korraldas Mart Mikk koos ansambliga Rodeo öiseid rokk-kontserte. Eelnevalt oli see stiihiline rahvaalgatusel toimunud üritus, mida võimud ei suutnud järjest kasvava osalejate arvu tõttu enam piirata. Lisaks teistele ansamblitele esines esimesel ööl veel näiteks Justament. Kohale tulnud hoidsid üksteisel kaelast kinni ja laulsid üheskoos. 26.28. augustil toimunud Rock Summeril esitati jälle Alo Mattiiseni isamaalisi laule.

Eestimaa Laul

muuda
  Pikemalt artiklis Eestimaa Laul

11. septembri päeval 1988 kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 200 000 või 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule üritusel "Eestimaa Laul", kus Trivimi Velliste nõudis oma kõnes esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.

16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Vaino Väljase juhtimisel vastu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni, mille Moskva 26. novembril tühistas.

7. detsembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu konstitutsiooniparanduse, mis tunnistas Eesti NSV riigikeeleks eesti keele.

Kodanike komiteede liikumine

muuda
  Pikemalt artiklis Eesti kodanike komiteed

24. veebruaril 1989 Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit avaldasid üleskutse korraldada Eesti Vabariigi kodanike üldine registreerumine ja vabad valimised Eesti kodanike esinduskogusse, Eesti Kongressi.

Balti kett

muuda
 
Balti kett Eestis
  Pikemalt artiklis Balti kett

23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ega jõudnudki kohale. Õhtul kell 19.00 hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui ka Vilniuse poole märgusõna "Vabadus" ning kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks loodud laul "Ärgake, Baltimaad!", mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn. Kokku osales üritusel umbes kaks miljonit inimest ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetrit. 26. augustil tegi NLKP Keskkomitee teravatoonilise avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides", kus Balti keti organiseerijaid süüdistati natsionalistliku hüsteeria üleskruvimises ja hoiatati, et kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed Balti rahvastele olla katastroofilised: nende eluvõimelisus võib sattuda küsimärgi alla."

Eesti Vabariigi kodanikkonna registreerimise alusel tuli 1990. aastal kokku Eesti Kongress.

19.21. augustil 1991 toimus Moskvas riigipöördekatse totalitaarrežiimi taastamiseks.

20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval püüdsid Vene dessantväelased hõivata Tallinna teletorni.

1994. aastal viidi Venemaa sõjavägi Eesti Vabariigist välja.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda

Kirjandus

muuda
  • Mati Graf. "Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini." Tallinn, kirjastus Argo 2008. ISBN 978-9949-438-53-2.

Välislingid

muuda