Kaevandus

Kaevandus on koht, kus toimub maavarade kaevandamine. Eristatakse pealmaakaevandusi (karjääre) ja allmaakaevandusi. Eesti maapõueseaduse mõistes on kaevandus kitsamalt allmaakaevandus.

Töötamine allmaa kildakaevanduses Saksamaal Spalthausis 1983. aastal

Allmaakaevanduse pealmaakompleks (tõstetorn, rikastusvabrik, laadimispunkt)

Kaevur Boliivia kaevanduses

Tehniliselt moodustab allmaakaevanduse kaeveõõnte ning masinate ja seadmete kogum. Selle juurde võib kuuluda pealmaakompleks.

Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemante (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.

Eestis on ajalooliselt allmaakaevandustes kaevandatud liiva (Piusa ja Aruküla kaevandused), uraani (Sillamäe kaevandus), fosforiiti (Ülgase ja Maardu kaevandused) ning põlevkivi (Kukruse, Kiviõli, Kohtla jt. kaevandused). Praegu kaevandatakse Eestis allmaamoodusel vaid põlevkivi, mis toimub kolmes kaevanduses: Estonia, Ojamaa ja Uus-Kiviõli II.

Kohtla-Nõmmel on suletud Kohtla kaevandusse rajatud Eesti Kaevandusmuuseum.

Vaata ka

• Allmaakaevandamine