Kohtla-Nõmme
Kohtla-Nõmme on alev Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
| Kohtla-Nõmme | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 4,65 km² |
| Elanikke |
960 (1.01.2020)[1]  |
|
| |
| EHAK-i kood: |
3270[2] |
| Koordinaadid | 59° 21′ N, 27° 11′ E |
  | |
 | |
Kohtla-Nõmme naaberomavalitsused olid Kohtla ja Lüganuse vald ning Kohtla-Järve linn.
Kohtla-Nõmme on maakonnakeskusest Jõhvist 18 kilomeetri kaugusel, Kohtla-Järve linna keskusest 10 kilomeetri kaugusel.
1931. aastal rajas Suurbritannia firma New Consolidated Gold fields Ltd. Kohtla raudteejaama juures Eesti põlevkivitööstuse Kohtla õlivabrik. Aastatel 1937–2001 tegutses Kohtla-Nõmmel Kohtla kaevandus. Nüüd tegutseb samal territooriumil Kohtla kaevanduspark-muuseum, mis on valla suurim vaatamisväärsus.
1984. aastal alustas tööd Kohtla-Järve uus 247 meetri kõrguse mastiga raadio-televisioonisaatejaam.[3]
Kohtla-Nõmmel asub Kohtla-Nõmme kool.
2014. aasta detsembris avati Kohtla-Nõmme põhjaküljel uus raudteepeatus.[4]
Kohtla-Nõmme viimane vallavanem oli Riina Sooäär.[5]
AjaluguRedigeeri
1931. aastal rajas Suurbritannia firma New Consolidated Gold Fields Ltd. Kohtla raudteejaama juures Kohtla õlivabriku, mis kasutas toorainena põlevkivi ja et mitte põlevkivi kaugelt transportida, rajati lähedusse 1937. aastal Kohtla kaevandus. 1931. aastal tootis õlivabrik 100-st tonnist põlevkivist 24 tonni toorõli päevas.
.png)
1936 .aastal valmis Kohtlas riikliku aktsiaseltsi „Esimene Eesti Põlevkivitööstus“ teine suur õlivabrik ja 1938. aasta mais kolmaski õlivabrik.
Nimi Kohtla-Nõmme võeti kohanimena kasutusele alles pärast teist maailmasõda. 1941. aasta 12. augustil põletati Kohtla asundus maani maha. Alles jäi kogu asunduse peale vaid paar elamut, asula ehitati väga ruttu uuesti üles ja ülesehitamisega täiesti uueks muutunud asula sai endale ka uue nime, Kohtla-Nõmme.
Kohtla-Nõmme omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1993.[6]
Kohtla-Nõmme oli alevvald aastani 2017, mil läbiviidud Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus ühines Kohtla-Nõmme vald Toila ja Kohtla vallaga. Ühinemise tulemusena moodustati uus omavalitsusüksus, mis sai nimeks Toila vald.[7]
Redigeeri
Heina tänav, Jaama tänav, Juurdeveo tänav, Jõe tänav, Kaare tänav, Kaasiku tänav, Kaevurite puiestee, Karikakra tänav (endine Punase Lipu tänav), Klubi tänav, Kooli tänav, Kopli tänav, Kreegi (endine Jaan Kreuksi tänav), Kure tänav, Käbi tänav, Arnold Maureri tänav, Männiku tänav, Pilviku tänav, Posti tänav, Raudtee tänav, Raudteemaja, Savi tänav, Seene tänav, Sügise tänav, Taime tänav, Tuhamäe, Tähe tänav, Vabriku tänav, Väike tänav, Väljaku
Tuntud inimesedRedigeeri
Kohtla-Nõmmel on sündinud eesti kirikuloolane Riho Altnurme. See asula oli eesti kunstniku ja luuletaja Hilda-Elisabeth Saaremäe kauaaegne kodu. Kohtla-Nõmmelt on pärit ka näitleja ja poliitik Üllar Saaremäe. Samuti poliitik (Eesti Kristlik-Demokraatliku Erakonna esimees 1988–1992; Riigikogu liige 1992–1995) ja ettevõtja Aivar Kala.
Vaata kaRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kohtla-Nõmme |
ViitedRedigeeri
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Levira
- ↑ Põhjarannik "Elron jättis kohtlanõmmelased pika ninaga" 17.12.2014
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Omavalitsusliku staatuse andmise kohta (vastu võetud 22.04.1993 nr 115)
- ↑ Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla ja Toila valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine (vastu võetud 31.01.2017 nr 42)