Jõhvi

linn Ida-Virumaal Jõhvi vallas
 See artikkel räägib linnast; küla kohta vaata artiklit Jõhvi küla

Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.

Jõhvi
Pindala 7,56 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 10 852 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 2270[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 21′ N, 27° 25′ E
Jõhvi (Eesti)
Jõhvi
Kaart
Jõhvi asukoht maakonnas ja vallas

Loodus muuda

Jõhvi linn asub Kirde-Eesti lavamaal. Küla järgi on nime saanud Haljala lademe Jõhvi alamlade.[4] Linna põhjaservas voolab Pühajõgi, linna lõunaservas asub looduskaitsealune Jõhvi linna park.

Elanikkond muuda

Elanikke on Jõhvis olnud

  • 1917. aastal 1300;
  • 1938. aasta 1. aprillil 2525;
  • 1999. aasta 1. jaanuaril 12 922;
  • 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 12 112, kellest venelasi oli 6482 (53,5%) ja eestlasi 4022 (33,2%);
  • 2003. aastal 11 743;
  • 2005. aastal 11 533;
  • 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 10 775, neist eestlasi 3718 (34,5%).[5]

Kultuur muuda

 
Jõhvi kontserdimaja

Jõhvi kultuurikeskus avati 1978. aasta sügisel ja kuulus esialgu Eesti Põlevkivile. Linn sai kultuurikeskuse omanikuks 1994. aasta augustis. Hoone renoveeriti 2004. 2005. aasta sügisel valmis samale kohale uus Jõhvi kontserdimaja. Uues kontserdimajas on 900-kohaline saal, lisaks kino, kammersaal, näitusesaalid ja muusikakool. See pakub Ida-Virumaa parimaid võimalusi teatrietenduste, kontsertide, näituste, esitluste ja messide korraldamiseks. Seal asub ka Eesti Kunstimuuseumi filiaal, sisuliselt näitusesaal-galerii.

Jõhvis tegutseb kaks kutselist lasteteatrit: lasteteater Tuuleveski ja nukuteater Lepatriinu, üks harrastusteatritrupp ning mitmed koolinoorte teatriringid.

Haridus muuda

 
Jõhvi Põhikool

Jõhvis asuvad ning tegutsevad kaks põhikooli – eestikeelne Jõhvi Põhikool ja vene õppekeelega Jõhvi Vene Põhikool – ning 1. septembril 2015 õppetööd alustanud riigigümnaasium, mis tegutseb Jõhvi Gümnaasiumi nime all.[6][7]

Kutsehariduse omandamiseks on Jõhvis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. Linnas tegutsevad muusikakool, kunstikool, spordikool, noortemaja ja Ida-Virumaa Keeltekeskus.

2012. aastani asus Jõhvis Mainori Jõhvi õppekeskus, kus sai omandada kõrgharidust nii eesti kui ka vene keeles. Jõhvis on asunud veel Jõhvi Kutsekeskkool ja Eesti Mäehariduskeskus, mis ühendati 2003. aastal Jõhvi Ametikooliks. Viimane omakorda on 2005. aastast Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse koosseisus.

 
Jõhvi kohtumaja

Majandus muuda

Võrreldes naabruses asuva Kohtla-Järve linnaga on Jõhvi tööstuslik panus väike: 17 suuremas (üle 10 töötajaga) töötleva tööstuse ettevõttes töötab umbes 1100 töötajat ja müügitulu oli 2015. aastal umbes 80 miljonit eurot.

Tähtsaim tööstusharu on toiduainetetööstus – Farmi Piimatööstus, Orti-Pagar, Maadlex OÜ, müük kokku umbes 40 miljonit eurot.

Tähtis ettevõte on Enefit Solutions (mäetehnika – remondi- ja metallitööstus), kus 2015. aastal oli 609 töötajat ning müügitulu 33,4 miljonit eurot. Väikseid ettevõtteid on õmblustööstuse (4), ehitusmaterjalide (4), mööblitööstuse (2) ja elektriseadmete valdkonnas. Töötab trükikoda Trükis.

Ajalugu muuda

 
Jõhvi kirik
 
Vabadussõja mälestussammas Jõhvis
 
1951. aastal valminud Jõhvi jaamahoone fassaad tänava poolt

Esmateated Jõhvi küla (Gevi, hiljem Jewe) kohta pärinevad aastast 1241 Taani hindamisraamatust. Küla suurusena on mainitud 20 adramaad ja omanikuna Taani kuningat.

Tänapäeva Jõhvi kiriku kohal oletatakse olnud muinaseestlaste linnuse asukoht, kuhu pärast taanlaste vallutusi ehitati puukirik.

Alutaguse ajaloolise kihelkonna lääneosast moodustati umbes 1250. aastal Jõhvi kirikukihelkond. Kihelkonnakeskusena on Jõhvit ajalooürikutes esmamainitud 1354. aastal.

Esimene kirik hävis 1367. aastal Vene ja Saksa vägede lahingus. Seejärel ehitati uus, kivist müüride ja kitsaste kõrgel asetsevate laskeavadega kindluskirik.

Jõhvi kirik koos Järve, Edise, Purtse vasallilinnuse ja Lüganuse kaitsekiriku ning Toolse, Narva ja Vasknarva ordulinnusega moodustasid keskajal kindlustatud vööndi Peipsi järve ja Soome lahe vahel.

1491. aastal on kirjalikus allikas esmamainitud Jõhvi mõisat, mille omanik oli Narva ordufoogt.

Aastal 1543 on mainitud Jõhvis kõrtsi ja vesiveskit.

1558 algas Liivi sõda. Sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Vene väed vallutasid Jõhvi kindluskiriku 3. veebruaril 1558 pärast teist rünnakut. Kirik rööviti paljaks ja põletati, inimesed tapeti ja kihelkond laastati.

1581 vallutasid Jõhvi rootslased, kes kehtestasid alal Rootsi haldussüsteemi. Jõhvi ordumõisa baasil moodustati Jõhvi lään, mis vastas territooriumilt Jõhvi kirikukihelkonnale.

Linna arengus oli oluline 1782. aasta, kui rajati seni mööda rannikut kulgenud TallinnaPeterburi postimaantee lõik läbi Jõhvi. Jõhvi kaudu kulges ka Peterburi tähtsaim ühendustee Tartu ja Riia kaudu Lääne-Euroopasse. Samal, 1782. aastal, valmis ka postijaam.

1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed.

Aastal 1852 avas pastor Friedrich Meyer kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks ja tegutses 1883. aastani.

1865. aastal korraldati Jõhvis kihelkondadevaheline laulupidu. 1866. aastal moodustati Eestimaa kubermangu Rakvere ehk Viru kreisi Jõhvi vald. 1891. aastal liideti vallaga Edise, Sompa ja Tammiku vald.

1870. aastast kulgeb läbi Jõhvi raudteejaama laiarööpmeline Tallinna–Narva raudtee.

Aastal 1917 soovis Jõhvi valla Jõhvi aleviku elanike rahvakoosolek Jõhvile linna staatust, kuid Viru Maavalitsus oli vastu ning Jõhvi sai ainult aleviks (jäi Viru maakonna alluvusse). 1917. aastal sai Jõhvist alev, 29. septembril 1917 nimetas Viru Maavolikogu Jõhvi alevikuks.

Aastal 1918 mõrvasid bolševikud luteri kiriku õpetaja Carl Hesse.

1926. aastal pakkus valitsus ka Jõhvi alevile linna staatust (nagu said Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi), kuid sedakorda oli vastu Jõhvi alevivolikogu ise (kardeti linnastaatusest tulenevat kinnisvaramaksude tõusu). Aastatel 1920–1930 oli Jõhvi alevivanemaks Aleksander Käbin, 1930–1933 Rudolf Lepik[8] ja 1933–1938 Aleksander Danilevsky.

1. maist 1938 sai Jõhvist kolmanda astme linn Eestis. 1. mail 1938 jõustunud linnaseaduse alusel oli kolmanda astme linn – linn, kus oli vähem kui 10 000 elanikku. Linnavanemaks ehk linnapeaks valiti Aleksander Danilevsky ja linnasekretäriks G. Raudheiding.[9]

1938. aastal kehtima hakanud linnaseaduse alusel oli linnavalitsuse juhiks maakonnalinnade hulka mittekuuluvais kolmanda astme linnades linnavanem. 1939. aastal valiti Jõhvi linnavanemaks Voldemar Härma. Jõhvis oli 2431 elanikku[10] (vt ka Jõhvi linnavolinike loend 1939).

Aastatel 1949–1950 oli linn Jõhvi maakonna keskus. Aastal 1949 rajati linna lääneossa põlevkivikaevandus – kaevandus nr 2, mis likvideeriti 1971.

1. oktoober 1950 Jõhvi maakond likvideeriti ja selle asemele moodustati Jõhvi rajoon. Maakondliku alluvusega linn Jõhvi muudeti rajoonilise alluvusega linnaks. Rajooni keskuseks jäi Jõhvi linn. Aastal 1960 liideti linn Kohtla-Järvega. 1977. aastani asus Jõhvis Kohtla-Järve rajooni keskus.

23. augustil 1991 tühistas Ülemnõukogu, 14. oktoobril 1960 vastu võetud määruse, mille alusel ühendati Jõhvi linn, Ahtme linn ja Sompa töölisalev Kohtla-Järve linnaga.

Linnastaatuse sai Jõhvi tagasi 1991. aastal linnakodanikest moodustatud Jõhvi taastava kogu tegutsemise tulemusel. Jõhvi linnanõukogu esimesed valimised toimusid 2. veebruaril 1992. Jõhvi linnanõukogu esimesel istungil valiti esimeheks ja ühtlasi täitevkomitee esimeheks Aavo Keerme. 17. juunil 1992. aastal kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Jõhvi omavalitsusliku staatuse.

2005. aastal ühinesid Jõhvi linn ja Jõhvi vald Jõhvi vallaks, Jõhvi linnast sai vallasisene linn.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.12.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 1.09.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=J%C3%B5hvi%20alamlade
  5. Number and share of Estonians by place of residence (settlement), December 31, 2011
  6. Üldhariduskoolid Jõhvi valla veebilehel.
  7. Uus gümnaasium Jõhvi valla veebilehel.
  8. Rudolf Lepik surnud, Põhja Eesti: Narva ja Alutaguse häälekandja, 17 detsember 1932
  9. Jõhvi Muuseumi Selts – 75 aastat Jõhvi linnaõigust
  10. Linnade rahvastik mais 1938. a. Alatine tabel nr. 15. Eesti Statistika, juuli-august 1938 (25. august 1938), nr. 200 (7) – 201 (8), lk. 146

Välislingid muuda