11. märts
kuupäev
<< Märts >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
26 | 27 | 28 | 29 | 1 | 2 | 3 |
4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
2024 |
11. märts on Gregoriuse kalendri 70. (liigaastal 71.) päev. Juliuse kalendri järgi 26. veebruar (liigaastal 27. veebruar; 1901–2099). Aasta lõpuni on 295 päeva.
Sündmused
muuda- 1893 – Tartu ülikool ja Tartu õpperingkonna koolid nimetati ümber.[1]
- 1922 – Stockholmis lõppesid maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Eestit esindas kaks maadlejat, kellest Eduard Pütsep sai hõbemedali; see oli ühtlasi Eesti esimene medal maailmameistrivõistlustelt pärast riigi iseseisvumist.[2]
- 1935 – Soome Salpausselkä suusamängud: suusamaratoni (50 km) lõpetas eestlastest vaid Voldemar Treinberg (75. koht); neil mängudel osales esimest korda ka Eesti suusahüppaja Oskar Veldemann.[2]
- 1938 – Anton Uesson valiti Riiginõukogu liikmeks.
- 1938 – Sõjaringkonnakohus mõistis 15 Nõukogude Liidu salakuulajat neljaks kuni kümneks aastaks sunnitööle.
- 1939 – president Konstantin Päts nimetas Artur Normaki Eesti alaliseks esindajaks Hispaanias.
- 1964 – Soome president Urho Kaleva Kekkonen saabus neli päeva kestnud mitteametlikule visiidile Eesti NSV-sse.[3]
- 1990 – Tallinnas Estonia kontserdisaalis algas Eesti Kongressi esimene istungjärk.
Maailmas
muuda- 1671 – kaubanduse edendamiseks Kullarannikuga ning Taani Lääne-Indiaga asutati Taani Lääne-India Kompanii.
- 1941 – USA president Franklin Delano Roosevelt allkirjastas "Lend-Lease-Acti", mis võimaldas Teises maailmasõjas veel neutraalsel USA-l varustada Suurbritanniat laenukorras sõjaks vajalike kaupadega.
- 1985 – Mihhail Gorbatšov valiti Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäriks
- 1988 – Utrechti Konservatooriumi hoone hävis tulekahjus.[4]
- 1990 – Leedu kuulutas välja iseseisvuse – Leedu taasiseseisvumispäev.
- 2011 – Jaapanit tabas 9-magnituudine maavärin. Saare põhjaosa idarannikule jõudis rohkem kui kümnemeetrine hiidlaine, mis purustas hooneid ja tekitas ulatuslikud mudavoolud. Maavärina tagajärjel hukkusid ja jäid kadunuks tuhanded inimesed. Maavärin ja hiidlaine põhjustasid Fukushima I AEJ tuumaõnnetuse.
- 2020 – Maailma Terviseorganisatsioon klassifitseeris haiguse ulatuselt koroonapandeemiaks. See oli jõudnud juba vähemalt 114 riiki, surnute arv oli ületanud 4000 piiri ja nakatunuid oli tuvastatud üle 120 tuhande.[5]
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis Sündinud 11. märtsil
- 1899 – Frederik IX, Taani kuningas
- 1915 – Iko Maran, eesti lastekirjanik
- 1921 – Ástor Piazzolla, argentina helilooja ja muusik
- 1931 – Rupert Murdoch, Austraalia päritolu USA ajakirjandusmagnaat
- 1942 – David Wiffen, kanada folkmuusik
- 1950 – Bobby McFerrin, ameerika laulja
- 1950 – Jerry Zucker, ameerika filmirežissöör ja produtsent
- 1955 – Nina Hagen, saksa laulja ja näitleja
- 1961 – Vahur Kraft, eesti pankur
- 1965 – Allan Vainola (Allan Annus), eesti muusik
- 1971 – Johnny Knoxville (Phillip John Clapp), ameerika teletäht ("Jackass")
- 1974 – Urmo Ilves, eesti kabetaja
- 1974 – Alti Vahkal, eesti tennisist
- 1982 – Thora Birch, ameerika näitleja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 11. märtsil
- 1929 – Karl Silber, Mustvee alevivanem
- 1931 – Friedrich Wilhelm Murnau, saksa filmirežissöör
- 1955 – Sir Alexander Fleming, šoti bioloog, penitsilliini avastaja, Nobeli meditsiiniauhind 1945
- 1969 – John Wyndham, briti ulmekirjanik
- 1970 – Erle Stanley Gardner, ameerika kriminaalromaanikirjanik
- 1989 – Jussi Romot, eesti näitleja
- 1995 – Rein Aun, eesti kergejõustiklane
- 1998 – Jean Shiley, USA kõrgushüppaja
- 2014 – Peeter Kern, eesti ettevõtja
- 2014 – Berkin Elvan, Türgi politseivägivalla ohver
- 2015 – Eino Baskin, Eesti näitleja ja lavastaja
- 2017 – Peeter Tulviste, Eesti psühholoog ja poliitik
- 2019 – Juri Mihhaljov, Eesti lavastaja ja teatri Ilmarine kunstiline juht
Pühad
muudaNimepäev
muudaIlmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 156.
- ↑ 2,0 2,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014).
- ↑ Pekka Lilja, Kulle Raig. Urho Kekkonen ja Eesti. Tallinn, 2007, lk. 127.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. märts 2016. Vaadatud 11. märtsil 2016.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Coronavirus: COVID-19 Is Now Officially A Pandemic, WHO Says" NPR, 11. märts 2020.