1950
aasta
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1920. aastad |
1930. aastad |
1940. aastad |
1950. aastad
| 1960. aastad
| 1970. aastad
| 1980. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1946 |
1947 |
1948 |
1949 |
1950
| 1951
| 1952
| 1953
| 1954
| ►
| ►►
1950. aasta (MCML) oli 20. sajandi 50. aasta.
Sündmused maailmasRedigeeri
JaanuarRedigeeri
- ...
VeebruarRedigeeri
- ...
MärtsRedigeeri
- 7. märts – Moskvas võttis ÜK(b)P KK Poliitbüroo vastu otsuse "Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös", mis oli aluseks EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumile 21.–26. märtsil Tallinnas.
- ...
AprillRedigeeri
- ...
MaiRedigeeri
- ...
JuuniRedigeeri
- ...
JuuliRedigeeri
- 16. juuli – jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalmängus võitis Uruguay 199 000 pealtvaataja ees Brasiiliat 2:1 ja tuli teist korda maailmameistriks.
AugustRedigeeri
- ...
SeptemberRedigeeri
- ...
OktooberRedigeeri
- ...
NovemberRedigeeri
- ...
DetsemberRedigeeri
- ...
Sündmused EestisRedigeeri
- 21.–26. märts – toimus EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, mis on tuntud kui Eesti kunstnike, kirjanike ja haritlaste massilise kodanlikuks natsionalistiks nimetamise ja sellele järgnenud represseerimise poolest.
- Aprillis-mais hävitati mitmed Tartu monumendid[1].
- 15. mai – Nõukogude võimu poolt kõrvaldati Tartus asuv Gustav II Adolfi monument.
- 23. mai – Tallinnast Balti jaamast väljus esimene otserong Moskvasse.
- 17. juuni – lõhuti Otepää Vabadussõja mälestussammas.
- 28. juuni – likvideeriti Õpetatud Eesti Selts[1].
- 21.–23. juuli – Tallinnas toimus XIII üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu[1]
- 12. august – Saaremaal Luulupe küla metsas toimus lahing Nõukogude julgeolekutöötajate ning Elmar Ilpi (1919–1950) juhitud metsavendade grupi vahel. Sellega lõppes Saaremaa tuntuima metsavenna võitlustee.
- 1. september – uuel õppeaastal algas Eestis õppetöö 1170 üldhariduskoolis, 33 töölis- ja maanoortekoolis, 47 tehnikumis jm keskeriõppeasutuses ja 5 kõrgkoolis[1].
- 9. september – Tallinnas toimus kohtuprotsess 24 metsavenna ja nende abistaja üle, vangistus 10–25 aastat.
- 26. september – kaotati maakonnad ja vallad[1]. Nende asemele loodi rajoonid ja nende allüksustena külanõukogud[1].
- Novembris pandi alus Eesti NSV Riiklikule Kunstiinstituudile[1].
- 10. detsember – Rootsis asutati Eesti Kirjanike Kooperatiiv[1].
- Rootsis Lundis hakkas ilmuma kultuuriajakiri Tulimuld[1].
- Tegevust alustas Adelaide'i Eesti Seltsi Teater.
- Ametlikult alustas tegevust Carl Robert Jakobsoni talumuuseum[1].
- Sel aastal alustati väikeste ja majanduslikult kehval järjel olevate kolhooside ühendamist[1]. Aasta lõpuks oli Eestis 127 sovhoosi ja 2313 kolhoosi[1].
SündinudRedigeeri
Pikemalt artiklis Sündinud 1950
- 21. veebruar – Håkan Nesser, Rootsi õpetaja ja kirjanik
- 26. veebruar – Ott Arder, Eesti luuletaja ja tõlkija
- 23. mai – William Barr, USA jurist ja kahekordne justiitsminister
- 31. mai – Edgar Savisaar, Eesti poliitik
- 9. juuni – Juri Štšekotšihhin, Vene ajakirjanik ja poliitik
- 3. august – Waldemar Cierpinski, Saksa DV kergejõustiklane
- 8. september – James Mattis, Ameerika Üehndriikide merejalaväe erukindral ja 26. kaitseminister
- 22. september – Kirka Babitzin, Soome laulja
- 12. november – Mari Vallisoo, Eesti luuletaja
- 15. november – Mac Wilkins, USA kettaheitja
- 21. november – Alberto Juantorena, Kuuba kergejõustiklane
- 21. november – Gennadi Karponossov, Nõukogude Liidu iluuisutaja
- 27. november – Anu Korb, Eesti folklorist
- 28. november – Peeter Torop, eesti kirjandusteadlane ja semiootik
SurnudRedigeeri
- Pikemalt artiklis Surnud 1950
- 7. jaanuar – Giuseppe, Parma hertsog
- 19. jaanuar – Julius Aamisepp, eesti sordiaretaja
- 21. jaanuar – George Orwell, inglise kirjanik
- 2. november – George Bernard Shaw, inglise-iiri kirjanik Nobeli kirjandusauhinna laureaat