George Orwell

George Orwell (pseudonüüm, sündinud Eric Arthur Blair, 25. juuni 1903 Bihari provints Briti Indias21. jaanuar 1950 London) oli inglise kirjanik.

George Orwell
George Orwell, c. 1940 (41928180381).jpg
Sündinud Eric Arthur Blair
25. juuni 1903
Surnud 21. jaanuar 1950 (vanus 46)
London
Amet kirjanik
Abikaasa(d) Eileen O'Shaughnessy
Autogramm
Orwell-Signature.svg

Kirjanikunime Orwell võttis ta Orwelli jõe järgi East Anglias.[1]

Elukäik ja loomingRedigeeri

Georg Orwell õppis Etoni kolledžis. Aastail 19221928 teenis ta Birmas Briti impeeriumipolitseis, kust lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu ("Birma päevad", 1934). Birmas kujunes temast veendunud kolonialismivastane.

Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937).

18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25-liikmelise brittide rühma koosseisus Katalooniasse ning astus 30. detsembril Barcelonas trotskistliku P. O. U. M.-i antifašistlikusse miilitsasse. 1937. aasta jaanuari alguses saadeti Orwell Alcubierresse rindele ja kuu lõpus viidi ta kapralina üle Aragóni rindele Sõltumatu Tööerakonna väekontingenti, mis oli Inglismaalt saabunud ja mis kuulus P. O. U. M.-i miilitsavägede koosseisu. Aprillis läks Orwell Barcelonasse ja tahtis astuda internatsionaalsesse brigaadi, et pääseda Madridi rindele. Kuid 3.7. maini 1937 Barcelonas olnud stalinistide arveteõiendamised anarhistide, anarhosündikalistide, vasakpoolsete kommunistide jt vasakparteidega süvendasid tema senist tõrksust stalinismi vastu ning edaspidi sai temast riigikommunismi vaenlane.

10. mail 1937 läks George Orwell alamleitnandina P. O. U. M.-i väesalka tagasi. 20. mail tabas falangistide snaiper lasuga Orwelli kõri ja kuni 14. juunini 1937 oli Orwell ravil. Kui ta rindele oma vabastamisdokumentide järele läks, kuulutas stalinistide mõju alla sattunud Hispaania valitsus P. O. U. M.-i illegaalseks. Orwell varjas end Barcelonas politsei eest ja 23. juunil 1937 õnnestus tal koos abikaasa Eileen O'Shaughnessyga üle piiri Prantsusmaale põgeneda ("Kummardus Katalooniale", 1938).

Teise maailmasõja ajal teenis ta Kodukaitses ja töötas BBC-s. 1943 asus ta tööle vasakpoolse ajalehe Tribune toimetuses ning kirjutas regulaarselt poliitika- ja kirjanduskommentaare. Orwell oli tähelepanuväärne publitsist ja esseist, kuid eriti tuntud on ta romaanidega "Loomade farm" (allegooria Nõukogude Liidu kohta, 1945) ja "1984" (totalitarismi kujutav düstoopia, 1949), mis on kirjutatud Jevgeni Zamjatini eeskujul ja millest on tehtud ka film. Hiljem oli Orwell ajalehe The Observer kaastööline. The Observer'i erikorrespondendina reisis ta Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal.

George Orwelli tervis halvenes 1940. aastate teisel poolel ja 21. jaanuaril 1950 suri ta kopsutuberkuloosi tüsistusena tekkinud kopsuverejooksu tõttu.[2][3]

TsitaadidRedigeeri

"Kui ma oleksin olukorrast pisut paremini aru saanud, oleksin tõenäoliselt ühinenud anarhistidega." (Kirjast sõber Jack Commonile, oktoober 1937).

"Iga rida, mille ma alates 1936. aastast olen kirjutanud, on kirjutatud otseselt või kaudselt totalitarismi vastu ja demokraatliku sotsialismi poolt, nagu mina seda mõistan." (1946).

RaamatudRedigeeri

Eesti keeles ilmunudRedigeeri

Inglise keeles ilmunudRedigeeri

  • "Down and Out in Paris and London" (1933)
  • "Burmese Days" (1934)
  • "A Clergyman's Daughter" (1935)
  • "Keep the Aspidistra Flying" (1936)
  • "The Road to Wigan Pier" (1937)
  • "Homage to Catalonia" (1938)
  • "Coming Up for Air" (1939)
  • "Animal Farm" (1945)
  • "Nineteen Eighty-Four" (1949)

Raamatud George Orwelli kohtaRedigeeri

EsseedRedigeeri

PoeemidRedigeeri

Orwelli looming eesti raadiotesRedigeeri

Orwelli looming eesti teatrisRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. George Orwell, Encyclopædia Britannica.
  2. Bastian H (2004). Down and almost out in Scotland: George Orwell, tuberculosis and getting streptomycin in 1948., JLL Bulletin: Commentaries on the history of treatment evaluation
  3. John J. Ross, Tuberculosis, Bronchiectasis, and Infertility: What Ailed George Orwell?, Clin Infect Dis. (2005) 41 (11): 1599–1603., doi: 10.1086/497838

VälislingidRedigeeri