Brasiilia

Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal.

Brasiilia Liitvabariik portugali República Federativa do Brasil
Brasiilia lipp Brasiilia vapp
Riigihümn	Hino Nacional Brasileiro
Pealinn	Brasília
Pindala	8 515 767 km²
Riigikeel	portugali
Rahvaarv	213 317 639 (2021)
Rahvastikutihedus	25 in/km²
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Luiz Inácio Lula da Silva
Iseseisvus	7. september 1822
SKT	2055,506 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	9812 $ (2017)
Rahaühik	reaal (BRL)
Ajavöönd	maailmaaeg –2 kuni –5
Tippdomeen	.br
ROK-i kood	BRA
Telefonikood	55

Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.

Piir

Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili.

Loodus

Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas).

Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m kõrgune Pico da Neblina mägi.

Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna-Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andidesse.

Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas.

Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Maa edelapiiril on kaitse alla võetud maailma suurim terviklik märgala Pantanal, mis on sajuperioodil üle nelja korra suurem kui Eesti. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks.

Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk.

Brasiilia asub kolmes ajavöötmes.

Ajalugu

Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Sisuliselt algas koloniseerimine 1534. Aastatel 1815–1825 kuulus Brasiilia Portugali, Brasiilia ja Algarvede ühendkuningriigi koosseisu.

1822. aastal saavutas Brasiilia iseseisvuse ning sellest sai Brasiilia keisririik, mida valitses konstitutsioonilise monarhina Brasiilia keiser Bragança dünastiast. Brasiilia iseseisvuse väljakuulutamisel sai esimeseks keisriks senine Portugali kroonprints ja Brasiilia asevalitseja Pedro I, kes oli asunud toetama Brasiilia iseseisvusliikumist. 12. oktoobril 1822 nimetati ta keisriks Pedro I nime all ja krooniti sama aasta 1. detsembril. Brasiilia põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. Pedro I troonist loobumise järel 7. aprillil 1831 sai uueks keisriks tema poeg Pedro II, kes valitses kuni riigipöördeni 15. novembril 1889, mil monarhia likvideeriti ja kuulutati välja Brasiilia vabariik.

Haldusjaotus

Brasiilias on 26 osariiki (estados, ainsus estado) ja 1 liiduringkond (distrito federal):

Osariik Pealinn Acre Rio Branco Alagoas Maceió Amapá Macapá Amazonas Manaus Bahia Salvador Ceará Fortaleza Espírito Santo Vitória Goiás Goiânia Liiduringkond Brasília Maranhão São Luís Mato Grosso Cuiabá Mato Grosso do Sul Campo Grande Minas Gerais Belo Horizonte Pará Belém Paraíba João Pessoa Paraná Curitiba Pernambuco Recife Piauí Teresina Rio de Janeiro Rio de Janeiro Rio Grande do Norte Natal Rio Grande do Sul Porto Alegre Rondônia Porto Velho Roraima Boa Vista Santa Catarina Florianópolis São Paulo São Paulo Sergipe Aracaju Tocantins Palmas

Atlandi ookean Vaikne ookean Põhjapiirkond Kirdepiirkond Kesk-Läänepiirkond Kagupiirkond Lõunapiirkond Acre Amazonas Pará Roraima Amapá Rondônia Tocantins Maranhão Bahia Piauí Ceará Rio Grande do Norte Paraíba Pernambuco Alagoas Sergipe Mato Grosso Mato Grosso do Sul Liidu- ringkond Goiás Minas Gerais São Paulo Rio de Janeiro Espírito Santo Paraná Santa Catarina Rio Grande do Sul Argentina Boliivia Tšiili Colombia Prantsuse Guajaana Guyana Paraguay Peruu Suriname Uruguay Venezuela

Need osariigid võib jagada 5 piirkonnaks (Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkonnaks). Kuigi need on kirjas Brasiilia konstitutsioonis, on see pigem geograafiline jaotus. Need ei ole haldusüksused ja neid kasutatakse peamiselt statistikas.

Kohalikke omavalitsusi on Brasiilias 5564.

Rahvusvahelised suhted

9. aprillil 2013 avati Brasílias Portugali saatkonna ruumides Eesti erimissioon, mis on Eesti esimene diplomaatiline esindus Lõuna-Ameerikas.

Majandus

Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRICi riikidest.

Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.

Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast.

Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.

Väliskaubandus

Olulisimate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi USA-sse ning sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat Saudi Araabiast ja Nigeeriast, ravimeid USA-st ning mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast.

Vaata ka

• Brasiilia neegerorjad
• Capoeira
• 2011. aasta Brasiilia tulvad
• Brasiilia muusika
• Campeonato Brasileiro Série A
• Brasiilia riigipeade loend

Välislingid

 Brasiilia – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Aprill 2010, Krista Lillemets, Brasiiliat demüstifitseerides