Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal.

Brasiilia Liitvabariik


portugali República Federativa do Brasil
Brasiilia asendikaart
Riigihümn Hino Nacional Brasileiro
Pealinn Brasília
Pindala 8 515 767 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel portugali
Rahvaarv 203 062 512 (1.08.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 23,8 in/km²
Riigikord presidentaalne vabariik
President Luiz Inácio Lula da Silva
Iseseisvus 7. september 1822
SKT 2055,506 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 9812 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik reaal (BRL)
Ajavöönd maailmaaeg –2 kuni –5
Tippdomeen .br
ROK-i kood BRA
Telefonikood 55

Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.

Piir muuda

Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir Lõuna-Ameerika kõigi riikidega v.a Ecuador ja Tšiili.

Loodus muuda

Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas).

Brasiilia põhjaosas on Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m[4] kõrgune Pico da Neblina mägi.

Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna-Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andideni.

Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas.[5]

Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Maa edelapiiril on kaitse alla võetud maailma suurim terviklik märgala Pantanal, mis on sajuperioodil üle nelja korra suurem kui Eesti. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks.

Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk.

Brasiilia asub kolmes ajavöötmes.

Ajalugu muuda

Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Sisuliselt algas koloniseerimine 1534. Aastatel 1815–1825 kuulus Brasiilia Portugali, Brasiilia ja Algarvede ühendkuningriigi koosseisu.

1822. aastal saavutas Brasiilia iseseisvuse ning sellest sai Brasiilia keisririik, mida valitses konstitutsioonilise monarhina Brasiilia keiser Bragança dünastiast. Brasiilia iseseisvuse väljakuulutamisel sai esimeseks keisriks senine Portugali kroonprints ja Brasiilia asevalitseja Pedro I, kes oli asunud toetama Brasiilia iseseisvusliikumist. 12. oktoobril 1822 nimetati ta keisriks Pedro I nime all ja krooniti sama aasta 1. detsembril. Brasiilia põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. Pedro I troonist loobumise järel 7. aprillil 1831 sai uueks keisriks tema poeg Pedro II, kes valitses kuni riigipöördeni 15. novembril 1889, mil monarhia likvideeriti ja kuulutati välja Brasiilia vabariik.

Haldusjaotus muuda

Brasiilias on 26 osariiki (estados, ainsus estado) ja 1 liiduringkond (distrito federal):

Osariik Pealinn
Acre Rio Branco
Alagoas Maceió
Amapá Macapá
Amazonas Manaus
Bahia Salvador
Ceará Fortaleza
Espírito Santo Vitória
Goiás Goiânia
Liiduringkond Brasília
Maranhão São Luís
Mato Grosso Cuiabá
Mato Grosso do Sul Campo Grande
Minas Gerais Belo Horizonte
Pará Belém
Paraíba João Pessoa
Paraná Curitiba
Pernambuco Recife
Piauí Teresina
Rio de Janeiro Rio de Janeiro
Rio Grande do Norte Natal
Rio Grande do Sul Porto Alegre
Rondônia Porto Velho
Roraima Boa Vista
Santa Catarina Florianópolis
São Paulo São Paulo
Sergipe Aracaju
Tocantins Palmas

Need osariigid võib jagada 5 piirkonnaks (Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkonnaks). Kuigi need on kirjas Brasiilia konstitutsioonis, on see pigem geograafiline jaotus. Need ei ole haldusüksused ja neid kasutatakse peamiselt statistikas.

Kohalikke omavalitsusi on Brasiilias 5564.

Rahvastik muuda

2022. aasta rahvaloenduse järgi oli Brasiilia rahvaarvuks 203 062 512, olles nii maailma suurima rahvaarvuga portugalikeelne riik - endisest emamaast Portugalist pea 20 korda suurema rahvaarvuga.

Kõige suurima rahvaarvuga on Kagupiirkond, kus asuvad ka Brasiilia suurimad linnad São Paulo ja Rio de Janeiro.

Rassiliselt on Brasiilias kaks suurimat rühma europiidid (branca), kes moodustavad ligi 43.5% rahvastikust ja segaverelised (parda), kes moodustavad 45.3%. Umbes 10% on negriidid (preta), 0.6% on põliselanikud (indígena) ja 0.4% asiaadid (amarela).

Europiidid on domineerivad Lõunapiirkonnas, kus moodustavad elanikest 72.5%, lisaks on 21.7% segaverelised ja 5% negriidid. Kagupiirkonna elanikest on ligi pool europiidid, 38.7% segaverelised ja 10.6% negriidid. Kesk-Läänepiirkonna elanikest on 52.4% segaverelised ja 37% europiidid, lisaks 9% negriidid. Põhja- ja Kirdepiirkonnas on europiidide osakaal alla 30% ja domineerivad segaverelised - Kirdepiirkonnas 60% ja Põhjapiirkonnas 67.2%. Lisaks on Kirdepiirkonnas suurim negriidide osakaal (13%, Bahia osariigis koguni 22.4%) ja Põhjapiirkonnas suurim põliselanike osakaal (3.1%, Roraima osariigis koguni 14%).[6]

Rahvusvahelised suhted muuda

9. aprillil 2013 avati Brasílias Portugali saatkonna ruumides Eesti erimissioon, mis on Eesti esimene diplomaatiline esindus Lõuna-Ameerikas.

Majandus muuda

Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRICi riikidest.

Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.

Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast.

Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.

Väliskaubandus muuda

Olulisimate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi USA-sse ning sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat Saudi Araabiast ja Nigeeriast, ravimeid USA-st ning mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. https://agenciadenoticias.ibge.gov.br/agencia-noticias/2012-agencia-de-noticias/noticias/37237-de-2010-a-2022-populacao-brasileira-cresce-6-5-e-chega-a-203-1-milhoes
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. Suur maailma atlas, lk 136, 140.
  5. Suur maailma atlas, lk 16.
  6. "Panorama do Censo 2022". Panorama do Censo 2022 (Brasiilia portugali). Vaadatud 4. jaanuaril 2024.

Välislingid muuda