Brasiilia

Brasiilia Liitvabariik	portugali República Federativa do Brasil
	portugali República Federativa do Brasil
	Brasiilia lipp Brasiilia vapp
Riigihümn	Hino Nacional Brasileiro
Pealinn	Brasília
Pindala	8 515 767 km²
Riigikeel	portugali
Rahvaarv	203 062 512 (1.08.2022)
Rahvastikutihedus	23,8 in/km²
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Luiz Inácio Lula da Silva
Iseseisvus	7. september 1822
SKT	2055,506 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	9812 $ (2017)
Valuuta	Brasiilia reaal (BRL)
Ajavöönd	maailmaaeg –2 kuni –5
Tippdomeen	.br
ROK-i kood	BRA
Telefonikood	55

Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik ja pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on see samuti viiendal kohal.^[4]

Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.

Piir

Maismaapiiri pikkus on 15 700 km, mis on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on ühine maismaapiir Lõuna-Ameerika kõigi riikidega v.a Ecuadori ja Tšiiliga.^[4]

Loodus

Brasiilia rannajoone pikkus on 7400 km ning see on pikkuselt 15. maailmas.^[4]

Brasiilia põhjaosas asub Amazonase madalik. Lõunaosas on aga kõrgemad mäed. Näiteks asuvad Brasiilia mägismaal tugevasti kulunud mägi Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal asuv 3014 m^[5] kõrgune Pico da Neblina mägi.

Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna-Ameerika, siis ei ulatu Brasiilia territoorium Andideni.

Brasiilia kuulub nelja kliimavöötmesse: ekvatoriaalsesse, lähisekvatoriaalsesse, troopilisse ja lähistroopilisse kliimasse. Viimane on üksnes riigi lõunaotsas.^[6]

Brasiilias on sademete hulk suur ning mõningates kohtades tuleb aastas mitu meetrit sademeid. Maa edelapiiril on kaitse alla võetud maailma suurim terviklik märgala Pantanal, mis on sajuperioodil Eestist üle nelja korra suurem. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, aga kõrbesid Brasiilias ei ole. Samuti ei leidu kohti, kus talvedel püsiv lumekate moodustuks.

Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Seal on tihe jõgedevõrk ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades, kus see on tähtsam kui maantee- või raudteevõrk.

Brasiilia asub kolmes ajavöötmes.

Ajalugu

Arheoloogilised kaevamised on näidanud, et regioon oli asustatud juba enne 9000 aastat eKr. Brasiilia avastas 1500. aastal Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks ja koloniseerimine algas 1534. Brasiilia kuulus aastatel 1815–1825 Portugali, Brasiilia ja Algarvede ühendkuningriigi koosseisu.

1822. aastal saavutas Brasiilia iseseisvuse ning sellest sai Brasiilia keisririik, mida valitses konstitutsioonilise monarhina Brasiilia keiser Bragança dünastiast. Brasiilia iseseisvuse väljakuulutamisel sai esimeseks keisriks senine Portugali kroonprints ja Brasiilia asevalitseja Pedro I, kes oli asunud toetama Brasiilia iseseisvusliikumist. 12. oktoobril 1822 nimetati ta keisriks Pedro I nime all ja krooniti sama aasta 1. detsembril. Brasiilia põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. Pedro I troonist loobumise järel 7. aprillil 1831 sai uueks keisriks tema poeg Pedro II, kes valitses kuni riigipöördeni 15. novembril 1889, mil monarhia likvideeriti ja kuulutati välja Brasiilia vabariik.^[4]

Peale orjakauplemise keelustamist 1850. aastal ja eriti peale orjuse keelustamist 1888. aastal algas suur eurooplaste immigratsioonilaine Brasiiliasse, kuna riigi suured kohviistandused vajasid palju abilisi. Valdav enamus immigrante pärines Itaalia põhjaosast, eriti Venetost, kuid oli ka palju portugallasi, hispaanlasi ja sakslasi.

Haldusjaotus

Brasiilias on 26 osariiki (estados, ainsus estado) ja 1 liiduringkond (distrito federal):

Osariik	Pealinn
Acre	Rio Branco
Alagoas	Maceió
Amapá	Macapá
Amazonas	Manaus
Bahia	Salvador
Ceará	Fortaleza
Espírito Santo	Vitória
Goiás	Goiânia
Liiduringkond	Brasília
Maranhão	São Luís
Mato Grosso	Cuiabá
Mato Grosso do Sul	Campo Grande
Minas Gerais	Belo Horizonte
Pará	Belém
Paraíba	João Pessoa
Paraná	Curitiba
Pernambuco	Recife
Piauí	Teresina
Rio de Janeiro	Rio de Janeiro
Rio Grande do Norte	Natal
Rio Grande do Sul	Porto Alegre
Rondônia	Porto Velho
Roraima	Boa Vista
Santa Catarina	Florianópolis
São Paulo	São Paulo
Sergipe	Aracaju
Tocantins	Palmas

Need osariigid võib jagada viieks suureks geograafiliseks ja statistiliseks piirkonnaks: Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkonnaks (Norte, Nordeste, Centro-Oeste, Sudeste ja Sul).

Kohalikke omavalitsusi on Brasiilias 5564.

Rahvastik

2022. aasta rahvaloenduse järgi oli Brasiilia rahvaarv 203 062 512. Mistõttu on see maailma suurim portugalikeelne riik, olles rahvaarvult ka Portugalist 20 korda suurem.

Kõige suurima rahvaarvuga on Kagupiirkond, kus asuvad ka Brasiilia suurimad linnad São Paulo, Brasília ja Rio de Janeiro.^[7]

Rassiliselt on Brasiilias kaks suurimat rühma europiidid (branca), kes moodustavad ligi 43,5%, ja segarassilised (parda), kes moodustavad 45,3% rahvastikust. Peale nende on umbes 10% negriide (preta), 0,6% põliselanikke (indígena) ja 0,4% asiaate (amarela).

Lõunapiirkonnas on enamuses europiidid (moodustavad elanikest 72,5%), Kesk-Lääne, Põhja- ja Kirdepiirkonnas segarassilised ning Kagupiirkonnas on pool elanikkonnast europiidid. Lisaks on Põhjapiirkonnas suurim põliselanike osakaal (3,1%, Roraima osariigis koguni 14%).^[8]

Rahvusvahelised suhted

9. aprillil 2013 avati Brasílias Portugali saatkonna ruumides Eesti erimissioon, mis on Eesti esimene diplomaatiline esindus Lõuna-Ameerikas.

Majandus

Sisemajandus

Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige ja üks BRIC-i riikidest.

Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud, olles naftatoodangult 15. riik maailmas. Samuti on Brasiilia suurim etanoolitootja.

Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainus tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast.

Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.