Paraguay

Paraguay on riik Lõuna-Ameerikas, mis piirneb kirdes Brasiilia, loodes Boliivia ja lõunas Argentinaga.

Paraguay Vabariik


hispaania República del Paraguay
Paraguay guaranii Paraguay Retãn
Paraguay asendikaart
Riigihümn Paraguayos, República o Muerte
Pealinn Asunción
Pindala 406 750 km²
Riigikeel hispaania ja Paraguay guaranii
Rahvaarv 6 811 297 (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 16,7 in/km²
President Mario Abdo Benítez
Iseseisvus 14. mail 1811
SKT 29,735 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 5823 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik guarani (PYG)
Ajavöönd maailmaaeg −4
Tippdomeen .py
ROK-i kood PAR
Telefonikood 595

Kagus on piirijõeks Paraná jõgi. Selle lisajõgi Paraguay jõgi poolitab riigi põhjast lõunasse kaheks. Paraguay on merepiirita riik, kuid sellest hoolimata leidub sealsete jõgede ääres rannaalasid ja sadamaid. Paraguayd on asukoha järgi nimetatud ka Corazón de Sudamérica (hisp Lõuna-Ameerika süda).

Suuremad linnad on pealinn Asunción, Ciudad del Este, San Lorenzo, Luque, Capiatá, Lambaré ja Fernando de la Mora.

2020. aasta andmetel oli rahvaarv 7 191 685[4], kellest 95% on mestiitsid. Umbes 90% elanikest räägib Paraguay guaranii keelt, 75% kõneleb hispaania keelt.

Paraguay on Mercosuri asutajaliige, kuuludes ka rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu ÜRO, Ameerika Riikide Organisatsioon, Mitteühinemisliikumine ning Lima grupeering. Asuncióni maakonnas asuvas Luque linnas asub ka CONMEBOLi peakontor.

Paraguaylased on tuntud kui väga õnnelikud ja lihtsalt elavad inimesed. Riik on mitu korda olnud "maailma õnnelikuma paiga" edetabeli tipus.[5]

Poliitika ja haldusjaotusRedigeeri

Paraguay on esindusdemokraatiaga vabariik, kus on mitmeparteiline süsteem. Täidesaatev võim on presidendil, kes on riigipea ja valitsusjuht. Seadusandlik võim kuulub Rahvuskongressi kahele kojale. Kohtuvõimu esindavad tsiviilõiguse kohtud ning üheksaliikmeline ülemkohus.

SõjavägiRedigeeri

Paraguay sõjavägi koosneb jalaväest, mereväest ja õhuväest. Riigi president täidab ka sõjaväe ülemjuhataja rolli.

Paraguays on kõigile 18-aastastele noormeestele kohustuslik 12 kuu pikkune sõjaväeteenistus.

2017. aastal kirjutas Paraguay alla ÜRO tuumarelvade keelustamise lepingule.

HaldusjaotusRedigeeri

Paraguay jaguneb 17 maakonnaks.

 
Paraguay maakonnad (märgitud Distrito Capital)
Paraguay maakonnad pindala järjestuses[6]
Maakond Maakonnakeskus Rahvaarv (2018) Pindala (km2) Allüksuste arv
Distrito Capital Asunción 524 190 117 1
Central Areguá 2 072 041 2465 19
Guairá Villarica 220 818 3846 18
Cordillera Caacupé 299 234 4948 20
Paraguarí Paraguarí 254 884 8705 18
Caazapá Caazapá 184 530 9496 11
Misiones San Juan Bautista 123 442 9556 10
Caaguazú Coronel Oviedo 545 904 11 474 22
Ñeembucú Pilar 88 784 12 147 16
Amambay Pedro Juan Caballero 164 462 12 933 5
Canindeyú Salto del Guairá 221 647 14 667 14
Alto Paraná Ciudad del Este 796 689 14 895 22
Itapúa Encarnación 592 017 16 525 30
Concepción Concepción 244 071 18 051 12
San Pedro San Pedro 419 629 20 002 21
Presidente Hayes Villa Hayes 121 075 72 907 8
Alto Paraguay Fuerte Olimpo 17 219 82 349 4
Boquerón Filadelfia 63 011 91 669 3
Paraguay Asunción 7 052 983 406 752 254

Riikidevahelised probleemidRedigeeri

Paraguay, Argentina ja Brasiilia piiriäärsetes piirkondades esineb palju salakaubavedu, rahapesu, relva- ja narkokaubandust ning vägivaldsete äärmusorganisatsioonide jaoks raha kogumist. Seda põhjustab nõrk piirikontroll, ulatuslik korruptsioon, puudulikud rahapesuvastased seadused ja nende ebapiisav täideviimine.[4]

AjaluguRedigeeri

1524. aastal jõudsid Paraguay aladele hispaanlastest konkistadoorid ja asutasid Asuncióni linna. Pärast jesuiitide väljasaatmist Hispaania aladelt 1767. aastal sai Paraguayst perifeerne koloonia.

Pärast Paraguay iseseisvumist 1811. aastal oli pikalt võimul autoritaarne valitsus, mis edendas natsionalistlikku poliitikat. See periood lõppes Paraguay sõjaga (1864–1870), mille ajal kaotas riik ligi 50% oma rahvastikust ning 25–33% territooriumist Argentina, Brasiilia ja Uruguay Kolmikliidule.

Aastatel 1932–1935 seisis Paraguay silmitsi veel ühe rahvusvahelise konfliktiga – Chaco sõda Boliivia vastu, mille paraguaylased võitsid. Pärast Chaco sõda algas Paraguays sõjaline diktatuur, mis lõppes 1989. aastal pärast Alfredo Stroessneri 35 aasta pikkust valitsusaega. Toimus sõjaline riigipööre, mis märgib tänaseni kestva Paraguay demokraatliku ajastu algust.[6]

MajandusRedigeeri

Vahemikus 1970–2013 oli Paraguay majanduslik kasv suurim Lõuna-Ameerikas – keskmiselt 7,2% aastas. 2010. ja 2013. aastal oli Paraguay SKT kasvumäär vastavalt 14,5% ja 13,6% – suurim majanduskasv Lõuna-Ameerikas.[6]

100% Paraguay elektrist toodetakse hüdroenergia abil, mis teeb riigi üheks puhtaimaks maailmas. Paraguay elektriline tootmisvõimsus on 8110 MW, 2016. aastal toodeti 63 miljardit kWh aastas. Kuna riigis tarbitakse vaid keskmiselt 15 miljardit kWh, müüakse ülejäänud toodang Brasiiliasse, Argentinasse ja Uruguaysse, muutes Paraguay maailma suurimaks elektrienergia eksportijaks.[7] Elektrit toodavad kaks suurt hüdroelektrijaama, millest üks on Itaipu tamm (maailmas suuruselt teine elektrijaam).

Paraguay on maailmas suuruselt kuues sojatootja, teine suhkrulehe- ja tungaõlitootja, kuues maisieksportija, kaheksas loomalihaeksportija ja kümnes nisueksportija.[4]

Paraguay majandusest moodustab suure osa deklareerimata majandustegevus (importkauba edasimüük naaberriikidesse, tänavakaubitsejad, mikroettevõtted). Suur osa rahvastikust sõltub põllumajanduslikust tegevusest, seda eriti maapiirkondades. Mitteametliku sektori olulisuse tõttu on täpseid majandusandmeid raske saada.

Riigis asub ka suuruselt maailma kolmas vabakaubandustsoon – Ciudad del Este, mis jääb vaid alla Miamile ja Hongkongile.

2012. aastal tutvustas Paraguay valitsus MERCOSURi (FOCEM) süsteemi eesmärgiga stimuleerida majandust ja töökohtade arvu kasvu, toetudes partnerlusele Brasiilia ja Argentinaga.

Tööstus ja tootmineRedigeeri

Paraguay mineraalitööstus toodab umbes 25% riigi SKT-st ja annab tööd ligi 31%-le tööealistest inimestest. Suur osa Paraguay sekundaarsektorist hõlmab tsemendi, rauamaagi ja terase tootmist. Tööstuse arengut soodustas maquila-tööstus – riigi idaosas asuvad suured tööstuskompleksid.

2003. aastal moodustas töötlev tööstus 13,6% SKT-st, 2000. aastal töötas selles sektoris 11% tööealistest inimestest. Põhiosa Paraguay tootmisest keskendub toiduainetööstusele, samuti mängivad rolli puidutooted, paberitooted, nahad ja kasukad ning mittemetallilised mineraaltooted.[6]

LoodusRedigeeri

Paraguay jõgi jagab riigi kaheks teineteisest erinevaks geograafiliseks piirkonnaks – idaregioon (Región Oriental) ja lääneregioon, ametliku nimega Lääne-Paraguay (Región Occidental), tuntakse ka nimedega Chaco, Gran Chaco.

Maastik riigi idaosas koosneb peamiselt tasastest rohumaadest ja metsaga kaetud küngastest. Lääne pool Paraguay jõe ääres laiuvad peamiselt soised tasandikud, kaugemal kuivad metsad ja okkaline võsa. Mets katab 43,8% riigi territooriumist.[4]

Paraguay asub laiuskraadidel 23°S 58°W.[8]

Riigi peamised loodusvarad on puit, rauamaak, mangaan ja paekivi.

KliimaRedigeeri

Paraguay kliima on troopiline ja lähistroopiline. Sarnaselt naaberriikidega esineb ka Paraguays niiske ja kuiv aastaaeg. Ilma mõjutab oluliselt tuul: oktoobrist märtsini puhuvad soojad tuuled Amazonase vihmametsa poolt, maist augustini valitsevad külmad tuuled Andide mäestikust.

Üldiselt tasase maastiku tõttu võib tuulekiirus ulatuda kuni 44 m/s, mis põhjustab ka olulisi temperatuurimuutusi: aprillist septembrini võib temperatuur langeda alla 0°. Kuumim suvekuu on jaanuar, kui keskmine päevane temperatuur on 28,9°.

 
Gran Chaco, Paraguay

Looduslikud ja keskkonnaprobleemidRedigeeri

Paraguay kaguosas esineb septembrist juunini üleujutusi, kui halvasti kuivendatud rohumaad võivad muutuda soiseks.

Keskkonnaalasteks probleemideks Paraguays on metsade kadumine, veereostus (jõgedesse visatakse ohtlikke jäätmeid, nahaparkimistöökodadest satub veestikku elavhõbedat ja kroomi), märgalade kadu, ebapiisav jäätmekäitlus (terviserisk linnaelanikele).[4]

DemograafiaRedigeeri

 
Paraguay asustustihedus (in/km2), 2010

Paraguay jääb mitmete sotsiaalmajanduslike näitajate poolest alla Ladina-Ameerika keskmisele, sealhulgas vaktsineerimise määra, joogivee kättesaadavuse, kanalisatsiooni ja keskkooli õppima asumise poolest, ning seal on suurem sissetulekute ebavõrdsus ning laste ja emade suremus. Vaesuse määr on viimastel aastatel langenud, kuid on endiselt kõrge, eriti maapiirkondades, kus enam kui kolmandik elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri. Vaesemate rahvastikugruppide heaolu on paljudes piirkondades paranenud nii elukvaliteedi, puhta vee, telefoniteenuse kui ka elektri kättesaadavuse poolest. Sündimuse määr langeb jätkuvalt. Järsk langus toimus 1990. aastate lõpus, kui sündide arv naise kohta kukkus varasema 4,3 pealt 2-le. Sündimuse languse põhjusteks on naiste kõrgem haridustase, rasestumisvastaste vahendite laiem kasutamine ja noorte naiste soov väiksema pere järele.[4]

 
Paraguay rahvastikupüramiid (2016)

Paraguays

  • sünnib igas tunnis keskmiselt 18 inimest;
  • sureb igas tunnis keskmiselt 4 inimest;[9]
  • on rahvastiku keskmine aastane juurdekasv +1,8%;
  • on inimeste oodatav eluiga keskmiselt 71,7 aastat – meestel 69,7 ja naistel 73,9 aastat;
  • on naise vanus esimese lapse sünnitamisel keskmiselt 22,9 aastat;
  • on imikusuremus 16,9‰;
  • on laste arv sünnituseas naise kohta keskmiselt 1,89.[4]

Rahvastiku paiknemineRedigeeri

Paraguay rahvastik on riigis jaotunud ebaühtlaselt, enamik inimestest elab idaregioonis pealinna Asuncióni lähedal. Pealinnas elab 10% riigi rahvaarvust. Läänepoolne, Gran Chaco regioon, mis moodustab umbes 60% riigi territooriumist, on koduks vaid 2% paraguaylastele. Ligi 56% rahvastikust elab linnapiirkondades, mis teeb Paraguayst kõige vähem linnastunud riigi Lõuna-Ameerikas.

RänneRedigeeri

Paraguays on ülekaalus väljaränne. Poliitiline ebastabiilsus, kodusõjad, aastatepikkune diktatuur ja naaberriikide suurem atraktiivsus on põhjustanud madala sisserände taseme. Paraguay üritas esimest korda sisserännet tõsta 1870. aastal reaktsioonina Paraguay sõjas (Kolmikliidu sõjas) kaotatud inimeludele. Riiki saabusid vaid mõned immigrandid Euroopast ja Lähis-Idast. 20. sajandil saabus immigrante Liibanonist, Jaapanist, Lõuna-Koreast ja Hiinast, samuti mennoniite Kanadast, Venemaalt ja Mehhikost. Alates 1960. aastatest on saabunud suuri immigrandivooge Brasiiliast, peamiselt eesmärgiga töötada põllumajanduses.

Paraguaylased emigreeruvad peamiselt Argentinasse, Brasiiliasse, Uruguaysse, Ameerika Ühendriikidesse, Itaaliasse, Hispaaniasse ja Prantsusmaale.

ReligioonRedigeeri

Paraguays on enamik rahvastikust usklik, vaid 2,6% inimestest ei tunnista ühtegi religiooni. Enamik – 88,6% – kuulub roomakatoliku kirikusse ning 6,8% on protestandid. [10]

Paraguay põhiseaduse artikkel nr. 27 alusel tunnistatakse riigis usuvabadust ning puudub ametlik usk. Riigi ja katoliku kiriku omavahelised suhted peavad põhinema iseseisvusel, koostööl ja autonoomial. Garanteeritud on usklike organisatsioonide ja ühenduste sõltumatus.

Pärismaalaste probleemidRedigeeri

Paraguay pärismaalaste seas on kirjaoskajaid vaid 49%, mida on vähe, võrreldes riigi üldise rahvastikuga, kus kirjaoskuse määr on 92,9%.[11]

Vaid 2,5 protsendil Paraguay pärismaalastest on ligipääs puhtale joogiveele ning 9,5 protsendil on elekter.

TurismRedigeeri

Turism annab 2010. aasta seisuga Paraguays tööd umbes 9500 inimesele.

Paraguay ei ole tuntud turismisihtkoht. Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel oli see aastatel 2013–2014 kõige vähem külastatud riik Lõuna-Ameerikas Guyana ja Suriname järel, kui rahvusvahelisi turiste oli 610 000.[12]

TurismiatraktsioonidRedigeeri

Paraguay pakub häid võimalusi seiklusturismiks. Mitmel pool saab harrastada esktreemspordialasid nagu zip-lining, kaljult laskumine ja jõel parvetamine.

Paraguay looduskaunid kohad sobivad matkamiseks. Loodusparkides pakutakse ratsamatku ja giidiga hobuvankriekskursioone.

Turistide lähteriigidRedigeeri

Enim lühiajalisi külastajaid 2015. aastal pärines järgmistest riikidest:[13]

Koht Riik Turistide arv
1. Argentina 848 387
2. Brasiilia 190 003
3. Ameerika Ühendriigid 19 479
4. Uruguay 18 896
5. Tšiili 17 946
6. Boliivia 15 911
7. Hispaania 15 582
8. Columbia 10 419
9. Saksamaa 9 639
10. Peruu 9003
Kokku 1 214 613

KultuurRedigeeri

Paraguay kultuuripärand pärineb koloniaalajast, kui Hispaaniast pärit meessoost asunikud abiellusid pärismaalastest guaranii naistega. Paraguay kultuur esindab seetõttu segu kahest kultuurist – euroopa ja lõunaguaranii. Tänaseni on säilinud selle kultuurilise sulandumise tunnusjoon – riigi kakskeelsus: enam kui 80% paraguaylastest räägib nii hispaania kui ka põliselanike guaranii keelt. Laialdaselt räägitakse ka jopara keelt, mis on segu guaranii ja hispaania keelest.

Kunstilistest väljendusviisidest on levinumad tikkimine ja pitsi valmistamine (ñandutí). Rahvuslikul harfil mängitav muusika koosneb hoogsatest polkadest, hüplevatest galopadest ja guaraniadest.

KöökRedigeeri

Ka Paraguay köök on mõjutatud kultuuride segunemisest. Mitmed populaarsed road sisaldavad manioc'i ning mitmeid muid pärismaiseid toiduaineid. Levinud roog on sopa paraguaya, samuti chipa (kohalik leib maisijahu, manioc'i ja juustuga). Tihti kasutatakse eri sorti juustusid, sibulat, paprikat, kodujuustu, maisijahu, piima, võid, mune ja värsket maisi.

SportRedigeeri

Sport on Paraguay kultuuri oluline osa. Populaarsemateks aladeks on jalgpall ja korvpall. Laialdaselt harrastatakse ka võrkpalli, sisejalgpalli, ujumist ja tennist, samuti ragbit, male, motosporti, golfi ning sõudmist.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 "The World Factbook - Paraguay". The World Factbook. Vaadatud 09.04.2020.
  5. "World's Happiest Country? Would You Believe, Paraguay?". NBC News. Vaadatud 09.04.2020.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 "Paraguay". Wikipedia. Vaadatud 09.04.2020.
  7. "Paraguay – International – U.S. Energy Information Administration (EIA)". www.eia.gov. Vaadatud 09.04.2020.
  8. "GeoHack - Paraguay". Vaadatud 09.04.2020.
  9. "The world at seven billion". BBC. Vaadatud 09.04.2020.
  10. "Religion in Paraguay". Wikipedia. Vaadatud 09.04.2020.
  11. "Paraguay". Pan-American Health Organization. Vaadatud 09.04.2020.
  12. "UNTWO - Tourism Highlights". World Tourism Organization. Vaadatud 09.04.2020.
  13. "Tourism in Paraguay". Wikipedia. Vaadatud 09.04.2020.

VälislingidRedigeeri

  Paraguay – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus