Guyana
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2020) |
Guyana (varasem nimekuju Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjaosas. Piirneb Suriname, Brasiilia ja Venezuelaga. Eestikeelne ametlik nimi on Guyana Kooperatiivne Vabariik[3] (inglise Co-operative Republic of Guyana, varem Guyana Vabariik).
Guyana Kooperatiivne Vabariik
| |||
Juhtlause | "One people, one nation, one destiny" | ||
---|---|---|---|
Riigihümn | Dear Land of Guyana, of Rivers and Plains | ||
Pealinn | Georgetown | ||
Pindala | 214 970 km² | ||
Riigikeel | inglise | ||
Rahvaarv | 777 859 (2017)[1] | ||
Rahvastikutihedus | 3,6 in/km² | ||
Riigikord | parlamentaarne vabariik | ||
President | Irfaan Ali | ||
Peaminister | Mark Phillips | ||
Iseseisvus | 26. mai 1966 | ||
SKT | 1,130 mld dollarit (2008) [2] | ||
SKT elaniku kohta | 1480 dollarit (2008) [2] | ||
Valuuta | Guyana dollar (GYD) | ||
Usund | protestandid (34%), hinduistid (33%), katoliiklased (20%) | ||
Ajavöönd | maailmaaeg -4 | ||
Tippdomeen | .gy | ||
ROK-i kood | GUY | ||
Telefonikood | 592 |
214 970 km² pindalaga Guyana on Lõuna-Ameerika mandriosas Uruguay ja Suriname kõrval üks kolme pindalalt väikseima suveräänse riigi seas. Elanikke on seal 2020. aasta seisuga 782 774.[4]
Guyna pealinn on Georgetown ja seal elab ligikaudu 70 685 inimest.[viide?]
See on Lõuna-Ameerikas ainus inglise keelt kõnelev riik ja seda peetakse kultuuriliselt Angofoonide ja Kariibi mere sfääri osaks. Lisaks on see üks Kariibi mere piirkonna organisatsiooni (CARICOM) asutajaliikmetest. Guyana on ainus Lõuna-Ameerika riik, kus ametlik keel on inglise keel. Siiski räägib suurem osa elanikkonnast esimese keelena guajaani kreoolkeelt, mis on inglise keelel põhinev kreoolkeel.
Guianadena tuntud piirkond asub Amazonase jõest põhja pool ja ida pool Orinoco jõge, mida nimetatakse "paljude vete maaks". Guyana suuremate jõgede hulka kuuluvad Essequibo, Berbice ja Demerara.
Algselt paljude põlisrahvaste rühmade poolt asustatud Guyana asustasid hollandlased, enne kui see sattus Briti kontrolli alla 18. sajandi lõpus. See oli kuni 1950. aastateni tuntud kui Briti Guajaana. Riik saavutas iseseisvuse 1966. aastal ja sai ametlikult Rahvaste Ühenduse vabariigiks 1970. aastal. Suurbritannia võimu pärand kajastub riigi poliitilises halduses ja mitmekesises elanikkonnas, kuhu kuuluvad India, Aafrika, Ameerika ja mitmerassilised rühmad.
Haldusjaotus
muudaGuyana jaguneb 10 piirkonnaks. Rahvaarv tabelis on 15. septembril 2002 toimunud rahvaloenduse andmetel.
Piirkond | Pindala (km²) |
Rahvaarv (2002) |
In/km² |
---|---|---|---|
Barima-Waini piirkond | 20 339 | 24 275 | 1,19 |
Cuyuni-Mazaruni piirkond | 47 213 | 17 597 | 0,37 |
Demerara-Mahaica piirkond | 2232 | 310 320 | 139,03 |
Ida-Berbice-Corentyne piirkond | 36 234 | 123 695 | 3,41 |
Essequibo-Lääne-Demerara piirkond | 3755 | 103 061 | 27,45 |
Mahaica-Berbice'i piirkond | 4190 | 52 428 | 12,51 |
Pomeroon-Supenaami piirkond | 6195 | 49 253 | 7,95 |
Potaro-Siparuni piirkond | 20 051 | 10 095 | 0,50 |
Ülem-Demerara-Berbice'i piirkond | 17 040 | 41 112 | 2,41 |
Ülem-Takutu-Ülem-Essequibo piirkond | 57 750 | 19 387 | 0,34 |
Guyana | 214 999 | 751 223 | 3,49 |
Sümboolika
muudaLipp
muudaGuyana lipp on tuntud ka kui "kuldne noolepea". Sellel on kujutatud rohelisel taustal kahte eri värvi horisontaalset kolmnurka. Roheline taust ja kollane kolmnurk valge äärega sümboliseerivad põlde ja metsi, maavarade rikkust ning Guyana jõgesid. Punane kolmnurk musta äärega on innukuse, dünaamilisuse ja vastupidavuse sümboliks.[viide?]
Vapp
muudaGuyana vapil on kujutatud kaht valget kilpi hoidvat jaaguari – Guyana rahvuslooma.[5]
Vasakpoolsel jaaguaril on käes kirka, mis sümboliseerib Guyana kaevandustööstust ning parempoolsel on käes suhkruroo ja riisi varred, mis sümboliseerivad Guyana suhkru- ja riisitööstust.
Kilbil on kujutatud Amasoonase viktooria vesiroos, mis on riigi rahvuslill, kolm sinist lainet, mis tähistavad peamisi Guyana jõgesid ja riigi rahvuslind hoatsiin (mõnikord nimetatud ka tuttkanaks).[6]
Kilbi kohal on kujutatud peakate, mis hõlmab riigi põlisrahvast sümboliseerivat sulgedega peakatet, mida nimetatakse ka Cacique'i krooniks, kaks teemanti külgedel, mis tähistavad mäetööstust ja rüütli kiivrit, mis viitab monarhia sümboolikale.[viide?]
Kõige all on Guyana juhtlause "One people, one nation, one destiny", mis tähendab ühtsed inimesed, üks rahvas, üks saatus.
Ajalugu
muudaGuyanas elab üheksa põlisharu: Wai Wai, Macushi, Patamona, Lokono, Kalina, Wapishana, Pemon, Akawaio ja Warao. Ajalooliselt domineerisid Guyana Lokono ja Kalina hõimud. Hollandlased olid esimesed eurooplased, kes asutasid Guyana aladel kolooniad.
Ala langes Briti võimu alla 1814. aastal, seda tunti Briti Guajaana nime all.
Guyana saavutas Suurbritanniast iseseisvuse 26. mail 1966, jäädes kaudselt briti ülemvõimu alla, ning sai 23. veebruaril 1970 täielikult vabariigiks, jäädes Rahvaste Ühenduse liikmeks. USA välisministeerium ja USA luure keskagentuur (CIA) koos Briti valitsusega mängisid sellel ajal tugevat rolli Guyana poliitilise kontrolli mõjutamisel.
1974. aastal rentis Guyana valitsus 3800 aakri suurust maad pastor Jim Jonesi juhitud Ameerika uuele usuliikumisele Peoples Temple. Asula, mida mitteametlikult nimetatakse Jonestowniks, kasvas lõpuks umbes 1000 inimese elanikkonnaks, emigreerus enamasti USA-st. 1978. aastal pälvis Guyana kogu maailmas tähelepanu, kui Jonestownis suri massimõrva/enesetapu läbi 909 inimest.
2008. aasta mais kirjutas president Bharrat Jagdeo alla Lõuna-Ameerika Rahvaste Liidu põhiseaduse lepingule UNASUR. Guyana valitsus ratifitseeris lepingu ametlikult 2010. aastal.
Loodus
muudaGuyana kontrolli all olev ala asub laiuskraadidel 1–9° ja pikkusraadidel 56–66°. Guajaanas elutseb rohkem kui 900 linnuliiki, 225 imetajaliiki ja 880 roomajaliiki ning kasvab üle 6500 taimeliigi.
Riigi võib jagada viieks looduspiirkonnaks; kitsas ja viljakas soine tasandik piki Atlandi ookeani rannikut), kus elab suurem osa elanikkonnast; valge liivavöönd sisemaa poole (künklik liiva- ja savipiirkond), mis sisaldab enamikku Guyana maavaradest; tihedad vihmametsad (Forested Highland Region) riigi lõunaosas; kuivad savannipiirkonnad edelas; ja väikseimad sisemised madalikud (sisemised savannid), mis koosnevad enamasti mägedest, mis tõusevad järk-järgult Brasiilia piirini.
Pinnamood
muudaMõned Guyana kõrgeimad mäed on Ayanganna mägi (2042 m), Monte Caburaí (1465 m) ja Roraima mägi (2772 m – Guyana kõrgeim mägi).
Veestik
muudaNeli pikimat jõge on Essequibo pikkusega 1010 km, Courentyne jõgi 724 km, Berbice 595 km ja Demerara 346 km. Courentyne'i jõgi asub Suriname piiril. Essequibo jõe suudmes asuvad mitu suurt saart, sealhulgas 145 km lai Shelli rand piki looderannikut, mis on ühtlasi peamine merikilpkonnade ja muu eluslooduse pesitsusala.
Kliima
muudaGuyana asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes.[7] Kohalik kliima on troopiline ning üldiselt kuum ja niiske. Vihmaperioode on kaks, esimene maist augustini keskpaigani, teine novembri keskpaigast jaanuari keskpaigani.
Vihmametsad
muudaGuyanas on Lõuna-Ameerika üks suuremaid inimtegevuse poolt rikkumata vihmametsi, mille mõned osad on inimestele peaaegu ligipääsmatud. Aastal 2012 sai Guyana Norralt 45 miljonit dollari suuruse preemia tõhusate vihmametsade kaitsemeetmete eest.
Rahvastik
muudaGuyanas moodustavad enamuse rahvastikust mehed ja naised alla 30. eluaasta. Kuni 30. eluaastani on ka meeste ja naiste osakaal enamjaolt võrdne, alates 30–34 vanuserühmast on naiste arv suurem. Väga vähesed elavad üle 85. eluaasta ja suurem osa neist on naised. Tegemist on kaasaegse rahvastiku etapiga.[8]
Suurima osa Guyana elanikkonnast moodustavad 16–64-aastased mehed. Osakaalu suuruse poolest järgnevad neile samas vanuserühmas olevad naised. Kõige vähem elab Guyanas üle 65-aastasi mehi ja ca 2 korda rohkem sama vanasid naisi. Riik on jõudnud demograafilise arengu 5. etappi, kuna on märgatav kõrge keskmine oodatav eluiga ja vanemaealiste osakaalu jätkuv tõus.[8]
Vanuserühm | Mehed, % | Naised, % |
---|---|---|
0–14-aastased | 12,17 | 11,73 |
16–64-aastased | 35,39 | 33,69 |
üle 65-aastased | 2,84 | 4,17 |
Rahvuslik koosseis
muudaGuyana praeguse elanikkonna etnilised rühmad on pärit Indiast, Aafrikast, Euroopast ja Hiinast, samuti põlis- või põlisrahvastest. Vaatamata mitmekesisele etnilisele taustale on neil rühmadel kaks ühist keelt: inglise ja kreoolkeel.
Suurim etniline rühm on India-Guajaani rahvas (tuntud ka kui idaindiaanlased), Indiast süvendatud tööliste järeltulijad, kes moodustavad 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 43,5% rahvastikust. Neile järgnevad afroguajanalased, Aafrikast pärit orjade järeltulijad, kes moodustavad 30,2%. Segapärandi päritolu Guyana rahvas moodustab 16,7%, põlisrahvad (kohapeal tuntud kui indiaanlased) 9,1%. Põlisrahvaste rühmade hulka kuuluvad arawaksid, Wai Wai, kariibid, Akawaio, Arecuna, Patamona, Wapixana, Macushi ja Warao.
Immigratsioon
muudaGuyana rahvastiku immigrantide osatähtsus on 2%. Immigrandid pärinevad peamiselt Surinamest, Brasiiliast, Venezuelast. Riigi tõmbetegurid on soe kliima, riigikeeleks inglise keel ja emigreerumist põhjustavad tõuketegurid on töötus, madal elatustase, halb haridus, looduskatastroofide oht(maavärinad). Riigi rändeiive on –7,7‰.[11]
Sündimus ja suremus
muudaGuyanas sünnib tunnis keskmiselt 2 inimest ja sureb keskmiselt 1 inimene. Laste arv sünnituseas naise kohta on 1,89, keskmine naise vanus esimese lapse sünnitamisel on 21 aastat. Imikusuremus on väike, 27,6 last 1000 kohta. Rahvastiku aastane juurdekasv on +0,2%, sellest järeldub, et Guyana rahvaarv kasvab.[9]
Guyanas on inimeste oodatav keskmine eluiga 69 aastat, 72 aastat naistel ja meestel 65 aastat. Oodatav eluiga sünnihetkel on 70 aastat[12]
Rahvastiku paiknemine
muudaGuyana on üks maailma kõige hõredamalt asustatud riike. 90% rahvastikust elab rannikul. Selline rahvastiku paiknemine on 19. sajandi majandusarengu tulemus. See põhines suhkruroo kasvatamisel, sest just rannikualal oli suhkruroo kasvatamiseks sobiv pinnas ja lähedus sadamatele soodustas eksporti.[13]
Majandus
muudaGuyana peamised majanduslikud tegevused on põllumajandus, boksiidi, mineraalide ja kulla kaevandamine, puidutööstus, krevetipüük ning suhkrutööstus. Krevetipüügiga tegeletakse Guyana kirderannikul, riigi põhjaosas on peamised tuluallikad põllumajandus, puidutööstus, kaevandused ja suhkrutööstus.[14]
Põhilisteks probleemideks on kvalifitseeritud tööjõu puudus, puudulik infrastruktuur ja kuni viimase ajani suur välisvõlg.
Turism
muudaTurism moodustab 4,4% sisemajanduse kogutoodangust.[15] Guyana suurimad turismi arengueeldused on head looduslikud tingimused: aasta läbi soe ja kuiv kliima, soe ookean, pikk rannajoon, ilus loodus jm.
Populaarsemad turismikohad
muuda- pealinn Georgetown
- Kaieteuri juga
- Surama ja Rewa küla
- Kanuku mäed
- Shell Beach (Guyana pika rannajoone nimetus)
- Iwokrama vihmamets[16]
Eestis korraldab reise Georgetowni Estravel.[17]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
- ↑ 2,0 2,1 Guyana. International Monetary Fund. Kasutatud 24.05.2009. (inglise)
- ↑ Maailma maade nimed. KNAB, vaadatud 10.09.2019.
- ↑ "Rahvaarvu statistika". Vaadatud 09.04.2020.
- ↑ "Guyana vapi sümboolika". Vaadatud 18.02.2020.
- ↑ "Hoatsiin". Vaadatud 18.02.2020.
- ↑ "Kliimavöötmed". Vaadatud 19.02.2020.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 "Rahvastik". Vaadatud 15.04.2020.
- ↑ 9,0 9,1 "Guyana üldinfo". Originaali arhiivikoopia seisuga 26.12.2018. Vaadatud 04.03.2020.
- ↑ "Rahvastiku uurimus". Originaali arhiivikoopia seisuga 17.03.2020. Vaadatud 17.03.2020.
- ↑ "Immigratsiooni andmed". Vaadatud 15.03.2020.
- ↑ "Maailma rahvastiku statistika". Vaadatud 03.03.2020.
- ↑ "Rahvastiku paiknemine". Vaadatud 17.03.2020.
- ↑ "Majanduskaart". Vaadatud 19.02.2020.
- ↑ "Guyana turismi ülevaade". Vaadatud 03.04.2020.
- ↑ "Reisi sihtkohad". Vaadatud 03.04.2020.
- ↑ "Reisimine Eestist Guyanasse". Originaali arhiivikoopia seisuga 31.03.2022. Vaadatud 03.04.2020.
Välislingid
muuda