Venezuela

riik Lõuna-Ameerikas

Venezuela (mööndav Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas. See piirneb põhjas Kariibi merega, kirdes Atlandi ookeaniga, läänes Colombiaga, lõunas Brasiiliaga ja idas Guyanaga.

Venezuela Bolívari Vabariik


hispaania República Bolivariana de Venezuela
Venezuela asendikaart
Riigihümn Gloria al bravo pueblo
Pealinn Caracas
Pindala 912 050 km²
Riigikeel hispaania
Rahvaarv 28 515 829 (2019)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 31,3 in/km²
Riigikord Presidentaalne vabariik
President Nicolás Maduro
Juan Guaidó (ajutine riigipea)
Iseseisvus 5. juuli 1811
Rahaühik bolivar (VEF)
Ajavöönd maailmaaeg –4
Tippdomeen .ve
Telefonikood 58

LippRedigeeri

Venezuela lipp on kollasest, sinisest ja punasest väljast koosnev horisontaalne trikoloor. Lipu sinisele värviväljale on lisatud kaheksa valget viisnurkset tähte.

Lipu kollane sümboliseerib riigi rikkust ja uusi võimalusi. Sinine sümboliseerib vaprust ja Atlandi ookeani. Punane sümboliseerib iseseisvusvõitluse verevalamist Hispaania koloniaalaja vastu. Kaheksa tähte tähistavad Venezuela kaheksat provintsi.[2]

VappRedigeeri

Kollase, sinise ja punase värvi horisontaalne kolmikvärv koos riigivapi kollase lindiga ülemisel serval ja kaheksa valge viisnurkse tähega poolkaar, mille keskel on sinine riba.

RahvastikRedigeeri

Venezuelas elab 2020. aasta andmetel 33 172 327 inimest.

Tunnis sünnib Venezuelas 68 ja sureb 16 inimest.

Rahvastiku aastane juurdekasv on +1,7% ehk Venezuela rahvaarv on kasvav.

Suurima osa Venezuela elanikkonnast moodustavad 16–64-aastased naised. Kõige vähem elab Venezuelas üle 65-aastasi mehi.

Venezuela on suure vanemaealiste osatähtsusega riik, sest vanemad mehed ja naised moodustavad suurima osa rahvaarvust.

Venezuela on jõudnud demograafilise arengu 5. etappi, sest keskmine oodatav eluiga on kõrge.

MajandusRedigeeri

Riigi suurim majandusharu on naftatööstus. Naftamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venezuela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest. Eksporditakse ka boksiiti, alumiiniumi, terast ja põllumajandussaadusi.

Tööealise elanikkonna rakendatus Venezuela põllumajanduses on 103%, tööstuses 59% ja teeninduses 49%.

Töötute osakaal Venezuelas on 14,6%.[3]

Venezuelas on peamine sissetulekuallikas nafta (ligi 95% ekspordist on nafta). [4]

TurismRedigeeri

Venezuela ei ole tuntud turismiriik, sest turismi osakaal moodustab tervest majanduslikust sissetulekust vaid 9,4%. Kui 2017. aastal külastas Venezuelat 429 tuhat turisti, siis sellele eelnenud aastal 681 tuhat. [5]

Turismi arengu eeldused Venezuelas on aastaringne soe ja kuiv kliima, ookean ja loodus.

Populaarsemad külastuskohad Venezuelas on Angel Falls, Los Llanos, Los Roques, Choroni, Merida Cable Car, Mount Moraima ja Isla Margarita.[6]

HaldusjaotusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Osariik (Venezuela)

Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks.

 
Venezuela 1. järgu haldusüksused

AjaluguRedigeeri

IseseisvumineRedigeeri

Seni Hispaania kolooniaks olnud Venetsueela kuulutas end esmakordselt iseseisvaks 1811. aastal. Algas Venezuela iseseisvussõda. Suveräänsus saavutati pärast võidukat Carabobo lahingut 1821. aastal ning kindlustati võiduga Maracaibo lahingus 1823. aastal.

Kuni 1830. aastani oli Venezuela Gran Colombia riigi osa.

TänapäevRedigeeri

Venezuelas on aastaid kestnud poliitiline ja majanduskriis presidentide Chaveze ja Maduro sotsialistlike eksperimentide tõttu. 90% rahvast elab vaesuses, alatoitumus on üldlevinud, kaubandust iseloomustab tänapäeval defitsiit kõigest esmavajalikkust.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. World Population Prospects
  2. Lipuvabrik OÜ. "Venezuela Lipp". Lipuvabrik.ee. Vaadatud 16.04.2020.
  3. "Venezuela Forecast: Unemployment Rate". ceicdata.com. Vaadatud 116.04.2020.
  4. Pille Ivask. "Uus juht lubab Venezuela kriisist välja tirida". ärimees.ee, 13. veebruas 2019. Vaadatud 16.04.2020.
  5. "Economic impact research". wttc.org. Vaadatud 16.04.2020.
  6. Lana Law. "10 Top-Rated Tourist Attractions in Venezuela". planetware.com. Vaadatud 16.04.2020.