Ava peamenüü

Kreoolkeeleks nimetatakse kahe või enama keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mille vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena.[1] Kreooli grammatika on palju püsivam ja keerulisem kui pidžini grammatika, meenutades tavalise keele grammatikat. Kreoolkeele eelastmeks on pidžinkeel, mis on samuti kahest või enamast keelest pärit sõnavara ja konstruktsioone sisaldav segakeel, kuid seda ei omandata emakeelena, vaid kasutatakse piiratud eesmärgil, näiteks kauplemisel.[2]

Kreoolkeeli kõneleb maailmas umbes 15 miljonit inimest. Alates 16. sajandist on tekkinud umbes sada kreoolkeelt. Enamik neist pärineb koloniaalajastust, mistõttu põhinevad paljud kreoolkeeled Euroopa keeltel. Kreoolkeelte grammatika on lihtsam kui nende lähtekeeltel. Levinuim kreoolikeel on Haiti kreoolkeel, mida kõneleb umbes 10 miljonit inimest.

Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa, seetõttu on kirjutatud ka palju kreoolkeelset kirjandust.

ViitedRedigeeri

  1. "Kreoolkeel". Võõrsõnade leksikon. Vaadatud 20.01.2018.
  2. "Pidžinkeel". Võõrsõnade leksikon. Vaadatud 20.01.2018.