Miami

Miami
	[ mai'ämi ]
inglise	Miami
	Miami lipp Miami pitsat
Pindala	143,1 km²
Elanikke	442 241 (1.04.2020)
Koordinaadid	25° 47′ N, 80° 13′ W

See artikkel räägib linnast USA Florida osariigis; Oklahoma osariigis asuva linna kohta vaata artiklit Miami (Oklahoma).

Miami on linn Ameerika Ühendriikides Florida osariigis, Miami-Dade'i maakonna halduskeskus. Asub Atlandi ookeani rannikul.

Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 442 241. Aastal 2010 oli elanikke 399 457. Miami linnastus elab üle kuue miljoni inimese, millega on see rahvaarvult kolmas metropolis USA idarannikul ja riigis tervikuna seitsmes.

Miami on ainus suurlinn USA-s, mille asutajaks peetakse naist. Miami asula arenes jõuka tsitruseviljade kasvataja Julia DeForest Tuttle'i maatükile. Tuttle'i sai nõusse ka raudtee-ehitaja Henry Flagleri ning 1896. aastal sai Miami nii raudteeühenduse kui ka linnaõigused. Linn on saanud nime läbi Miami kesklinna kulgeva Miami jõe järgi, mis omakorda sai nime Mayaimi järve (praegune Okeechobee järv) lähistel elanud maiamide indiaanirahva järgi.

Miami on oluline finants-, kaubandus-, kultuuri- ja kunstikeskus. Miamit hinnatakse beetatasemel maailmalinnaks. Miami on oluline turismilinn – välisturistide arvult on see USA-s New Yorgi järel teisel kohal. Miamis on palju pilvelõhkujaid, olles pilvelõhkujate poolest USA-s kolmandal kohal. Miami jõe suudmes asuv PortMiami on kõige suurema liiklustihedusega kruiisilaevade sadam.

AjaluguRedigeeri

1566. aastal kuulutati Miami territoorium Hispaania valduseks. Järgmisel aastal rajati sinna hispaanlaste misjonipunkt, kuid see suleti juba 1570. Tollal elasid seal tekesta indiaanlased. Hispaanlased tulid tagasi 1743. aastal, kuid lahkusid peagi jälle. Esimesed püsivad eurooplastest asukad saabusid alles 19. sajandi alguses. 1825. aastal ehitati tuletorn. 1870. aastatel tekkis küla, kus oli kaubapunkt ja postkontor.

1891. aastal kolis Biscayne'i lahe äärde elama Julia Tuttle (Sturtevant; 1849–1898), kes oli müünud maha oma kodu Clevelandis. Umbes samal ajal ehitas ka raudtee- ja hotellimagnaat Henry Flagler Florida Idaranniku Raudteed (Florida East Coast Railway), kuid algselt lõppes raudtee West Palm Beachis, kuhu ta oli rajanud Royal Poinciana hotelli, raudtee jõudis sinna 1894. aastal. Tuttle proovis veenda Flaglerit raudteed pikendama, kuid Flagler keeldus.

Asja muutsid kaks suurt külmalainet 1894. aasta detsembris ja 1895. aasta veebruaris, mis võtsid ära Florida tsitrusviljapuud. Biscayne'i lahe äärne ala aga jäi külmast puutumata ja viljad kasvasid edasi, mispeale kirjutas Tuttle Flaglerile uuesti. Flagler saatis oma asetäitjad James Ingrahami ja Joseph Parrotti asja uurima. Nad tulid tagasi kastitäie apelsiniõitega, mispeale otsustas Flagler ise tulla asja uurima. Ta jäi rahule, ning otsustas raudteed pikendada, vastutasuks pakkus Tuttle talle 100-aakrise maatüki, et ta saaks sinna hotelli ehitada. Lisaks sai Flagler ka maatüki maaomanik William Brickellilt.

Miami sai raudteeühenduse 15. aprillil 1896 ja samal aastal 28. juulil ka linnaõigused. Algselt pidi linna nimeks saama Flagler, kuid Flagler loobus sellest aust ning selle asemel sai linn nime Miami jõe järgi, mis omakorda oli nime saanud maiamide indiaanlaste järgi, kes olid elanud Lõuna-Floridas 17.–18. sajandil. 1900. aastal elas linnas juba 1681 inimest. 1920. aastaks oli linnas ligi 30 000 elanikku. 1960. aastate alguses saabus Miamisse massiliselt põgenikke Kuubast.