Tšiili, ametlikult Tšiili Vabariik, asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See on maailma lõunapoolseim riik ja kõige lähemal Antarktikale, paiknedes kitsal maaribal Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. 2017. aasta rahvaloenduse järgi elas Tšiilis umbes 17,5 miljonit inimest ning riigi pindala on 756 950 km². Riigi ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 4630 km, ida-lääne suunas vaid 430 km. Tšiili piirneb idas Argentina ja Boliiviaga, põhjas Peruuga ning lõunas piirneb see Drake'i väinaga.[4] Riigile kuuluvad ka mitmed Vaikse ookeani saared, sealhulgas Juan Fernándeze saarestik, Isla Salas y Gómez, Desventurados ja Lihavõttesaar. Riigi pealinn ja suurim linn on Santiago ning ametlik keel on hispaania keel.[5]

Tšiili Vabariik


hispaania República de Chile
Tšiili asendikaart
Riigihümn Himno Nacional de Chile
Pealinn Santiago
Pindala 756 102 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel hispaania
Rahvaarv 19 458 000 (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 25,7 in/km²
Riigikord presidentaalne vabariik
President Gabriel Boric
Iseseisvus 18. septembril 1810
SKT 277,076 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 15 046 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta Tšiili peeso (CLP)
Ajavöönd maailmaaeg −4
Tippdomeen .cl
ROK-i kood CHI
Telefonikood 56
Atacama
Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas
Santiago de Chile
Valparaíso
Viña del Mar

Hispaania vallutas ja koloniseeris piirkonna 16. sajandi keskel, asendades inkade valitsuse. Samas ei suutnud nad Arauco sõjas alistada iseseisvaid maputše hõime, kes elasid tänapäeva Tšiili kesk- ja lõunaosas. Pärast 1818. aastal välja kuulutatud iseseisvust kujunes Tšiilist 1830. aastatel suhteliselt stabiilne autoritaarne vabariik. 19. sajandil koges riik suurt majanduslikku ja territoriaalset kasvu. 1880. aastatel murti lõplikult maputšede vastupanu ja Vaikse ookeani sõjas alistati Peruu ja Boliivia, mille tulemusel vallutati Tšiili praegune põhjaosa.[6]

20. sajandil toimus Tšiilis demokraatliku valitsemise tugevnemine, rahvastiku kiire kasv ja linnastumine. Majandus hakkas üha enam toetuma vase ekspordile. 1960. ja 1970. aastatel süvenesid poliitilised vastuolud vasak- ja parempoolsete vahel, mis kulmineerusid 1973. aasta riigipöördega, mil sõjavägi kukutas demokraatlikult valitud vasakpoolse presidendi Salvador Allende. Järgnes 17-aastane parempoolne sõjaväeline diktatuur Augusto Pinocheti juhtimisel.[7] Selle aja jooksul kehtestati 1980. aasta põhiseadus, viidi läbi mitmeid poliitilisi ja majandusreforme. Diktatuuri ajal toimunud repressioonides hukkus või kadus üle 3000 inimese. Diktatuur lõppes 1990. aastal pärast 1988. aasta rahvahääletust ning võimule tuli tsentristlik ja vasaktsentristlik koalitsioon, kes valitses kuni 2010. aastani.

Tšiili on kõrge sissetulekutasemega riik ja üks majanduslikult ning sotsiaalselt stabiilsemaid riike Lõuna-Ameerikas. Riik on ÜRO, Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse (CELAC) ning Vaikse ookeani Alliansi asutajaliige ja ühines 2010. aastal Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).

Haldusjaotus

muuda
 
Nr Piirkond Halduskeskus
XV Arica y Parinacota Arica
I Tarapacá Iquique
II Antofagasta Antofagasta
III Atacama Copiapó
IV Coquimbo La Serena
V Valparaíso Valparaíso
RM Santiago Santiago
VI Bernardo O'Higgins Rancagua
VII Maule Talca
XVI Ñuble Chillán
VIII Bío-Bío Concepción
IX Araucanía Temuco
XIV Los Ríos Valdivia
X Los Lagos Puerto Montt
XI Aisén Coihaique
XII Magalhães ja Tšiili Antarktika Punta Arenas

Rahvastik

muuda

Aastal 2009 oli Tšiili rahvaarv hinnanguliselt 16 970 000.[8] Aastal 2002 oli elanikke 15 050 000.[9] Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 22,4 ning 2003. aastal 20,7 in/km².

10,7 miljonit ehk 64% rahvastikust moodustavad valged eurooplased.[10] Päritolu järgi on esindatud:

Ajalugu

muuda

Põhjast tulnud indiaanlased asustasid tänapäeva Tšiili ala umbes 10 000 aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tšiilis oli maputšed. Oma riiki Tšiili indiaanlastel ei tekkinud.

Inkad ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tšiili põhjaosa, kuid üldiselt seisid maputšed inkade vallutusplaanidele vastu, hoolimata riikluse puudumisest. Verine kolmepäevane Maule lahing peatas inkade vallutused Maule jõel.

Esimene eurooplane, kes jõudis Tšiilisse, oli Fernão de Magalhães, kes läbis Lõuna-Tšiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tšiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes jõudis kulda otsides Tšiilisse Peruust. Tšiili vallutas 1540. aastal Pedro de Valdivia, üks Francisco Pizarro ohvitseridest. 12. veebruaril 1541. aastal asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tšiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tšiili väärtust põllumajanduse seisukohalt ja Tšiili sai osaks Peruu asekuningriigist.

Eurooplased hõivasid Tšiilit aegamööda, mitte korraga. Maputšed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. 1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid 1598. ja 1655. aastal. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputšedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputšede vastupanu kaasa 1683. aastal Tšiilis orjanduse keelustamisele Hispaania kuninga poolt. Sellest hoolimata olid hispaanlaste ja maputšede suhted pingelised.

Tšiili oli üsna väike koloonia, mis piirdus läänes ookeaniga, lõunas maputšedega, idas Andidega ja põhjas Atacama kõrbega. Seetõttu sai Tšiili üheks kõige homogeensemaks ja tsentraliseeritumaks kolooniaks Hispaania Ameerikas. Lisaks maputšedele ohustasid Tšiilit ka teised Euroopa riigid, mistõttu oli Tšiilil suhteliselt suur sõjavägi. Näiteks vallutas Francis Drake 1578. aastal Tšiili peamise sadama Valparaiso.

Koloniaalperioodi lõpuks elas Tšiilis umbes pool miljonit inimest, kellest 300 000 olid mestiitsid ja 150 000 kreoolid.[29]

Tšiili iseseisvumisele aitas kaasa asjaolu, et 1808. aastal omastas Napoleoni vend Joseph Bonaparte vägivaldselt Hispaania trooni. 18. septembril 1810. aastal moodustati Tšiilis rahvuslik hunta, kes kuulutas Tšiili autonoomseks vabariigiks Hispaania kuningriigi koosseisus. Oma riigipeaks tunnistasid nad Hispaania kukutatud kuninga Fernando VII.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. https://datosmacro.expansion.com/paises/chile.
  2. Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 20.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.
  4. "Our Country". Gob.cl. Vaadatud 20. juunil 2025.
  5. "Chile". Alianza del Pacifico. Vaadatud 20. juunil 2025.
  6. "War of the Pacific". EBSCO. Vaadatud 20. juunil 2025.
  7. "Augusto Pinochet: Villain to Some, Hero to Others". NPR. Vaadatud 20. juunil 2025.
  8. INE: Población de Chile.
  9. "Censo 2002". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. märts 2009. Vaadatud 20. novembril 2009.
  10. Genetic epidemiology of single gene defects in Chile
  11. Diariovasco
  12. "entrevista al Presidente de la Cámara vasca". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. august 2011. Vaadatud 20. novembril 2009.
  13. vascos Ainara Madariaga: Autora del estudio "Imaginarios vascos desde Chile La construcción de imaginarios vascos en Chile durante el siglo XX".
  14. Basques au Chili.
  15. Contacto Interlingüístico e intercultural en el mundo hispano.instituto valenciano de lenguas y culturas. Universitat de València Cita: "Un 20% de la población chilena tiene su origen en el País Vasco"
  16. "La población chilena con ascendencia vasca bordea entre el 15% y el 20% del total, por lo que es uno de los países con mayor presencia de emigrantes venidos de Euskadi" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2010. Vaadatud 20. novembril 2009.
  17. El 27% de los chilenos son descendientes de emigrantes vascos. DE LOS VASCOS, OÑATI Y LOS ELORZA Waldo Ayarza Elorza
  18. Presencia vasca en Chile.
  19. "5% de los chilenos tiene origen frances". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2008. Vaadatud 20. novembril 2009.
  20. Historia de Chile, Británicos y Anglosajones en Chile durante el siglo XIX. Vaadatud 20. novembril 2009
  21. Saksamaa saatkond Tšiilis
  22. Diaspora Croata
  23. "Splitski osnovnoškolci rođeni u Čileu". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. september 2011. Vaadatud 20. novembril 2009.
  24. "Inmigración Inglesa en Chile". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. august 2009. Vaadatud 20. novembril 2009.
  25. "Embajada de Grecia en Chile". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2015. Vaadatud 20. novembril 2009.
  26. "En Chile viven unas 700.000 personas de origen árabe y de ellas 500.000 son descendientes de emigrantes palestinos que llegaron a comienzos del siglo pasado y que constituyen la comunidad de ese origen más grande fuera del mundo árabe". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2010. Vaadatud 20. novembril 2009.
  27. Arabes de Chile
  28. "Pueblos originarios por Eduardo Febbro". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2008. Vaadatud 9. detsembril 2009.
  29. Chile. Encyclopædia Britannica (inglise keeles)

Välislingid

muuda