Tšiili
| See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Tšiili Vabariik
hispaania República de Chile | |||||
| |||||
| |||||
| Riigihümn | Himno Nacional de Chile | ||||
| Pealinn | Santiago | ||||
| Pindala | 756 950 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | Hispaania | ||||
| Rahvaarv | 17 619 708 (2013)[1] 
| ||||
| Rahvastikutihedus | 23,3 in/km² | ||||
| Riigikord | Presidentaalne vabariik | ||||
| President | Sebastián Piñera | ||||
| Iseseisvus | 18. septembril 1810 | ||||
| SKT | 258,062 mld $ (2014)[2]
| ||||
| SKT elaniku kohta | 13 416 $ (2015)[3]
| ||||
| Rahaühik | Peeso (CLP) | ||||
| Ajavöönd | Maailmaaeg −4 | ||||
| Tippdomeen | .cl | ||||
| ROK-i kood | CHI | ||||
| Telefonikood | 56 | ||||
Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Tšiili piirneb idas Argentina ja Boliiviaga ning põhjas Peruuga.
Tšiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis.
Tšiili pindala on 756 950 km². Riigi ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 4630 km, kuid ida-lääne suunas on suurim ulatus vaid 430 km.
Sisukord
RiikRedigeeri
HaldusjaotusRedigeeri
.svg)
|
|
RahvastikRedigeeri
Aastal 2009 oli Tšiili rahvaarv hinnanguliselt 16 970 000.[4] Aastal 2002 oli elanikke 15 050 000.[5] Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 22,4, 2003. aastal 20,7 in/km².
10,7 miljonit ehk 64% rahvastikust moodustavad valged eurooplased.[6] Päritolu järgi on esindatud:
- hispaanlased (2,2 miljonit ehk 13%)
- baskid (1,6–4,5 miljonit järeltulijat ehk 10–27% tšiilastest)[7][8][9][10][11][12][13][14]
- prantslased (800 000 järeltulijat)[15]
- itaallased (800 000 järeltulijat
- iirlased (700 000 järeltulijat)[16]
- sakslased (500 000–600 000 järeltulijat)[17]
- horvaadid (380 000 järeltulijat)[18][19]
- inglased (350 000–420 000 järeltulijat)[20]
- kreeklased (120 000 järeltulijat)[21]
- araablased (700 000 järeltulijat)[22][23]
- maputšed moodustavad tänapäeval umbes 4% Tšiili elanikest, teised indiaanihõimud kokku veel umbes 0,5%.[24]
AjaluguRedigeeri
Põhja poolt tulnud indiaanlased asustasid tänapäeva Tšiili ala umbes 10 000 aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tšiilis oli maputšed. Oma riiki Tšiili indiaanlastel ei tekkinud.
Inkad ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tšiili põhjaosa, kuid üldiselt seisid maputšed inkade vallutusplaanidele korralikult vastu, hoolimata riikluse puudumisest. Verine kolmepäevane Maule lahing peatas inkade vallutused Maule jõel.
Esimene eurooplane, kes jõudis Tšiilisse, oli Fernão de Magalhães, kes läbis Lõuna-Tšiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tšiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes kulda otsides jõudis siia Peruust. Tšiili vallutas üks Francisco Pizarro ohvitsere Pedro de Valdivia 1540. 12. veebruaril 1541 asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tšiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tšiili väärtust põllumajanduse seisukohalt ja Tšiili sai osaks Peruu asekuningriigist.
Eurooplased ei hõivanud Tšiilit korraga, vaid vähehaaval. Maputšed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. 1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid 1598 ja 1655. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputšedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputšede vastupanu kaasa orjanduse keelustamisele Tšiilis Hispaania kuninga poolt 1683. Sellest hoolimata jäid hispaanlaste ja maputšede suhted pingelisteks.
Tšiili oli üsna väike koloonia. Ta oli piiratud läänest ookeaniga, lõunast maputšedega, idast Andidega ja põhjast Atacama kõrbega. Seetõttu sai Tšiili üheks kõige homogeensemaks ja tsentraliseeritumaks kolooniaks Hispaania Ameerikas. Lisaks maputšedele ohustasid Tšiilit ka teised Euroopa riigid, näiteks vallutas Francis Drake 1578 Tšiili peamise sadama Valparaiso. Seepärast oli Tšiilil suhteliselt suur sõjavägi.
Koloniaalperioodi lõpuks elas Tšiilis umbes pool miljonit inimest, kellest 300 000 olid mestiitsid ja 150 000 kreoolid.[25]
Tšiili iseseisvumisele aitas kaasa see, et Napoleoni vend Joseph Bonaparte usurpeeris 1808 Hispaania trooni. 18. septembril 1810 moodustati Tšiilis rahvuslik hunta, kes kuulutas Tšiili autonoomseks vabariigiks Hispaania kuningriigi koosseisus. Oma riigipeaks tunnistasid nad Hispaania kukutatud kuninga Fernando VII.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ World Bank'i andmebaas
- ↑ http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD
- ↑ http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD
- ↑ INE: Población de Chile.
- ↑ Censo 2002.
- ↑ Genetic epidemiology of single gene defects in Chile
- ↑ Diariovasco
- ↑ entrevista al Presidente de la Cámara vasca
- ↑ vascos Ainara Madariaga: Autora del estudio "Imaginarios vascos desde Chile La construcción de imaginarios vascos en Chile durante el siglo XX".
- ↑ Basques au Chili.
- ↑ Contacto Interlingüístico e intercultural en el mundo hispano.instituto valenciano de lenguas y culturas. Universitat de València Cita: "Un 20% de la población chilena tiene su origen en el País Vasco"
- ↑ La población chilena con ascendencia vasca bordea entre el 15% y el 20% del total, por lo que es uno de los países con mayor presencia de emigrantes venidos de Euskadi
- ↑ El 27% de los chilenos son descendientes de emigrantes vascos. DE LOS VASCOS, OÑATI Y LOS ELORZA Waldo Ayarza Elorza
- ↑ Presencia vasca en Chile.
- ↑ 5% de los chilenos tiene origen frances.
- ↑ Historia de Chile, Británicos y Anglosajones en Chile durante el siglo XIX. Vaadatud 20. novembril 2009
- ↑ Saksamaa saatkond Tšiilis
- ↑ Diaspora Croata
- ↑ Splitski osnovnoškolci rođeni u Čileu
- ↑ Inmigración Inglesa en Chile.
- ↑ Embajada de Grecia en Chile
- ↑ En Chile viven unas 700.000 personas de origen árabe y de ellas 500.000 son descendientes de emigrantes palestinos que llegaron a comienzos del siglo pasado y que constituyen la comunidad de ese origen más grande fuera del mundo árabe.
- ↑ Arabes de Chile
- ↑ Pueblos originarios por Eduardo Febbro
- ↑ Chile. Encyclopædia Britannica (inglise keeles)
VälislingidRedigeeri
| Vikisõnastiku artikkel: Tšiili |
