Tšiili
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2018) |
Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
|
Tšiili Vabariik
| |||
.svg) | |||
| Riigihümn | Himno Nacional de Chile | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Santiago | ||
| Pindala | 756 950 km² | ||
| Riigikeel | Hispaania | ||
| Rahvaarv |
19 458 000 (2021)[1]  | ||
| Rahvastikutihedus | 25,7 in/km² | ||
| Riigikord | Presidentaalne vabariik | ||
| President | Sebastián Piñera | ||
| Iseseisvus | 18. septembril 1810 | ||
| SKT |
277,076 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
15 046 $ (2017)[3] | ||
| Rahaühik | Peeso (CLP) | ||
| Ajavöönd | Maailmaaeg −4 | ||
| Tippdomeen | .cl | ||
| ROK-i kood | CHI | ||
| Telefonikood | 56 | ||
Tšiili piirneb idas Argentina ja Boliiviaga ning põhjas Peruuga.
Tšiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis.
Tšiili pindala on 756 950 km². Riigi ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 4630 km, ida-lääne suunas vaid 430 km.
RiikRedigeeri
HaldusjaotusRedigeeri
.svg)
|
|
RahvastikRedigeeri
Aastal 2009 oli Tšiili rahvaarv hinnanguliselt 16 970 000.[4] Aastal 2002 oli elanikke 15 050 000.[5] Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 22,4 ning 2003. aastal 20,7 in/km².
10,7 miljonit ehk 64% rahvastikust moodustavad valged eurooplased.[6] Päritolu järgi on esindatud:
- hispaanlased (2,2 miljonit ehk 13%);
- baskid (1,6–4,5 miljonit järeltulijat ehk 10–27% tšiillastest);[7][8][9][10][11][12][13][14]
- prantslased (800 000 järeltulijat);[15]
- itaallased (800 000 järeltulijat;
- iirlased (700 000 järeltulijat);[16]
- sakslased (500 000–600 000 järeltulijat);[17]
- horvaadid (380 000 järeltulijat);[18][19]
- inglased (350 000–420 000 järeltulijat);[20]
- kreeklased (120 000 järeltulijat);[21]
- araablased (700 000 järeltulijat);[22][23]
- maputšed (moodustavad tänapäeval umbes 4% Tšiili elanikest, teised indiaanihõimud kokku veel umbes 0,5%).[24]
AjaluguRedigeeri
Põhjast tulnud indiaanlased asustasid tänapäeva Tšiili ala umbes 10 000 aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tšiilis oli maputšed. Oma riiki Tšiili indiaanlastel ei tekkinud.
Inkad ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tšiili põhjaosa, kuid üldiselt seisid maputšed inkade vallutusplaanidele vastu, hoolimata riikluse puudumisest. Verine kolmepäevane Maule lahing peatas inkade vallutused Maule jõel.
Esimene eurooplane, kes jõudis Tšiilisse, oli Fernão de Magalhães, kes läbis Lõuna-Tšiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tšiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes jõudis kulda otsides Tšiilisse Peruust. Tšiili vallutas 1540. aastal Pedro de Valdivia, üks Francisco Pizarro ohvitseridest. 12. veebruaril 1541. aastal asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tšiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tšiili väärtust põllumajanduse seisukohalt ja Tšiili sai osaks Peruu asekuningriigist.
Eurooplased hõivasid Tšiilit aegamööda, mitte korraga. Maputšed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. 1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid 1598. ja 1655. aastal. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputšedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputšede vastupanu kaasa 1683. aastal Tšiilis orjanduse keelustamisele Hispaania kuninga poolt. Sellest hoolimata olid hispaanlaste ja maputšede suhted pingelised.
Tšiili oli üsna väike koloonia, mis piirdus läänes ookeaniga, lõunas maputšedega, idas Andidega ja põhjas Atacama kõrbega. Seetõttu sai Tšiili üheks kõige homogeensemaks ja tsentraliseeritumaks kolooniaks Hispaania Ameerikas. Lisaks maputšedele ohustasid Tšiilit ka teised Euroopa riigid, mistõttu oli Tšiilil suhteliselt suur sõjavägi. Näiteks vallutas Francis Drake 1578. aastal Tšiili peamise sadama Valparaiso.
Koloniaalperioodi lõpuks elas Tšiilis umbes pool miljonit inimest, kellest 300 000 olid mestiitsid ja 150 000 kreoolid.[25]
Tšiili iseseisvumisele aitas kaasa asjaolu, et 1808. aastal omastas Napoleoni vend Joseph Bonaparte vägivaldselt Hispaania trooni. 18. septembril 1810. aastal moodustati Tšiilis rahvuslik hunta, kes kuulutas Tšiili autonoomseks vabariigiks Hispaania kuningriigi koosseisus. Oma riigipeaks tunnistasid nad Hispaania kukutatud kuninga Fernando VII.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ https://datosmacro.expansion.com/paises/chile
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 20.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ INE: Población de Chile.
- ↑ Censo 2002.
- ↑ Genetic epidemiology of single gene defects in Chile
- ↑ Diariovasco
- ↑ entrevista al Presidente de la Cámara vasca
- ↑ vascos Ainara Madariaga: Autora del estudio "Imaginarios vascos desde Chile La construcción de imaginarios vascos en Chile durante el siglo XX".
- ↑ Basques au Chili.
- ↑ Contacto Interlingüístico e intercultural en el mundo hispano.instituto valenciano de lenguas y culturas. Universitat de València Cita: "Un 20% de la población chilena tiene su origen en el País Vasco"
- ↑ La población chilena con ascendencia vasca bordea entre el 15% y el 20% del total, por lo que es uno de los países con mayor presencia de emigrantes venidos de Euskadi
- ↑ El 27% de los chilenos son descendientes de emigrantes vascos. DE LOS VASCOS, OÑATI Y LOS ELORZA Waldo Ayarza Elorza
- ↑ Presencia vasca en Chile.
- ↑ 5% de los chilenos tiene origen frances.
- ↑ Historia de Chile, Británicos y Anglosajones en Chile durante el siglo XIX. Vaadatud 20. novembril 2009
- ↑ Saksamaa saatkond Tšiilis
- ↑ Diaspora Croata
- ↑ Splitski osnovnoškolci rođeni u Čileu
- ↑ Inmigración Inglesa en Chile.
- ↑ Embajada de Grecia en Chile
- ↑ En Chile viven unas 700.000 personas de origen árabe y de ellas 500.000 son descendientes de emigrantes palestinos que llegaron a comienzos del siglo pasado y que constituyen la comunidad de ese origen más grande fuera del mundo árabe.
- ↑ Arabes de Chile
- ↑ Pueblos originarios por Eduardo Febbro
- ↑ Chile. Encyclopædia Britannica (inglise keeles)
VälislingidRedigeeri
 |
Vikisõnastiku artikkel: Tšiili |
