Atacama

Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tšiili. Atacama pindala on umbes 400 000 km². Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km², asetseb Tšiilis. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka.

Kliima

Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg, mis on Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad – keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust.^[viide?] On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta.

Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku – Andide ja Tšiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse, milles leidub suurel hulgal Tšiili salpeetrit

Taimestik ja loomastik

Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikka aega ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, mitut liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt.

Taimed suudavad pikka aega ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Atacama kõrbes on palju kaktuseid, eri liiki kõrbelilli ja palju muidki taimi.

Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal.^[viide?]

Inimtegevus

Kõrbe keskel, kus on oaas, paikneb vana San Pedro de Atacama küla, mille kiriku ehitasid 1577. aastal hispaanlased. 16.–18. sajandil ehitati rannikule mitmeid linnu seoses hõbeda ja muu väärtusliku Hispaaniasse vedamisega. 19. sajandil pärast Hispaania koloniaalimpeeriumi lagunemist ja Lõuna-Ameerika riikide iseseisvumist jagasid kõrbe omavahel Boliivia, Peruu ja Tšiili. Riigipiiride tõmbamine tekitas tülisid, kuna kõrbest leiti väärtuslikke mineraale.

Atacama kõrb on ideaalne koht astronoomiliste vaatluste sooritamiseks. Kuna seal on nii kuiv, siis puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrb on ka suurematest linnadest eemal, seega ei ole ka segavaid raadiolaineid. Kõrbes tegutseb Väga Suur Teleskoop, mis kuulub Euroopa Lõunaobservatooriumile.

Atacama kõrbes on palju vanu kaevandusi, mis on tekkinud tänu 20. sajandi algul toimunud nitraadi kaevandamisele.

Enamik inimesi Atacama kõrbes elab kõrbe läänerannikul hispaanlaste asutatud linnades.

Atacama kõrbes filmiti ka 22. James Bondi filmi "007: Veidi lohutust".

Välislingid

Chile's 'flowering desert' a window on effects of climate change. France 24, 21. oktoober 2021