Euroopa Lõunaobservatoorium

Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO) on 16 Euroopa riigi vaheline astronoomiaorganisatsioon.

Euroopa Lõunaobservatoorium
European Southern Observatory
European Southern Observatory (ESO) logo.svg
Lühend ESO
Asutatud 1962
Peakorter Garching, Saksamaa
Peadirektor Xavier Barcons

ESO loodi 1962. aastal ja võimaldab astronoomidel lõunataeva uurimiseks kasutada tänapäevaseid vaatlusseadmeid. Observatooriumis töötab umbes 730 inimest ja selle aastane eelarve on umbes 162 miljonit eurot. Euroopa Lõunaobservatooriumi peakorter asub Garchingis Saksamaal ja kõik observatooriumid Tšiili põhjaosas.[1]

ESO on ehitanud ja kasutanud mitut suurimate hulka kuuluvaid ja omas ajas tehnoloogiliselt täiuslikumaid teleskoope. Nende hulgas on 3,6-meetrise diameetriga peapeegliga uue tehnoloogia teleskoop, mis oli üks esimesi aktiivoptikat kasutavaid teleskoope ja väga suur teleskoop, mis koosneb neljast 8,2-meetrise diameetriga peapeegliga teleskoobist ja neljast väiksemast abiteleskoobist, mis võivad teha koostööd või töötada eraldi. Atacama suur Millimeetri/submillimeetri Observatoorium on ESO raadioteleskoop, mis uurib Universumit millimeetri- ja submillimeetrilainealas ning on maailma suurim astronoomiarajatis.[2]

ESO-s on ehitamisel eriti suur teleskoop (ELT), mille peegli läbimõõt on 39,3 meetrit. See peaks tööd alustama 2024. aastal maailma suurima optilise ja infrapunateleskoobina.[3] Plaanide kohaselt saab ELT-ga põhjalikult uurida teiste tähtede ümber tiirlevaid planeete, ülimassiivseid musti auke, tumeainet ja tumeenergiat.

ViitedRedigeeri