1953

Sündinud 1953 • Surnud 1953 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1949 | 1950 | 1951 | 1952 | 1953 | 1954 | 1955 | 1956 | 1957 | ► | ►►

1953. aasta (MCMLIII) oli 20. sajandi 53. aasta.

Sündmused maailmas Redigeeri

Jaanuar Redigeeri

7. jaanuar – USA president Harry Truman teatas, et USA on loonud vesinikupommi.
13. jaanuar – Josip Broz Tito valiti Jugoslaavia presidendiks.
20. jaanuar – USA presidendiks sai Harry Trumani järel Dwight Eisenhower.

Veebruar Redigeeri

10. veebruar – Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide vahel hakkas kehtima ühine avatud turg kivisöele.
11. veebruar – NSV Liit katkestas diplomaatilised suhted Iisraeliga.
11. veebruar – USA president Dwight Eisenhower lükkas tagasi Ethel ja Julius Rosenbergi armuandmispalve.
28. veebruar – Jossif Stalin haigestus raskelt.

Märts Redigeeri

5. märts – suri Jossif Stalin. Samal päeval valiti NLKP Keskkomitee Presiidiumi uus koosseis ja likvideeriti NLKP Keskkomitee Presiidiumi büroo. NLKP Keskkomitee pleenumi, NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi ühisnõupidamine otsustas, et NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimeheks saab Georgi Malenkov.
9. märts – Stalini matustel tekkis rüselus, milles sai surma palju inimesi.
14. märts – NLKP Keskkomitee märtsipleenumil vabastati Georgi Malenkov tööst keskkomitees. Algas niinimetatud kollektiivne juhtimine.
15. märts – Kliment Vorošilovist sai NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ta vahetas sellel ametikohal välja Nikolai Šverniku.
27. märts – NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Kliment Vorošilov kuulutas välja amnestia, millega vabanes umbes miljon kinnipeetut (kolmandik kõigist vangidest) karistusajaga kuni 5 aastani. Amnestia alla ei kuulunud paragrahvi 58 all (poliitilised) süüdi mõistetud ega ka mõrvarid ja bandiidid.

Aprill Redigeeri

7. aprill – ÜRO peasekretäriks valiti Dag Hammarskjöld.

Mai Redigeeri

1. mai – asutati Lääne-Rootsi Põllumeeste Kogu.
1. mai – Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide vahel hakkas kehtima ühine avatud turg terasele.
15. mai – ilmus Stanley Milleri uurimus, mis näitas, kuidas võisid ürgsel Maal tekkida aminohapped ja muud elu arenguks vajalikud ained. Seda peetakse elu tekke katseliselt uurimise alguseks.
25. mai – toimus USA esimene ja viimane tuumalaenguga suurtüki katsetus.
29. mai – Edmund Hillary ja Tenzing Norgay jõudsid esimeste inimestena Džomolungma (Everesti) tippu.

Juuni Redigeeri

2. juuni – Suurbritannia kuningannaks krooniti Elizabeth II.
8. juuni – USA ülemkohus otsustas, et pealinna Washingtoni restoranid ei tohi keelduda mustanahalisi teenindamast.
17. juuni – Saksa DV-s Berliinis muutus eelmisel päeval alanud streik ülestõusuks, mille NSV Liidu sõjavägi tankidega lämmatas.
18. juuni – Egiptus kuulutati vabariigiks.
19. juuni – NSV Liidu kasuks spioneerimise eest hukati Ethel ja Julius Rosenberg.
26. juuni – arreteeriti Lavrenti Beria.

Juuli Redigeeri

26. juuli – Fidel Castro juhtis Santiago de Cubas ebaõnnestunud ülestõusu Kuuba diktaator Fulgencio Batista y Zaldívari vastu.
27. juuli – lõppes Korea sõda. Ameerika Ühendriigid, Hiina Rahvavabariik, Lõuna-Korea ja Põhja-Korea kirjutasid alla rahulepingule.

August Redigeeri

20. august – NSV Liit teatas oma vesinikupommi valmimisest.

September Redigeeri

7. september – Nikita Hruštšovist sai NLKP Keskkomitee esimene sekretär.
26. september – Suurbritannias kaotati suhkrunormid.

Oktoober Redigeeri

...

November Redigeeri

5. november – Iisraeli peaminister David Ben-Guriyyon astus tagasi.
9. november – Kambodžast sai iseseisev riik.

Detsember Redigeeri

23. detsember – NSV Liit teatas ametlikult Lavrenti Beria hukkamisest.
30. detsember – USAs tulid müügile esimesed värviteleviisorid.

Sündmused Eestis Redigeeri

Jaanuar Redigeeri

5. jaanuar – Pärnu Draamateater Endla nimetati ümber Lydia Koidula nimeliseks Pärnu Oblasti Draamateatriks^[1].
15. jaanuar – USA-s hakkas ilmuma ajakiri Eesti Male^[2].

Veebruar Redigeeri

Veebruaris sai valmis Kohtla-Järve – Tallinna põlevkivigaasi magistraaljuhe^[1].

Märts Redigeeri

Aprill Redigeeri

25. aprill – Tallinna oblast, Tartu oblast ja Pärnu oblast likvideeriti^[1].

Mai Redigeeri

Juuni Redigeeri

Juuli Redigeeri

August Redigeeri

Suvi – Eesti metsades viis KGB läbi suurhaarangu metsavendadele.

September Redigeeri

Oktoober Redigeeri

November Redigeeri

Detsember Redigeeri

...

Aasta lõpuks on Eestis 108 sovhoosi ja 998 kolhoosi^[1].
Selle aasta jooksul lämmatati metsavendlus^[1].

Sündinud Redigeeri

Pikemalt artiklis Sündinud 1953

10. jaanuar – Pat Benatar, ameerika laulja
21. jaanuar – Paul Allen, Microsofti kaasasutaja
21. veebruar – William Petersen, ameerika filminäitleja
10. veebruar – Volli Kalm, eesti geoloog
24. veebruar – Peeter Simm, eesti filmilavastaja
25. veebruar – José María Aznar, Hispaania poliitik
10. märts – Åke Edwardson, rootsi ajakirjanik, õpetaja ja kirjanik
13. märts – Harm Wiersma, hollandi kabetaja
16. märts – Richard Stallman, vaba tarkvara propageerija
16. märts – Isabelle Hupert, prantsuse näitleja
11. aprill – Guy Verhofstadt, Belgia poliitik
19. aprill – Sara Simeoni, Itaalia kergejõustiklane
23. aprill – Kim Gordon, ameerika muusik, Sonic Youthi bassimängija
6. mai – Tony Blair, Suurbritannia poliitik
15. mai – Mike Oldfield, inglise muusik
16. mai – Pierce Brosnan, Iiri näitleja
17. mai – Gérard Krawczyk, prantsuse filmirežissöör
13. juuni – Tim Allen, ameerika näitleja ja koomik
21. juuni – Benazir Bhutto, Pakistani poliitik
6. juuli– Reneta Indzhova, Bulgaaria peaminister 1994–1995
11. juuli – Leon Spinks, USA poksija
15. juuli – Jean-Bertrand Aristide, Haiti poliitik
8. august – Nigel Mansell, vormel 1 piloot
11. august – Hulk Hogan, ameerika profimaadleja
15. august – Zera Yacob Amha Selassie, Etioopia keiserliku perekonna pea
3. september – Jean-Pierre Jeunet, prantsuse filmilavastaja
16. september – Nancy Huston, Kanada kirjanik, esseist ja tõlkija
27. oktoober – Robert Picardo, Ameerika Ühendriikide näitleja
21. november – Olga Reznik, eesti kindlustustegelane
26. november – Sinikka Nopola, soome lastekirjanik ja ajakirjanik
8. detsember – Kim Basinger, USA näitleja
9. detsember – John Malkovich, ameerika näitleja
10. detsember – Diane Schuur, USA laulja ja pianist
14. detsember – Rene Eespere, Eesti helilooja
26. detsember – Toomas Hendrik Ilves, eesti poliitik ja diplomaat
28. detsember – Richard Clayderman (Philippe Pagès), prantsuse pianist

Surnud Redigeeri

Pikemalt artiklis Surnud 1953

1. jaanuar – Hank Williams, USA kantrimuusik
5. märts – Jossif Stalin, NSV Liidu riigitegelane
5. märts – Sergei Prokofjev, vene helilooja
12. märts – Gustav Küla, Eesti vaimulik
13. märts – Johan Laidoner, Eesti sõjaväelane ja riigitegelane, kindral
23. märts – Oskar Luts, eesti kirjanik
28. märts – Jim Thorpe (Wa-Tho-Huk), indiaanipäritolu ameerika sportlane
31. juuli – Nikolai Zelinski, Vene keemik
8. september – Johannes Baumann, Šveitsi poliitik
28. september – Edwin Powell Hubble, USA astronoom
6. oktoober – Vera Muhhina, vene skulptor
8. november – Ivan Bunin, vene kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1933
27. november – Eugene O'Neill, USA näitekirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1936
23. detsember – Lavrenti Beria, NSV Liidu riigitegelane
31. detsember – Uno Stockholm, eesti vaimulik

Nobeli auhinnad Redigeeri

füüsika – Frits Frederik Zernike
keemia – Hermann Staudinger
meditsiin – Hans Adolf Krebs, Fritz Albert Lipmann
kirjandus – Sir Winston Leonard Spencer Churchill
rahu – George Catlett Marshall

Viited Redigeeri

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 282–283
↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)

[Kronoloogia,_2007-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 282–283

[ESBL-2] ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)

[1]

[2]