Winston Churchill

 See artikkel räägib Suurbritannia riigitegelasest; Ameerika romaanikirjaniku kohta vaata artiklit Winston Churchill (romaanikirjanik).

Sir Winston Leonard Spencer-Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia poliitik ja Nobeli auhinna laureaat.

Winston Churchill
Winston Churchill Kanada Parlamendis, detsember 1941, Yousuf Karshi foto
Sünniaeg 30. november 1874
Surmaaeg 24. jaanuar 1965 (90-aastaselt)
Amet poliitik
Abikaasa(d) Clementine Churchill
Lapsed Diana Churchill
Autasud Nobeli kirjandusauhind, Londoni Kuningliku Seltsi liige, Karl Suure auhind, Leideni Ülikooli audoktor

Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955.

Churchill oli vabamüürlane ning kuulus loožidesse Studholme Alliance ja Rosemary.[1]

Lapsepõlv ja perekond muuda

Winstoni ema Leedi Randolph Churchill ehk Jennie Jerome (18541921) oli New Yorgi finantsmaakleri ja miljonäri Leonard Jerome'i tütar. Winstoni isa Lord Randolph Churchill (1849–1895) oli seitsmenda Marlborough' hertsogi poeg. Kuna Lord Randolph oli oma nooruses playboy ja temaga käisid kaasas mitmesugused skandaalid, siis tüli tõttu Walesi printsi – hilisema kuninga Edward VII-ga pagendati Churchillid Iirimaale, kus Winstoni isa oli Dublini asekuningas. Lord Randolph põdes süüfilist ja suri noorelt, 24. jaanuaril 1895 45-aastaselt.

Nagu kõrgklassi poisid enamasti, veetis ka Winston suurema osa oma lapsepõlvest internaatkoolides. Seitsmeaastaselt pandi ta St. George'i kooli Ascotis. 1888. aasta kevadel võeti ta tänu perekonna mõjutustele vastu Harrow'sse, kus sai ta tihti karistada õppetöös edasijõudmatuse eest ja oma mässumeelse loomuse tõttu. Hästi läks Winstonil inglise keeles ja ajaloos. Ta oli ka kooli vehklemismeister.

Vahel harva käis Winstoni ema Leedi Randolph tal internaatkoolis külas. Winston armastas oma ema väga ning kirjutas talle kirju, milles soovis, et ema tuleks kas temale külla või annaks isa Winstonile loa mõneks ajaks koju minna. Täiskasvanuna oli Winstonil emaga väga lähedane suhe. Isaga ta eriti ei suhelnudki, kuid järgis pühendunult tema karjääri. Winston leidis üksildase lapsepõlve ajal tuge oma lapsehoidjalt Elizabeth Anne Everestilt.

Tunnustus muuda

Teosed muuda

Viited muuda

  1. "Letters". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2020. Vaadatud 14. juulil 2009.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

Natsistlik Saksamaa pole maailmale ainult hirmuks, vaid ka mõistatuseks. Samm, mis sakslased on astunud "Times'i" kirjasaatjat Berliinist välja saates, jätab imestuse ja arusaamatusse nii nende sõbrad kui vaenlased.

Keset suuri sündmusi, mis viimasel ajal hoidsid meeli ärevil, Palestiina jäi teatava määrani varju. Praegune tuulevaikus Euroopas, kus võidukad pooled loevad oma saaki, sunnib meid uuesti pöörama pilku sellele rahutule maale, mille eest Suur–Britannia on vastutav.