Vladimir Beekman

Eesti kirjanik

Vladimir Beekman (23. august 1929 Tallinn3. oktoober 2009 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Vladimir Beekman
Vladimir ja Aimée Beekmani hauaplats Rahumäe kalmistul
Sünniaeg 23. august 1929
Tallinn, Eesti
Surmaaeg 3. oktoober 2009
Tallinn
Rahvus eestlane
Amet kirjanik, tõlkija

Beekman õppis Nõmme ja Narva algkoolis ning Tallinna 21. Keskkoolis. Kui pere teise maailmasõja ajal Leningradi evakueerus, saadeti isa rindele, kes seal ka suri, ema vangilaagrisse ja Beekman Oranienbaumi lastekodusse, mis evakueeriti Tšuvaššiasse, keskhariduse omandas ta Gorki rajoonis. Eestisse naasis ta 1946. aastal, õppis aastatel 1946–1948 Tallinnna Polütehnilise Instituudi (TPI) ettevalmistuskursustel ja 1948–1953 TPI-s anorgaaniliste ainete tehnoloogia erialal.[1][2][3]

Aastatel 1953–1956 oli ta Eesti Riikliku Kirjastuse ilukirjandusosakonna juhataja, 1956. aastast alates kutseline kirjanik ja tõlkija, 1968–1971 Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär, 1971–1976 esimene sekretär ning 1983–1995 juhatuse esimees.

Ta oli 1959. aastast NLKP liige, EKP Keskkomitee liikmekandidaat 1971. aastast, EKP Keskkomitee liige 1976. aastast ja Eesti NSV Ülemnõukogu VIII, Eesti NSV Ülemnõukogu IX, Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu saadik ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige. 1970. aastast NSV Liidu Ülemnõukogu saadik Eesti NSV-st.

Looming

muuda

Beekman kirjutas peamiselt luulet ja romaane, aga ka reisikirjeldusi ja lasteraamatuid. Lisaks tõlkis ta saksa, rootsi, hollandi, taani, vene, tšehhi, läti ja flaami keelest luuletusi, proosat, romaane, sealhulgas Astrid Lindgreni teoseid.

2004. aastal oli Vladimir Beekman üks kuuest tõlkijast, kellele maksti seadusega maksimaalne lubatud autorihüvitis 29 148 krooni. Kirjanikest sai selle maksimumi ainult Jaan Kross. [4] 2006. aastal sai ta 33 669 krooni autorihüvitist. Ainult kolm tõlkijat ja üks kirjanik (Erik Tohvri) said autorihüvitist rohkem. [5]

Teosed

muuda

Luulekogud

muuda
  • "Laul noorusest" (1952)
  • "Tee ellu" (1955)
  • "Tuul kanarbikus: luuletusi 1956–1957" (1958)
  • "Linnutee" (1960)
  • "Sinine tulp" (1965)
  • "Olematu puu: luuletusi 1965–1968" (1969)
  • "Rüsinatund" (1971)
  • "Pühvliluht" (1974, valikkogu)
  • "Lõpp ja algus" (1989)

Mälestusteraamat

muuda

Poeem

muuda
  • "Ida-Euroopa valgus" (1963)

Romaanid

muuda
  • "Kurbade kivide linn" (1959)
  • "Transiitreisija" (1967)
  • "Öölendurid" (1975)
  • "Ja sada surma" (1978)
  • "Eesli aasta" (1979)
  • "Koridor" (1982)
  • "Kodutute kodu" (1985)
  • "Narva kosk" (1986)

Reisiraamatud

muuda
  • "Island 1958 Reisimärkmeid" (1959)
  • "Sügis Rootsi Kuningriigis" (1960)
  • "Kauge maa – Brasiilia" (1963)
  • "Euroopa ristteedel. Reisimärkmeid Austriast ja Hollandist" (1965) (kaasautor)
  • "Vahemaandumised. Kanadas, Soomes, Armeenias, Tadžikistanis ja Norras 1967–1971" (1972)
  • "Mehhiko – päikesekivi maa" (1975)
  • "Maakera kuklapoolel" (Austraalia, Uus-Meremaa, Fidži) (1977)

Lasteraamatud

muuda
  • "Rahutu teekond" (1956)
  • "Aatomik" (1959, 1980)
  • "Kõnelev kaaslane" (1961)
  • "Pea püsti poisid!" (1961)
  • "Aatomik ja Küberneetiline karu" (1968)
  • "Raua-Roobert" (1972)
  • "Aatomiku juhtumised" (1974, 1988)

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Ta oli abielus kirjanik Aimée Beekmaniga.

Viited

muuda
  1. "Mihkel Veiderma - Tagasivaade eluteele".
  2. "Looming : Eesti Kirjanike Liidu ajakiri : ilmub 1923. aastast september 2020 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 30. mail 2024.
  3. "Sirp ja Vasar 8 juuli 1950 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 30. mail 2024.
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 349
  5. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 351
  6. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus

muuda
  • "Beekman "võitleb" sõnavabaduse eest". Eesti Päevaleht, 13. detsember 1978, nr 94, lk 2
  • Kaljo-Olev Veskimägi "Hando Runnel partei- ja tsensuuripaberites" (Vladimir Beekmani parteilistest rünnakutest Loomingu Raamatukogu vastu). Raamatus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999, lk 460–461, 463. ISBN 9985-60-664-7

Välislingid

muuda
Eelnev
Juhan Smuul
Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees
19711976
Järgnev
Paul Kuusberg
Eelnev
Paul Kuusberg
Eesti (NSV) Kirjanike Liidu juhatuse esimees
19831995
Järgnev
Mati Sirkel