Vladimir Beekman

Eesti kirjanik

Vladimir Beekman (23. august 1929 Tallinn3. oktoober 2009 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Vladimir Beekman
Beekman.20180817 131712.jpg
Vladimir ja Aimée Beekmani hauaplats Rahumäe kalmistul
Sündinud 23. august 1929
Tallinn, Eesti
Surnud 3. oktoober 2009
Tallinn
Rahvus eestlane
Amet kirjanik, tõlkija

Beekman õppis Nõmme ja Narva algkoolis, Tallinna 21. Keskkoolis. 1953. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis keemiainseneri eriala.

Aastatel 19531956 oli ta Eesti Riikliku Kirjastuse ilukirjandusosakonna juhataja, 1956. aastast alates kutseline kirjanik ja tõlkija. 19681971 oli ta Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär, 19711976 esimene sekretär ning aastast 1983 juhatuse esimees.

Ta oli 1959. aastast NLKP liige, EKP Keskkomitee liikmekandidaat 1971. aastast, EKP Keskkomitee liige 1976. aastast ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige. 1970. aastast NSV Liidu Ülemnõukogu saadik Eesti NSV-st.

LoomingRedigeeri

Beekman kirjutas peamiselt luulet ja romaane, aga ka reisikirjeldusi ja lasteraamatuid. Lisaks tõlkis ta saksa, rootsi, hollandi, taani, vene, tšehhi, läti ja flaami keelest luuletusi, proosat, romaane, sealhulgas Astrid Lindgreni teoseid.

2004. aastal oli Vladimir Beekman üks kuuest tõlkijast, kellele maksti seadusega maksimaalne lubatud autorihüvitis 29 148 krooni. Kirjanikest sai selle maksimumi ainult Jaan Kross. [1] 2006. aastal sai ta 33 669 krooni autorihüvitist. Ainult kolm tõlkijat ja üks kirjanik (Erik Tohvri) said autorihüvitist rohkem. [2]

TeosedRedigeeri

LuulekogudRedigeeri

  • "Laul noorusest" (1952)
  • "Tee ellu" (1955)
  • "Tuul kanarbikus: luuletusi 1956–1957" (1958)
  • "Linnutee" (1960)
  • "Sinine tulp" (1965)
  • "Olematu puu: luuletusi 1965–1968" (1969)
  • "Rüsinatund" (1971)
  • "Pühvliluht" (1974, valikkogu)
  • "Lõpp ja algus" (1989)

MälestusteraamatRedigeeri

PoeemRedigeeri

  • "Ida-Euroopa valgus" (1963)

RomaanidRedigeeri

ReisiraamatudRedigeeri

  • "Island 1958 Reisimärkmeid" (1959)
  • "Sügis Rootsi Kuningriigis" (1960)
  • "Kauge maa – Brasiilia" (1963)
  • "Euroopa ristteedel. Reisimärkmeid Austriast ja Hollandist" (1965) (kaasautor)
  • "Vahemaandumised. Kanadas, Soomes, Armeenias, Tadžikistanis ja Norras 1967–1971" (1972)
  • "Mehhiko – päikesekivi maa" (1975)
  • "Maakera kuklapoolel" (Austraalia, Uus-Meremaa, Fidži) (1977)

LasteraamatudRedigeeri

  • "Rahutu teekond" (1956)
  • "Aatomik" (1959, 1980)
  • "Kõnelev kaaslane" (1961)
  • "Pea püsti poisid!" (1961)
  • "Aatomik ja Küberneetiline karu" (1968)
  • "Raua-Roobert" (1972)
  • "Aatomiku juhtumised" (1974, 1988)

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Ta oli abielus kirjanik Aimée Beekmaniga.

ViitedRedigeeri

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 349
  2. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 351
  3. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3941

KirjandusRedigeeri

  • "Beekman "võitleb" sõnavabaduse eest". Eesti Päevaleht, 13. detsember 1978, nr 94, lk 2
  • Kaljo-Olev Veskimägi "Hando Runnel partei- ja tsensuuripaberites" (Vladimir Beekmani parteilistest rünnakutest Loomingu Raamatukogu vastu). Raamatus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999, lk 460–461, 463. ISBN 9985-60-664-7

VälislingidRedigeeri

Eelnev
Juhan Smuul
Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees
19711976
Järgnev
Paul Kuusberg
Eelnev
Paul Kuusberg
Eesti (NSV) Kirjanike Liidu juhatuse esimees
19831995
Järgnev
Mati Sirkel