1929

24. oktoober – New Yorgi börsil toimus aktsiahindade järsk langus (must neljapäev). Näiteks United Cigari aktsia hind alanes 113 dollarilt 4 dollarini.

NovemberRedigeeri

7. november – New Yorgis avati New Yorgi moodsa kunsti muuseum.

DetsemberRedigeeri

...

Sündmused EestisRedigeeri

1. jaanuar – hakkas kehtima meetermõõdustik.
3. veebruar – Rakvere lähedal Tõrma Kõrgemäel avati Eesti esimene suusahüppemägi. Esimese hüppe tegi suusataja Theodor Andresson^[1].
5. veebruar – Artur Tupits andis Riigikogu hoone vestibüülis haridus- ja sotsiaalministrile Leopold Johansonile kõrvakiilu (tupits)
18. veebruar – vaimuhaige Bernhard Kleesmann üritas tungida Toompea lossi ja suri kuulihaava tagajärjel.
3. märts – toimusid Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses^[1].
10. märts – Otepääl toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuusatamises^[1].
14. märts – Politseikooli võeti vastu Lydia Kukk, kellest sai esimene Eesti naispolitseinik.
20. märts – arreteeriti Tapa linnapea Ernst Grimm
17. mai – Moskvas kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vaheline kaubandusleping
2. juuni – asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit
2. juuni – Riias toimusid Eesti, Läti ja Poola kergejõustikumaavõistlused^[1].
7. juuni – Rootsis Landskronas toimus Eesti-Rootsi jalgpallimaavõistlus, mille Eesti kaotas 1:4^[1].
9. juuni – Pärnus avati Amandus Adamsoni loodud Lydia Koidula mälestussammas.
18. juuni – Turus peetud kergejõustikuvõistlustel jooksis Eestit esindav Felix Beldsinsky 5000 m Eesti rekordi (15.07,4), mis püsis 1948. aastani^[1].
27. juuni - Eesti Pank laskis käibele 50-kroonise pangatähe
2. juuli – August Rei valitsus astus tagasi
3. juuli – "Miss Estonia 1929" krooni sai Meeta Kelgo
9. juuli – ametisse astus Riigivanem Otto Strandmani juhitud 16. Vabariigi Valitsus
14. juuli – autosportlane Eduard Klimberg osales Saksamaa vormeli GP-l, olles esimene eestlane, kes sõitnud GP-l^[1].
7. september – Estonias kanti ette Eesti teine algupärane ooper: "Kalmuneid" (helilooja Artur Lemba)^[2].
Septembris etendati Draamateatris Hugo Raudsepa komöödia "Mikumärdi"; etendus oli erakordselt populaarne^[2].

1. oktoober – Tallinnas avati Eesti esimene tennisehall^[1].
10. oktoober – lasti liikvele 1-sendiline vahetusraha (1929. aasta väljaanne)
20. oktoober – Estonia segakoor ja sümfooniaorkester esietendasid Cyrillus Kreegi teose "Requiem c-moll".
Armanda degli Abbati-Campodonico asutas Abbati laulustuudio.
Abja-Paluojal valmis Edgar Johan Kuusiku projekteeritud pangamaja (praegu postkontor).

SündinudRedigeeri

Pikemalt artiklis Sündinud 1929

1. jaanuar – Ustus Agur, eesti arvutiteadlane
7. jaanuar – Jüri Müür, eesti filmilavastaja
30. jaanuar – Isamu Akasaki, jaapani füüsik
23. veebruar – Aleksius II, Moskva ja kogu Venemaa patriarh
23. veebruar – Jaan Einasto, eesti astrofüüsik
29. märts – Lennart Meri, Eesti president, poliitik ja kirjanik
1. aprill – Milan Kundera, tšehhi kirjanik
5. aprill – Ivar Giaever, norra päritolu ameerika füüsik, Nobeli füüsikaauhind 1973
6. aprill – André Previn (Andreas Ludwig Priwin), pianist, helilooja ja dirigent
24. mai – Tiina Rinne, soome näitleja
29. mai – Peter Higgs, Suurbritannia füüsik
3. juuni – Olaf Utt, eesti kommunistlik funktsionäär, publitsist, ajakirjanik ja kirjanduskriitik
17. juuni – Eino Baskin, eesti näitleja ja lavastaja
19. juuni – Maie Kalda, eesti kirjandusteadlane ja kirjanduskriitik
20. juuni – Lembit Lauri, eesti raadioajakirjanik
21. november – Boris Levin, eesti majandusteadlane
21. november – Gunnar Päron, Eesti ujuja ja veepallur
21. november – Aleksander-Henn Schipai, Eesti ujumiskohtunik ja sporditegelane
12. detsember – John Osborne, inglise näitekirjanik
13. detsember – Christopher Plummer, Kanada teatri-, televisiooni- ja filminäitleja
24. detsember – Herbert Vainu, Eesti publitsist
28. detsember – Esko Tasa, eesti ajakirjanik

SurnudRedigeeri

Pikemalt artiklis Surnud 1929

17. jaanuar – Artur Reisberg, Eesti sõjaväelane
26. juuni – Amandus Adamson, eesti kujur
15. juuli – Hugo von Hofmannsthal, Austria kirjanik
12. september – Rainis, läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik
28. november – Carl Oswald Bulla, fotograaf, Venemaa fotoreportaaži teerajaja
13. detsember – Lydia Molander, rootsi ooperilaulja

Nobeli auhinnadRedigeeri

füüsika – prints Louis-Victor Pierre Raymond de Broglie
keemia – Arthur Harden ja Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin
meditsiin – Christiaan Eijkman ja Frederick Gowland Hopkins
kirjandus – Thomas Mann
rahu – Frank Billings Kellogg

ViitedRedigeeri

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,0 ^2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 221–222

[ESBL-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-2] 2,0 ^2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 221–222

[1]

[2]