1928

5. veebruar – Eesti Spordi Keskliit kinnitas Amsterdami olümpiaks ettevalmistuse eelarve (238 000 marka) kuni 1. maini. Eelarve suurimad kulud olid kergejõustikule ja jalgpallile^[1].
13. veebruar – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 15^[1].
14. veebruar – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid taas (võistlesid ka 13. veebruar) kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 19^[1].
16. veebruar – liikluseks avati Lelle-Papiniidu kitsarööpmeline raudtee^[2]. Nüüd sai Tallinnast Pärnusse varasema 14 tunni asemel 6 tunniga^[2].
19. veebruar – Tallinnas avati Eesti esimene raadionäitus. Tuntud välisfirmade kõrval osalesid ka kohalikud raadiotöökojad ja -amatöörid.
24. veebruar – kogu Eestis toimusid suured pidustused omariikluse 10. aastapäeva puhul^[2].
25. veebruar – Helsingis peetud kiiruisutamisvõistlustel tegi Aleksander Mitt 5000 m-s Eesti rekordi ajaga 9.18,8 ja jäi sellega 10. kohale^[1].
28. veebruar – Tallinnas asutati jalgpalliselts Estonia^[1].
29. veebruar – valitsuse otsusel müüdi Eestis tuletikkude valmistamise ainuõigus Rootsi tikutootmisettevõttele^[2].

2. aprill – Eesti Spordi Keskliidu esimeheks sai kindral Johan Laidoner^[1].
18. aprill – asutati Välis-Eesti Ühing^[2].
27. aprill – Tallinnas avati esimene autonäitus: eksponeeriti 22 sõidu- ja 8 veoautot^[2].

3. juuni – Tallinnas toimusid Eesti meistrivõistlused maratonis, kus üllatuslikult võitis ajakirjanikust spordimees Karl Laas^[1].
10. juuni – avati Otepää Vabadussõja mälestussammas.
17. juuni – Tallinnas lõppes kolm päeva kestnud esimene Eesti-Soome tennisemaavõistlus, mille Eesti kaotas 5:12^[1].
26. juuni – Tallinnas avati rootsi nüüdiskunsti ülevaatenäitus, kus oli eksponeeritud üle 300 teose^[2].
27. juuni – Tartus avati kuningas Gustav Adolf II ausammas^[2].
30. juuni – Tallinnas toimus 2. juulini kestnud IX üldlaulupidu^[2].

7. juuli – esimest korda toimus jooks ümber Viljandi järve^[1].
8. juuli – asutati Eesti Jahtklubide Liit^[1].
12. juuli – Nõukogude jäälõhkuja Krassin (selle kapten oli eestlane Karl Jõgi) päästis Teravmägede lähedal Umberto Nobile ekspeditsiooni ellujäänud^[2].

1. september – Eesti laskis käibele esimesed kümnekroonised paberrahad.
8. september – Estonia teatris esietendus esimese algupärase eesti ooperina Evald Aava "Vikerlased".
9.–10. september – toimus esimene üleriiklik loomakaitse kongress.
15. september – tegevust alustas Tartu Ülikooli Kehakultuuri Instituut^[1].

6. detsember – Jaan Jaago tuli Münchenis elukutseliste maadluses seitsmendat korda maailmameistriks^[2].
14. detsember – Käreveres kukkus kokku äsja valminud sild üle Emajõe.

SündinudRedigeeri

Pikemalt artiklis Sündinud 1928

1. jaanuar – Vello Viisimaa, eesti opereti- ja estraadinäitleja
18. jaanuar – Aleksandr Gomelski, vene korvpallitreener
24. jaanuar – Desmond Morris, Briti antropoloog ja kirjanik
24. jaanuar – Vladimir Nikolajev, Eesti võrkpallitreener
8. veebruar – Vjatšeslav Tihhonov, Nõukogude Liidu filminäitleja
15. veebruar – Eno Raud, eesti kirjanik
24. veebruar – Michael Harrington, USA demokraatlik sotsialist
31. märts – Gordie Howe, kanada hokimängija
7. aprill – Alan J. Pakula, USA filmilavastaja, – produtsent ja -stsenarist
20. aprill – Arvo Kruusement, eesti filmilavastaja
23. aprill – Shirley Temple (Shirley Temple Black), ameerika näitleja ja poliitik
10. mai – Arnold Rüütel, eesti poliitik
24. mai – William Trevor, iiri kirjanik
2. juuni – Stig Claesson, rootsi kirjanik ja kunstnik
13. juuli – Ellen Niit, eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija
28. juuli – Vive Tolli, eesti graafik
6. august – Andy Warhol, USA kunstnik
21. august – Chris Brasher, Suurbritannia kergejõustiklane ja spordiajakirjanik
9. oktoober – Einojuhani Rautavaara, soome helilooja
22. november – Uno Aava, eesti rallisõitja
23. november – Kalmer Tennosaar, eesti laulja
12. detsember – Tšõngõz Aitmatov, kirgiisi kirjanik
31. detsember – Veijo Meri, soome kirjanik

Pikemalt artiklis Surnud 1928

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 ^2,14 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 218–220