Ava peamenüü
Kärevere sild 2007 2.jpg

Kärevere sild paikneb Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel vahetult enne Käreveret Tartu poolt tulles.

Sisukord

Enne 1923Redigeeri

Enne 1923. aastat ületati Kärevere juures Emajõge parvega. Tallinna ja Tartu vaheliseks liiklemiseks oli peamine marsruut Piibe maantee.

1923Redigeeri

1923–1928 kasutati ülesõiduks nn nahksilla tüüpi ujuvsilda, kuid et see takistas laevasõitu, otsustati see asendada püsisillaga.

1928Redigeeri

1928. aastal ehitati Kärevere sild, pikkusega 48 meetrit, kuid tehniliste puuduste tõttu varises see sild sama aasta 14. detsembril kell 21.15 kokku. Esimene sild oli ühesildeline raudbetoon-konsooltalasild.

Umbes 1929Redigeeri

Emajõest ehitati üle puitsild.

1938Redigeeri

1936–1937 rajas Soome firma Cyclop raudbetoonist õõnesristlõikega taladega jätkuvtalasilla. Silla pikkus oli 82,4 meetrit. Sild ehitati kuivale maale, hiljem õgvendati jõgi selle alt läbi voolama.

1942Redigeeri

Raudbetoonsild purustati II maailmasõjas 1941. aastal. Vana silla sambavundamendid säilisid.

1945Redigeeri

Sõjas purustatud silla asemel ehitati uuesti puitsild (pikkus 73 meetrit).

1956Redigeeri

1941. aastal purustatud silla sambavundamentidele ehitati 1953–1954 uus monoliitraudbetoonist sild. Sild ehitati 3-sildeline (silded 20-27-20m), gerbertalasüsteemis. Silla pikkus oli 66,7 meetrit pluss kaldakonsoolid 8,6 meetrit.

1999Redigeeri

1992. aastal tehtud silla ülevaatus näitas, et silla tehniline olukord jätab soovida, mistõttu telliti Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi ekspertidelt täpsem hinnang. 1995. aastal valminud hinnangus anti konkreetsed soovitused remondi teostamiseks. Arvestades liikluskoormust jõuti järeldusele, et otstarbekam on ehitada uus sild. 1999. aastal avatigi liikluseks uus raudbetoonsild. 1956. aastal valminud sild jäi alles, kuid suleti liikluseks.

VälislingidRedigeeri