Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 287,893 km. Esimesed 5,505 km kulgevad Tallinnas ja seega on Maanteeameti alluvuses 282,388 km maanteed. Esimesed 63 kilomeetrit teest on 2+2 I klassi maantee.

M2-EE.svg Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
E-tee tähis
Eesti põhiteede kaart
Kiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel

2022. aastaks ulatub 2+2 maantee Mäoni (2+2 maantee pikkus on siis 80,2 km)

Maantee algab Tallinnas Viru väljakult ja lõpeb ristumisel Riia–Pihkva maanteega.

Eesti põhimaanteede kogupikkusest moodustas see maantee 2011. aastal 17,6% ja sealne liiklus moodustas 25,4% põhimaanteede liikluskoormusest.[1]

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteele paigutati esimesena Eestis statsionaarsed kiiruskaamerad.[2]

Maantee läbib kuut maakonda: Harju maakonda (Tallinna linn, Rae vald, Kose vald), Järva maakonda (Paide linn, Järva vald), Jõgeva maakonda (Põltsamaa vald, Jõgeva vald), Tartu maakonda (Tartu vald, Tartu linn, Kambja vald), Põlva maakonda (Kanepi vald, Põlva vald) ja Võru maakonda (Võru vald, Võru linn, Setomaa vald).

Sillad maanteelRedigeeri

Sillad Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel[3]
Silla nimi Kaugus maantee algusest, km Ületatav takistus
Assaku viadukt 8,69 Järveküla-Jüri tee
Assaku jalakäijate tunnel 9,13 Jalakäijate tee
Tankla tunnel 11,37 Jalakäijate tee
Pildiküla jalakäijate tunnel 11,76 Jalakäijate tee
Jüri I viadukt 12,06 Tallinna ringtee
Jüri II viadukt 12,46 Tallinna ringtee
Vana-Aaviku karjaviadukt 14,18 Karjatee
Patika viadukt 17,62 Tartu maantee
Vaida I sild 19,27 Pirita jõgi
Vaida II sild 19,29 Pirita jõgi
Saula sild 29,67 Pirita jõgi
Kuivajõe sild 36,33 Kuivajõe jõgi
Ardu sild 57,14 Pirita jõgi
Naudja sild[a] 67,61 Võõbu peakraav
Köstriaugu sild[a] 70,85 Reopalu jõgi
Ussisoo sild[a] 71,78 Kraav
Kükita sild 84,46 Pärnu jõgi
Põhjaka sild 92,49 Esna jõgi
Koigi sild[a] 101,03 Neeva kanal
Põltsamaa II sild 124,56 Põltsamaa jõgi
Suudari sild 134,67 Umbusi jõgi
Pikknurme sild 142,66 Pikknurme jõgi
Puurmani liiklussõlm 148,52 Pedja jõgi
Siniküla sild 159,45 Laeva jõgi
Kärevere 2. sild 169,37 Laeva jõgi
Kärevere sild 170,69 Emajõgi
Variku viadukt 186,83 Raudtee
Liitva sild 250,33 Võhandu jõgi
Umbsaare raudteeviadukt 258,23 raudtee
Vastseliina II sild 277,50 Piusa jõgi
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Ümber ehitatud truubiks.

Ühistransport maanteelRedigeeri

 
Anna kirikuaed paikneb vahetult maantee kõrval
 
Maantee Mäos
 
Maantee Tallinnas
 
Maantee Võrumaal
Bussipeatus Lähedal asuvad kohad Bussiliinid
Tallinna bussijaam Tallinn
Mõigu Tallinna lennujaam
Peetri Peetri alevik
Annuse
Allika
Assaku/Lehmja
Kungla
Pildiküla Pildiküla
Vana-Aaviku
Kautjala
Sillaotsa Patika, Vaida
Piuga
Saula
Kolu
Kurena
Kuivajõe
Liivaküla
Kose-Risti Kose
Ravila tee Vardja
Raveliku
Sõmeru
Rõõsa
Paunküla
Veehoidla
Kurgemäe
Ardu Ardu
Nõmmeküla
Mustla-Nõmme
Mustla
Matsimäe
Ussisoo
Liivamäe
Anna Anna küla
Eivere tee
Pudimäe
Põhjaka Valgma, Põhjaka mõis
Mäeküla Mäeküla
Nurmsi Nurmsi
Prandi Prandi
Koigi Koigi
Hermani Käsukonna, Hermani mõis
Risti Käsukonna, Jalametsa, Tammeküla (Kunagise Pilistvere Risti abikiriku ümbrus)
Paia Imavere (Paia teerist, kunagise kõrtsi asukoht[4])
Kiigevere
Kiima
Adavere tuulik
Adavere Adavere
Eistvere
Puhu rist Põltsamaa
Annikvere
Nõmme
Kaliküla
Neanurme Neanurme
Laanesaare
Puraviku
Pikknurme Pikknurme
Kaarli
Altnurga
Kaasiku
Purreto
Valmaotsa
Laeva metskonna
Aruvälja
Joosti
Kärevere Kärevere
Kärevere sild
Kardla
Vanaaseme
Rähni
Eerika
Haigla Tartu
Linnavere
Ept
Ülenurme Ülenurme
Reola Reola
Uhti
Lepiku
Tatra
Keraamika
Kambja Kambja
Vedusilla
Lubja
Paalimäe
Raanitsa
Vissi
Pedaku
Maaritsa Maaritsa
Sahkri
Sulaoja
Pusu
Saverna Saverna
Palava
Hansi
Silgu
Vähkjärve Kanepi
Uha
Heimtali
Mustja
Raiste tee Osula, Mäeküla
Alaküla
Savioru
Aiandi tee
Linavabrik
Tehase Võru
Kalevi
Soo
Kalmistu
Naftabaas
Kose Kose
Valgjärve
Aiandi
Kirepi
Lohu
Räpo
Tootsi Tootsi
Holsta
Hinsa
Juraski
Teemeistri Külaoru, Vastseliina
Illi
Viitka Viitka
Järvemäe
Põrste Tiastõ, Põrstõ

Maantee ajaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tallinna–Tartu postmaaantee

Tallinna–Tartu postitraktil ehk postimaaanteel avati reisijateliikluseks Tartu ja Rakvere vaheline teeosa, 1. septembril 1830. aastal. Kuni 1830. aastani oli vaja Tallinna ja Tartu vaheliseks ühenduseks sõita kuni Tallinna–Peterburi traktil asuva Jõhvi postijaamani, 297 versta ja sealt suunduda Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteele. Tallinnat ja Tartut ühendavatel maanteedel puudusid algselt postijaamad. Liivimaa rüütelkond asutas Liivimaa kubermangus postijaama Kärde mõisa ja Visusti mõisa Mõisamaa kõrtsi. Eestimaa rüütelkond asutas Eestimaa kubermangus, postijaama Pandivere kõrtsi. Vahemaad olid Tartust Mõisamaale 26 versta, sealt Kärdesse 34 versta. Kärdest oli Pandiveresse 27 versta ja sealt Põdruse postijaamani 28 versta. Tallinna ja Tartu vahemaa vähenes 218 3/4 verstale.

1848. aastal avati Tallinna–Paide trakt postijaamadega Vaidal, Rõõsal ja Annal. 1854. aastal anti Liivimaa maanõunike kolleegiumile teada, et Eestimaal paiknevate vägede juhataja kindraladjutant Friedrich Wilhelm Rembert von Bergi ettepanekul ja Venemaa keiser Nikolai I käsul tuleb asutada postijaamad Tallinna ja Tartu vahelisele teele: Aavikul, Saulal, Palveres, Mustla-Nõmmel, Anna kiriku juures ja Paides. Paidest edasi pikendati postiteed Põltsamaa kaudu Peterburi traktini välja. Nõuti postijaamade avamist Nurmsil, Pajul, Põltsamaal, Aidul, Laiusel ja Peterburi–Tartu–Riia trakti ääres asuvasse Torma mõisa. 1854. aastal käskis kindralkuberner pikendada Tallinn–Tartu trakti Pihkvani välja.

1854. aastal asusid Tallinna–Tartu traktil postijaamad:

Tartu–Võru traktil asusid postijaamad Kuuste, Karilatsi, Tilleoru kõrtsides, vahemaadega:

Tallinna–Paide–Tartu–Võru trakti eksisteerimise periood oli lühike. 1856. aastal, pärast Krimmi sõja lõppu, öeldi üles nii Eesti- kui ka Liivimaa rüütelkondade poolt kõik postijaamad alates Paidest üle Tartu Võruni välja. Liiklus ja postivedu lõpetati 1. jaanuarist 1857. aastal.

 
Tallinna–Tartu postimaantee, 1880ndail aastail Eestimaa ja Liivimaa kubermangus

1857. aastal kinnitas Venemaa keiser Aleksander II postidepartemangu ettepanekud Eestimaa postitraktide osalisest muutmisest ja uute postijaamade avamisest Tallinna–Tartu postimaanteel:

  • Tallinnast → Arule 25 ½ versta,
  • Arult → Palveresse 22 ½ versta,
  • Palverest → Mustlanõmmele 14 ½ versta,
  • Mustlanõmmelt → Annasse 16 ½ versta,
  • Annast → Paidesse 14 versta,
  • Paidest → Sargveresse 32 ½ versta,
  • Sargverest → Koeru 22 versta,
  • Koerust → Kärdesse 27 versta.

1859. aastal avati Kuritsa postijaam, 1863. aastal viidi Kärde postijaam Vägevale üle. 1863. aastal asusid trakti postijaamad Tallinna–Paide–Tartu teel Arul, Kiisal, Mustlanõmmel, Anikülas, Koerus, Vägeval, Kuristal ja Mõisamaal. Tartu–Võru teele rajati Maidla ja Võru postijaamad.

Tartu–Võru tee vahemaad:

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri