Põhimaantee
maantetüüp Eestis
Põhimaantee on Eesti riigimaantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.[1]
Riigiteed liigitakse järgmiselt: 1) põhimaantee; 2) tugimaantee; 3) kõrvalmaantee; 4) ühendustee; 5) riigi jäätee; 6) muu riigitee.
Eestis on põhimaanteid kokku 1603 km,[2] kogu riigimaanteede võrgust moodustab see 9,4%.[2] Samas on põhimaanteedel liikluskoormus ülejäänud teedevõrguga võrreldes oluliselt suurem, igapäevane läbisõit põhimaanteedel moodustab umbes 50% kogu maanteeliiklusest.
Nr | Maantee | Pikkus (km) |
---|---|---|
Tallinna–Narva tee | 212,646 | |
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee | 284,555 | |
Jõhvi–Tartu–Valga tee | 219,621 | |
Tallinna–Pärnu–Ikla tee | 192,221 | |
Pärnu–Rakvere–Sõmeru tee | 184,591 | |
Valga–Uulu tee | 124,820 | |
Riia–Pihkva tee | 21,965 | |
Tallinna–Paldiski tee | 47,137 | |
Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla tee | 80,470 | |
Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare tee | 143,719 | |
Tallinna ringtee | 38,143 | |
Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee | 122,800 |
Viited
muuda- ↑ Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri, RT I, 28.06.2015, 3
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti teedevõrk | Transpordiamet". transpordiamet.ee. Vaadatud 24. juulil 2023.