Ökodukt
Ökodukt on sild või tunnel, mis võimaldab metsloomadel ületada teid, kanaleid või muid kunstlikke tõkkeid.
Ökoduktid võimaldavad ära hoida ülemäärast elupaikade fragmenteerumist, mis viiks elustiku vaesumiseni (elurikkuse vähenemise, liikide väljasuremiseni), need moodustavad osa rohetaristust. Ökoduktid vähendavad loomade põhjustatud liiklusõnnetusi ligi 90%.[1] Samuti saab tänu ökoduktidele surma vähem loomi. Esimesed ökoduktid ehitati Prantsusmaal 1950. aastatel.[2]
Toimepõhimõtted muuda
Õigesti rajatud ökoduktid töötavad ökoloogiliste koridoridena, mistõttu on olulisim õige koha valimine ehk nende rajamine loomade loomulikule liikumisrajale, kuna need on ajalooliselt väga püsivad. Samuti on oluline nende maastikku sulandumine, silla mõlemad otsad peavad hästi ümbritsevasse loodusmaastikku suubuma ning sild peab olema ehitatud sellise kallakuga, et loom saaks enne ületamist veenduda, et elupaik, kust ta tuleb, jätkub ka teisel pool sillakaart. Ideaaljuhul on raske eristada, kust sild lõpeb ja mets algab. Ökodukti läheduses ääristatakse tee taraga, mis suunab loomad sillale. Sillale istutatakse taimestik, kuhjatakse väikeloomade kaitseks risu ja paigaldatakse müra tõrjuvad aiad.[3]
Oluline on ka rajatist ümbritsev keskkond, nii näiteks on segav asjaolu lageraie ökodukti vahetus läheduses, nagu juhtus Tallinn-Pärnu maanteel asuva Kohatu ökoduktiga, kus lageraie mõjutas rajatise omaksvõtmist loomade poolt märgatavalt ning esimese aasta jooksul põdrad seda rada ei kasutanud, kuna põder on üks ettevaatlikumatest ökoduktile liikujatest.[3]
Ökoduktid Eestis muuda
Eesti esimene ökodukt ehitati Tallinna–Tartu maanteele, Kose-Uuemõisa lähistele. Teine valmis Tallinna-Pärnu maantee 35. kilomeetril ning lisanduvad Tartu maanteele veel kolm sarnast rajatist: Rõõsa, Nõmmeri ja Puiatu.[4]
Esimesel ökoduktil Kolus toimub ulukiseire. Arvukaim rajatise kasutaja selle algusaastail (2015–2016) oli kodukass, teisel kohal on rebane, kolmandal kohal metskits. Teised liigid on kährik, halljänes, pisinärilised, koer ja hunt.[5] Jätkuseire Kolu ökoduktil aastatel 2020–2022 näitas, et suurulukite osakaal kahekordistus, esmajärjekorras metskitsede liikumine, aga lisandusid ka põdrad, samal ajal vähenes oluliselt koduloomade ja inimeste liikumine.[6]
Aastaks 2022 oli Eestis rajatud viis ökodukti ja kolm suurulukitunnelit, mis seire andmeil olid kõik metsloomade poolt omaks võetud.[6]
Kriitika muuda
Paariaastase seire järel heideti ette, et kuigi Kolu ökodukt ehitati eelkõige põtrade jaoks, pole põdrad seda kasutanud. Vastuargumendina on rõhutatud, et hoolimata standardist ehitada ökodukt 50–80 meetrit, ehitati Kolu sild selle kitsaimas kohas 22 meetri laiuseks. Samuti kulub põtradel uue käiguraja omaksvõtmiseks rohkem aega ja Soome kogemuse kohaselt hakkavad põdrad viimaks uut ülepääsu kasutama.[7]
Jätkuseire aga näitas, et põdrad hakkasid Kolu ökodukti kasutama.[6] Rõõsal asuva ökodukti on metskitsed nii omaks võtnud, et lisaks sõidutee ületamisele kasutavad nad seda ka magamiseks ja toitumiseks. Lisaks on ökodukte kasutamas täheldatud ilveseid, hirvi, hunte ja karusid.[3]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Shannon M. Hoffman (3. veebruar 2018). "Animals are using Colorado's wildlife crossings, reducing collisions, CDOT says". The Denver Post. Digital First Media. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2018.
- ↑ "Wildlife Crossings". National Geographic Society. 2. juuni 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Loite, Śander (18. aprill 2023). ""Osoon": jutud ökoduktide mitte töötamisest ei vasta tõele". ERR. Vaadatud 19. aprillil 2023.
- ↑ "Pärnu maanteel valmib detsembriks ökodukt". Harju Elu. 9.11.2017. Vaadatud 12.9.2021.
- ↑ "Aruvalla-Kose teelõigu ulukirajatiste ja Kolu ökodukti seire". Maanteeamet. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.10.2021. Vaadatud 12.9.2021.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 "Seire kinnitab: metsloomad on ökoduktid omaks võtnud". Transpordiamet. Vaadatud 9. veebruaril 2023.
- ↑ Vivika Veski (15.3.2017). "Kuidas põder üle Rail Balticu pääseb". Raplamaa Sõnumid. Vaadatud 14.9.2021.
Välislingid muuda
- Vivika Veski. "Kuidas põder üle Rail Balticu pääseb" Raplamaa Sõnumid, 15. märts 2017
- Sander Loite. ""Osoon": jutud ökoduktide mitte töötamisest ei vasta tõele" ERR Novaator, 18. aprill 2023