Ava peamenüü

Halljänes (Lepus europaeus) on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja. Ta on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist (teine on valgejänes).

Halljänes
Running hare.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Jäneselised Lagomorpha
Sugukond Jäneslased Leporidae
Perekond Jänes Lepus
Liik Halljänes
Binaarne nimetus
Lepus europaeus
Pallas, 1778

Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, välejalg, pikk-kõrv ja kikk-kõrv, ka letu ja põllujänes[1].

Arvukus Eestis on ligikaudu 40 000 isendit[1].

Erinevus valgejänesestRedigeeri

Täiskasvanud halljänesed on valgejänestest suuremad. Halljänese karvastik on pealt pruunikashall, kõhupool on aga valge. Tema talvekarvkate on helehall. Halljänesel on ka valgejänesest pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt must saba.

ToitumineRedigeeri

Halljänes on taimtoiduline. Tema toidubaasi moodustavad peamiselt kõrrelised ja liblikõielised taimed. Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt (90–95% juhtudest) ära oma ühe korra soolestiku läbinud toidust – seda nähtust nimetatakse autokoprofaagiaks ehk refektsiooniks. See võimaldab halljänesel toidust omastada enamiku toitainetesse talletunud energiast[viide?].

SigimineRedigeeri

Halljänesed saavad suguküpseks aastaselt ja siis algab ka sigimine. Nad sigivad 2–3 korda aastas[viide?]. Tavaliselt on nende esimene pesakond väiksem kui järgnevad[viide?]. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega[viide?]. Tiinus kestab neil 40–44 päeva[viide?]. Halljänes on võimeline uuesti tiinestuma veel enne eelmise tiinuse lõppu (superfetatsioon)[2].

ArengRedigeeri

Halljänese pojad on sündides karvadega kaetud ning kohe pärast sündi on nad nägijad. Poegade imetamine kestab umbes 1 kuu, pärast seda saavad pojad iseseisvateks[viide?]. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, rekordiliselt kuni 13 aastat[viide?].

Halljänes ulukinaRedigeeri

Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti hagija, hurda või urukoeraga 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aasta ringi.


ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LEPEUR2.htm Liigikirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee
  2. http://www.natur-in-nrw.de/HTML/Tiere/Saeugetiere/TM-19.html

VälislingidRedigeeri