Väljasuremine
See artikkel räägib bioloogia mõistest; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit Keele väljasuremine; etnoloogia mõiste kohta vaata artiklit Etnose väljasuremine |
Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Fossiilsed leiud tõestavad, et väljasuremine on geoloogilises ajas tavaline nähtus. Arvatakse, et kõigist kunagi Maal eksisteerinud liikidest on praeguseks 99% väljasurnud. Enamasti satuvad paljude taksonite väljasuremised suhteliselt lühikese ajavahemiku sisse, mida nimetatakse väljasuremissündmuseks. Suurim teadaolev väljasuremissündmus toimus Permi ajastu lõpul 251 miljonit aastat tagasi, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Väljasuremine on iseenesest loomulik protsess, kuid tänapäeval on peamiselt inimtegevuse tulemusel tekkinud bioloogilise mitmekesisuse vähenemine võtnud mõõtmed, mida võib samuti väljasuremissündmuseks nimetada.
Väljasuremise põhjuseks on keskkonna vastavale taksonile talumatuks muutumine. See võib toimuda biootiliselt, näiteks liikidevahelise konkurentsi tõttu (vihmametsade hävitamine inimese poolt), aga ka abiootiliselt. Näiteks Permi lõpu väljasuremist seostatakse intensiivse vulkanismiga Siberis, mis muutis kogu Maa kliimat. Kriidi lõpu väljasuremist on seostatud meteoriidiplahvatuse järelmõjudega (põhjused pole antud juhul siiski selged).
Eestis hävinud liigid
muudaNimestik haarab liike, mille esinemise kohta Eestis ajaloolisel ajal on kindlaid andmeid, kuid mis tänapäevaks on täielikult Eestis välja surnud.[1]
Seened
muuda- Catathelasma imperiale, hiidloorik
- Inonotopsis subiculosa, taigapässik
- Tricholoma acerbum, rihvelheinik
Samblikud
muuda- Cetrelia olivetorum, oliiv-helksamblik
- Collema nigrescens, must limasamblik
- Collema occultatum, tera-limasamblik
- Collema subnigrescens, mustjas limasamblik
- Flavoparmelia caperata, harilik kitsesamblik
- Heterodermia speciosa, nõudlik huulsamblik
- Hyperphyscia adglutinata, liimjas liibsamblik
- Leptogium subtile, väike tardsamblik
- Nephroma arcticum, tundra-neersamblik
- Nephroma helveticum, šveitsi neersamblik
- Peltigera elisabethae, Elisabethi kilpsamblik
- Phaeophyscia chloantha, lõuna-tõmmusamblik
- Punctelia subrudecta, hiis-täppsamblik
- Stereocaulon evolutum, rull-tinasamblik
- Toninia lobulata, väike nappsamblik
- Umbilicaria hyperborea, põhja-kõrvsamblik
- Usnea barbata, tõeline habesamblik
- Xanthoria lobulata, liibuv korpsamblik
Sammaltaimed
muuda- Aphanorhegma patens, laiuv mütshellikuke
- Bryum subapiculatum, mugul-pungsammal
- Cirriphyllum tenuinerve, lubi-juuslehik
- Desmatodon randii, Randi tupssammal
- Encalypta ciliata, ripstanukas
- Ephemerum serratum, saagjas kübesammal
- Herzogiella striatella, väike ebaulmik
- Sphagnum aongstroemii, Ångströmi turbasammal
- Sphagnum auriculatum, kõrv-turbasammal
- Thuidium minutulum, väike ehmik
Soontaimed
muuda- Alisma lanceolatum, süstlehine konnarohi
- Botrychium simplex, liht-võtmehein
- Camelina alyssum, linatuder
- Centaurea phrygia subsp. pseudophrygia, narmasjumikas (üks alamliik)
- Cerastium glomeratum, kera-kadakkaer
- Cochlearia officinalis, ürt-merisalat
- Crassula aquatica, vesikas
- Dactylorhiza sambucina, leeder-sõrmkäpp
- Eleocharis ovata, munajas alss
- Epilobium obscurum, tume pajulill
- Erica tetralix, soo-erika
- Fumaria vaillantii, põldpunand
- Galium schultesii, metsmadar
- Geranium columbinum, kivi-kurereha
- Gratiola officinalis, mürgine ohulill
- Hippuris × lanceolata, süstlehine kuuskhein
- Hypericum humifusum, lamav naistepuna
- Melica ciliata, ripsmeline helmikas
- Myosotis discolor, kirju lõosilm
- Orchis coriophora, lutikkäpp
- Scrophularia auriculata, vesi-sealõuarohi
- Sedum ruprechtii, Ruprechti kukehari
- Sedum sexangulare, kuuerealine kukehari
- Spergula morisonii, kevad-nälghein
- Valeriana dioica, kahekojane palderjan
Putukad
muuda- Ampedus cinnabarinus, kinaver-punanaksur
- Ampedus elongatulus
- Anostirus purpureus
- Apalus bimaculatus
- Aphodius bimaculatus
- Aphodius foetidus
- Aphodius lividus
- Aphodius lugens
- Aphodius piceus
- Boloria freija, põhja-kannikesetäpik
- Calosoma maderae ssp. auropunctatum
- Calosoma sycophanta, suur-võrajooksik
- Carphoborus cholodkovskyi, Holodkovski ladvaürask
- Chlaenius quadrisulcatus
- Chlaenius sulcicollis
- Coraebus elatus
- Ctenicera cuprea
- Ctenicera virens
- Cucujus haematodes, suur-punalamesklane
- Diastictus vulneratus
- Eustrophus dermestoides
- Hylastes attenuatus, mäestiku-juureürask
- Loxostege commixtalis
- Lucanus cervus, põderpõrnikas
- Lytta vesicatoria
- Megachile maacki, Maacki-lehemesilane
- Odynerus simillimus
- Panorpa germanica
- Parnassius apollo, punalaik-apollo
- Pityophthorus morosovi, Morozovi pisiürask
- Pityophthorus tragardhi, Tragardhi pisiürask
- Plagionotus detritus
- Prionus coriarius, nahksikk
- Sphodrus leucophthalmus, keldrijooksik
- Symmorphus fuscipes
- Tragosoma depsarium, tundrasikk
- Upis ceramboides
- Xylotrechus arvicola
Teised selgrootud
muuda- Macrothrix hirsuticornis, (vesikirbuline)
- Mesochra aestuarii baltica, (aerjalaline)
- Microcyclops gracilis, sale pisisõudik
- Scapholeberis aurita, (vesikirbuline)
Kalad
muuda- Abramis ballerus, abakala
Linnud
muuda- Gavia stellata, punakurk-kaur
Imetajad
muuda- Bos primigenius, tarvas
Vaata ka
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Väljasuremine |
Viited
muuda- ↑ Andmed on pärit Eesti Punasest Raamatust (vt ka [1]), ent lisatud on mitmed täpsustused.