See artikkel räägib bioloogia mõistest; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit Keele väljasuremine; etnoloogia mõiste kohta vaata artiklit Etnose väljasuremine

Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.

Fossiilsed leiud tõestavad, et väljasuremine on geoloogilises ajas tavaline nähtus. Arvatakse, et kõigist kunagi Maal eksisteerinud liikidest on praeguseks 99% väljasurnud. Enamasti satuvad paljude taksonite väljasuremised suhteliselt lühikese ajavahemiku sisse, mida nimetatakse väljasuremissündmuseks. Suurim teadaolev väljasuremissündmus toimus Permi ajastu lõpul 251 miljonit aastat tagasi, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Väljasuremine on iseenesest loomulik protsess, kuid tänapäeval on peamiselt inimtegevuse tulemusel tekkinud bioloogilise mitmekesisuse vähenemine võtnud mõõtmed, mida võib samuti väljasuremissündmuseks nimetada.

Väljasuremise põhjuseks on keskkonna vastavale taksonile talumatuks muutumine. See võib toimuda biootiliselt, näiteks liikidevahelise konkurentsi tõttu (vihmametsade hävitamine inimese poolt), aga ka abiootiliselt. Näiteks Permi lõpu väljasuremist seostatakse intensiivse vulkanismiga Siberis, mis muutis kogu Maa kliimat. Kriidi lõpu väljasuremist on seostatud meteoriidiplahvatuse järelmõjudega (põhjused pole antud juhul siiski selged).

Eestis hävinud liigid

muuda

Nimestik haarab liike, mille esinemise kohta Eestis ajaloolisel ajal on kindlaid andmeid, kuid mis tänapäevaks on täielikult Eestis välja surnud.[1]

Seened

muuda

Samblikud

muuda

Sammaltaimed

muuda

Soontaimed

muuda

Putukad

muuda

Teised selgrootud

muuda

Kalad

muuda

Linnud

muuda

Imetajad

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Andmed on pärit Eesti Punasest Raamatust (vt ka [1]), ent lisatud on mitmed täpsustused.