Põlva maakond

maakond Eestis

Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab suurema osa endise Põlva rajooni alast.

Põlva maakond


Pindala: 1823 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 24 036 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 13,2 in/km²
Maakonnalinn: Põlva

Põlva maakond asub Kagu-Eestis. Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes Tartu maakonnaga, idas Venemaa Pihkva oblastiga, lõunas, edelas ja kagus Võru maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna kirdepiir Lämmijärves on ühtlasi riigipiir Venemaaga.

Kohalikud omavalitsusüksused muuda

 
Põlva maakonna vallad

2017. aasta haldusreformi tulemusel on Põlva maakonnas kolm omavalitsusüksust: Kanepi, Põlva ja Räpina vald.

Loodus muuda

Maastik muuda

Põlva maakond liigestub maastikuliselt kaheks:

 
Maastik Põlvamaa keskosas - Põlva vallas

Kõrgeimaks kohaks on Laanemägi (212,3 m).

Põlva maakonnas asub Eesti üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi Suur Taevaskoda – 22,5 meetri kõrgune liivakivipaljand Ahja jõe ürgorus.

Veestik muuda

Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et maakonna kõigi üle 40 jõe ja oja veed jõuavad Peipsisse ja Lämmijärve.

Maakonnas on ligi 130 järve, kogupind 1000 ha. Enamik maakonna järvedest moodustab järvestikke:

Maakonna suurim järv on Meelva järv (78,7 ha).

Rahvastik muuda

Demograafilised näitajad muuda

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Põlva maakonnas 31 002 elanikku. Neist 47,48% oli mehi ja 52,52% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 9,97‰, suremuse üldkordaja 13,64‰ ja loomulik iive −3,68‰. 94,74% elanikest olid eestlased ja 4,04% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,77%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,43% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,80%. Töötuse määr[3] oli 8,6%. Asustustihedus oli 14,3 in/km².[4]

Asustusüksused muuda

Põlva maakonnas on kaks linna, seitse alevikku ja 181 küla.

Linnad: PõlvaRäpina

Alevikud: AhjaKanepiMehikoorma - MoosteVastse-KuusteVerioraVõõpsu

Külad: AarnaAbissaareAdisteAiasteAksteAndreAravuEosteErastvereHaavametsaHaavapääHaukaHeisriHimmaHimmasteHimmiste (Veriora)HinoHolvandiHurmiHäätaruIbasteIhamaruJaanikesteJaanimõisaJoosuJõepera (Meeksi) - JõevaaraJõeveereJõgeharaJõksiKaagnaKaagvereKaaruKadajaKanassaareKaraski (Kõlleste)Karilatsi (Kõlleste)Karilatsi (Vastse-Kuuste)KarsteKassilaaneKastmekojaKauksiKiidjärveKikkaKirmsiKiumaKoigeraKooliKoolmaKoolmajärveKoorasteKoorvereKosovaKrootuseKrüüdneriKullamäeKunksillaKõnnuKähriKärsaKöstrimäeLaheLahoLaho (Veriora)LauriLeevakuLeeviLeevijõeLihtensteiniLinteLoginaLokoLootvinaLutsu (Põlva)MaaritsaMagariMammasteMeeksiMeelvaMeemasteMeerapaluMetsteMiiasteMustajõeMustakurmuMõtsavaaraMõtskülaMägiotsaMännisaluMügraNahaNaruskiNooritsmetsaNulgaNärapääOrajõePadariPahtpääPalutajaParapaluPartsiPeetrimõisaPeriPiigandiPiigastePikajärvePikareinuPindiPragiPrangliPuskaruPuugiPuuriPõlgastePääsnaRaadamaRahumäe (Räpina)RaiglaRasinaRebasteRistipaloRoosiRosmaRuusaSaarekülaSarvemäeSavernaSavimäeSikakurmuSillapääSirvasteSoesaareSooharaSulaojaSuure-VeerksuSuurkülaSuurmetsaSõresteSäknaSäässaareSülgojaSüvahavvaTaevaskojaTerepiTiidoTilsiTimoToolamaaToosteTromsiTsirksiTuulemäeTõduTännassilmaUibujärveValgemetsaValgesooValgjärveVana-KoiolaVanakülaVanamõisaVarbuseVardjaVaresteVerioramõisaVeskiViiraViisliVilusteVinsoVissiVoorekülaVoorepaluVõiardiVõikaVõukülaVäike-VeerksuVändra

Vaatamisväärsused muuda

Loodusobjektid muuda

Kirikud muuda

Ajalugu muuda

 
Põlvamaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi

1990. aastal 1. jaanuarist moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Põlva rajooni piires Põlva maakond[5].

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Põlva maakonda järgmised haldusüksused:[6]

2002. aastal ühines Räpina linn Räpina vallaga ja 2013. aastal Põlva linn Põlva vallaga.

2017. aasta haldusreformiga moodustati Põlva maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Kanepi, Põlva ja Räpina vald. Haldusreformi järel kuuluvad seni Põlva maakonda kuulunud Orava, Värska ja Mikitamäe valla alad Setomaa ja Võru valla koosseisus Võru maakonda. Tartu maakonda kuulunud Meeski valla ala, Järvselja ja Rõka välja arvatud, kuulub haldusreformi järel Räpina valla koosseisus Põlva maakonda.[7] Samuti lõpetas haldusreformi tulemusel tegevuse Põlva maavalitsus.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 12.08.2023.
  3. 2007.-2009. libisev keskmine
  4. Statistikaameti koduleht
  5. Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest, ENSV Teataja 1989, nr. 40, art. 614
  6. Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine, RT I 1995, 40, 567
  7. Läänemaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)

Välislingid muuda