Aarna
Aarna (ka Kiuma-Aarna, kohakääne Aarnale[4]) on küla Põlvamaal Põlva vallas.
| Aarna | |
|---|---|
 | |
Pindala: 24,3 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 233 (1.01.2020)[2] | |
|
EHAK-i kood: 1027[3] | |
| Koordinaadid: 58° 4′ N, 26° 57′ E | |
  | |
 |
Aarna külgneb lõunas Kiuma, Tännassilma ja Puuri külaga, idas Mammastega, põhjas Kiidjärve ja Koorverega, läänes Kanepi valla Ihamaru ja Karilatsi külaga. Aarna küla läänepiir kulgeb suuremas osas mööda Ahja jõge, küla loodenurgas on piiriks Leevi jõgi, kirdeosas on piiriks Põlva–Reola maantee.
Loodus
muudaKüla lääneossa jääb Ahja jõe keskjooksu oru nõlv. Põlva–Saverna maantee ja Ahja jõe ristumise kohta kutsutakse Aarna oruks.[5]
Kähri–Koorvere tee ääres asuvad Hatiku järved (Hatiku Edejärv ja Hatiku Tagajärv), Kogresoos asub väike rabajärv Hatiku Kogrõjärv. Külast voolab läbi Hatiku oja.
Külas kasvab kaks looduskaitsealust põlispuud – Karo kakutu pettai ja Kraaviotsa pettai. Põlva–Saverna maantee ääres kasvavad Aarna ristipuud.
Taristu
muudaKülas asub Põlva Agro OÜ farmikompleks. Aarna lüpsikarjalaut (arhitekt Andres Tambek) valiti 2003. aastal parimaks puitehitiseks.[6]
Külas asub Järve krossirada.[7]
Aarna küla läbivad Põlva–Saverna maantee (89) ja Kähri–Koorvere tee (18155).
Ajalugu
muudaKüla edelaosas, Ahja jõe ürgoru paremal pervel asub kaks kääbast, mis on dateeritud I aastatuhande teise poolde. Kääpad on arheoloogiamälestistena kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.[8]
Nõukogude perioodil asusid külas Põlva kolhoosi Aarna suurfarm ja kanala.
Tänapäeval kuuluvad Aarlasse lisaks veski ümbrusele Hatiku, Kiumamõisa, Piirimäe asundustalude küla ja Trohvõ küla. Kuni 1977. aastani kandis see paik Kiuma-Aarna nime.[4]
1977 liideti Aarnaga Mõtsanuka ehk Metsanurga küla, mis ajalooliselt on seotud hoopis Mammastega.[4]
Nime päritolu
muuda"Aarna" oli algselt vesiveski nimi. 1638 mainiti veskimeest Ahrna Jacob, 1798 Orna veskit ja 1839 Arna veskit. Veski asus Põlva kihelkonnas ja kuulus Kiuma mõisale.[4]
1638. aastal nimetati Aarna mõisa selle 16. sajandi omanike Taube (Tuwe, saksa keeles 'tuvi') järgi Tuwi Kywi. Seda veskit pidaski talupoeg Ahrna Jacob. Varasemas, 1627. aasta revisjonikirjas pidas seda veskit Arendt der Moeller. Eesnimi Ar(e)ndt on germaani Arnoldi variant. Sellest tulnud Arn või Orn võiski olla lisanime Aarna aluseks. Aarna nime pärinemine mölder Arendti nimest pole tõestatav, ent on siiski tõenäoline.[4]
Talupoja lisanimena esines Aarna 17. sajandil mujalgi Põlva kihelkonnas. Alamsaksapärast hellitusliidet sisaldav Arnke on aluseks mitmele Lõuna-Tartumaa Aarike talunimele. Moostes olev Aarniku veski ja Võnnu lähedal olev Aarniku võiksid olla sama päritolu.[4]
Lauri Kettunen oletas, et nimi Aarna võiks olla omastav Vana Testamendi eesnimest Aaron.[4]
Viited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=3765296&siteLanguage=et
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Eesti kohanimeraamat, lk. 23
- ↑ "E-kultuuripärand. Põlva Talurahvamuuseumi fotokogu. Aarna org". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2015. Vaadatud 21. juulil 2015.
- ↑ 2003 – arhitektuurivõistluste tihe aasta. Sirp, 19.12.2003
- ↑ Järve krossirada
- ↑ kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 11471. Kääbas