Taube

Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.^[1]

Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp

Taube suguvõsa vabahärravapp

Taube suguvõsa vabahärravapp (Kuramaa)

AjaluguRedigeeri

1668. aastal sai ooberst Eduard Taube naturalisatsiooni kaudu Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti samal aastal Rootsi rüütelkonda (nr 734).^[2]^[3]

1746 immatrikuleeriti suguvõsa Eestimaa (nr 59) ja 1747. aastal Liivimaa (nr 18) rüütelkonda.^[4]^[5]

Suguvõsa nimestRedigeeri

Tuve ja Taube ei tähenda saksa ega eesti keeles tuvi, vaid vapil kujutatud tüve.^[viide?]

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

Georg Taube, Turaida stiftifoogt 1554–1556
Nils Otto Taube (1928–2008), Inglismaa ärimees, teaduse toetaja Eestis

Maidla ja Carlö liinRedigeeri

Carlö vabahärrade vapp

Juuru kihelkonna Maidla mõisa haru. Sellest liinist põlvnesid ka Österbotteni Carlöö haru, kes 1652 immatrikuleeriti Taube af Karlö vabahärrasuguvõsana nr 34 Rootsi rüütelkonda.^[6] Vabahärrasuguvõsa immatrikuleeriti ka Eestimaa (nr 60) ja Liivimaa (nr 357) rüütelkonda, ning Venemaal aastatel 1855, 1857, 1865 & 1866.

Arndt Tuve (surnud 1494), Maidla ja Kose-Uuemõisa mõisnik, meeskohtunik, maanõunik
Robrecht Taube af Neuenhof, Kose-Uuemõisa mõisnik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1605–1612
Dietrich Taube (–), Eestimaa rüütelkonna peamees 1643–1644
Vabahärra Bernhard Taube (ka Berend Taube, u. 1592– m. 1666), ratsaväeooberst, Eestimaa rüütelkonna peamees 1624–1629, maanõunik, Maidla, Päärdu, Kullamaa ja Hõreda mõisnik, aastast 1652 Rootsi vabahärra Taube af Karlö nr 34^[7]^[8]
Vabahärra Otto Reinhold Taube (1627–1689), Rootsi ooberst, Tartumaa aadlipealik ja maavanem, Tartu linna komandant, Maidla, Luunja ja Kullamaa mõisa pärushärra. Tema vappepitaaf asub Tallinna Toomkirikus
Vabahärra Ludwig Wilhelm von Taube (1644–1696), Rootsi ooberst Helsingi rügemendis, Maidla mõisa pärushärra
Vabahärra Fromhold Johann von Taube (1661–1711), Eestimaa rüütelkonna peamees 1710–1711
Wilhelm Johann von Taube (1759–1809), Rakvere linnafoogt
Peter von Taube (1787–1871), Venemaa riiginõunik, asekuberner 1832–1835 Vilno ja 1835–1838 Hrodna kubermangus. (vene бар. Петр Иванович Таубе)
Friedrich Hermann von Taube (1788–1856), Venemaa laevastiku kapten, riiginõunik
- Otto Wilhelm von Taube (1817–1880), Venemaa viitseadmiral, kindraladjutant (Vene Василий Федорович Таубе)
- Friedrich Woldemar von Taube (1819–1893), Rozbeķi (Rosenbeck) mõisa pandihärra (1856–1866) Liivimaal.
  - Vabahärra Friedrich von Taube (1857–1911), Venemaa sõjaväelane, Orenburgi kuberner (1906), Doni kasakate hetman (1909–1911) (Vene wiki: Фёдор Фёдорович Таубе)
  - Vabahärra Gerhard von Taube (1865–1944), tõeline riiginõunik, kelle abikaasa krahvinna Marie von Taube (sündinud Osten-Sacken) oli tema majesteedi õuedaam, ning krahv Vladimir von der Osten-Sackeni ja vürstinna Aleksandra Urussova tütar. Nad on maetud Testacho kalmistule Roomas. (Евграф Федорович фон Таубе).

Riguldi-Laupa liinRedigeeri

Viktor Karl Gustav von Taube (1854–1914), Laupa ja Kabala mõisnik, Viktor von Taube ja Co puupapi- ja paberivabriku asutaja Türil aastal 1899
Axel Friedrich Woldemar von Taube (1856–1917), Voore mõisnik, Türi V. Taube ja Co puupapi- ja paberivabriku direktor
Ella von Taube af Carlö (1860–1930), Rootsi riigidaam, abiellus 1884 Tallinnas sõjaväelase ja hilisema Rootsi välisministri Ohekatku haru krahv Arvid Fredrik Taubega (1853–1916).
Arved von Taube (1905–1978), baltisaksa ajaloolane.

Vidruka liinRedigeeri

Magnus Wilhelm von Taube (1753–1797), Vidruka ja Pudivere mõisnik
- Robert Wilhelm von Taube (1781–1812), Venemaa kahurväe polkovnik, suri Borodino lahingus saadud haavadesse (Vene Роман Максимович Таубе)[1]
- Anton Frommhold von Taube (1787–1848), Venemaa polkovnik
  - Alexander Friedrich von Taube (1825–1875), Venemaa kindralmajor, Viciebski sõjakuberner (Vene Александр Антонович Таубе)
  - Magnus Karl von Taube (1826–1907), Venemaa ratsaväekindral ja Stepi kindralkubermangu kindralkuberner Omskis 1889–1900 ja riiginõukogu liige (Vene Максим Антонович Таубе)
- Magnus von Taube (u. 1788–1849), Venemaa kindralleitnant ja senaator (Vene wiki: Максим Максимович Таубе)

Ohekatku liinRedigeeri

Eestimaalt Ohekatkust pärit Rootsi Taube af Odenkat^[9] vabahärrade suguvõsa nr 110 (1692. a. intr. 1719)^[10] ja krahvisuguvõsa nr 112 (1734. a. intr. 1802).^[11]

Evert Taube (– ; sv), Rootsi sõjaväelane, Liivimaa aadlilipkonna ülem, Eestimaa maanõunik.
- Vabahärra Evert Fredrik Taube (1648–1709; sv), Rootsi admiral, Ohekatku mõisnik.^[12]
  - Vabahärra Evert Didrik Taube (1681–1751; sv), Rootsi admiral ja poliitik.
  - Vabahärra Jakob Johan Taube (1685–1709; sv), Rootsi sõjaväelane.
    - Krahv Diedrik Henric Taube (1711–1781; sv), Rootsi admiral ja poliitik, 1734 Rootsi krahv (krahvisuguvõsa nr 112 intr. 1802)
    - Krahvinna Hedvig Taube (1714–1744; sv), Rootsi kuninga Fredrik I armuke.
Vabahärra Evert Vilhelm Taube (1737–1799; sv), Rootsi kindralleitnant.
Krahv Arvid Fredrik Taube (1853–1916; sv), Rootsi sõjaväelane, 1900–1909 Rootsi saadik Berliinis ja 1909–1911 Rootsi välisminister

Edise-Purtse liinRedigeeri

Purtse vasallilinnus (saksa keeles Issen)

Selle haru esivanemaks oli Kahekümneviieaastases sõjas 4. veebruaril 1590 Narva all langenud Edise ja Purtse härra Loff Tuve, kelle järeltulijad kasutasid perekonnanimena ka Taube von der Issen.

Otto Johann Thuwe (surnud 1696), Edise, Vääna ja Koonu mõisnik, säilinud hauaplaat Tallinna Toomkiriku peasissekäigu juures.
Karl Magnus von Taube (1713–1793), kindralmajor, Kroonlinna komandant, Tänassilma mõisnik.
Gustav Wilhelm von Taube (1715–1775), major, kohtunik ja Liivimaa maanõunik, 1761 aastast Mālpilsi lossi omanik.
Charlotte Juliane von Taube (sündinud 1716), aadlidaam, kes abiellus 1742 Laisholmis Justiitskolleegiumi asepresidendi Ernst Gottlieb Glückiga (surnud 1759), kelle vanemate peres oli teenijaks hilisem keisrinna Katariina I. Peale mehe surma päris 1759 Jelizaveta Petrovna kingitud Muri (Muremoise) ja Vite (Wittenhof) mõisad.
Evert Axel Taube (1890–1976; sv), Rootsi luuletaja, helilooja, muusik ja laulja.

Järvakandi liinRedigeeri

Juliana Charlotte von Taube (1784–1849), meresõitja Adam Johann von Krusensterni abikaasa
Otto von Taube (1800–1873), Järvakandi mõisnik, Eestimaa Rüütelkonna sekretär, meeskohtunik, maanõunik
- Vabahärra Otto von Taube (1833–1911), Järvakandi mõisnik, kes on maetud koos venna Rudolfiga Testacho kalmistule Roomas. Tema abikaasa Helene von Taube (sündinud Keyserling) oli suurvürstinna Jelena Pavlovna õuedaam, publitsist ja toimetaja, ning krahv Alexander von Keyserlingi tütar ja Venemaa rahandusministri krahv Georg von Cancrini (1774–1845) tütretütar.
  - Vabahärra Otto von Taube (1879–1973; de), luuletaja, novellist ja kunstiajaloolane.

Püssi-Maardu-Haljava liinRedigeeri

Claus von Taube (mõrvatud 1595), Maardu mõisnik, Rakvere asehaldur
Johann von Taube (ka Johan Due; surnud 1609), Roela mõisnik, Hertsog Magnuse junkur, sai teenistuse eest Tõlluste läänivalduse Saaremaal, 1571 aastast Taani teenistuses ja Taani kammerjunkur. Talle kuulusid Kullebjergi, Gedsholmi ja Önnestadi (taani Ønnestad) läänivaldused Skånes.
- Anna (Johansdatter) Due (Taube) af Gedsholm (surnud 1614), abiellus Liivimaa sõjaväelase Gerlof Nettelhorstiga.^[13]^[14]
Dietrich Taube af Jendel (1601–1654), Jäneda mõisnik, Rootsi ooberstleitnant, Eestimaa rüütelkonna peamees 1650–1653
- Reinhold Johann Taube af Jendel (hukkus 1674 Pommeris), Jäneda mõisnik, Rootsi kornet, viimane Püssi-Maardu-Haljava liini esindaja.

Saksimaa liinRedigeeri

Eestimaalt pärit Saksimaa kuurvürstliku ülemõuemarssali ja ülemtallimeistri Dietrich von Taube poolt 1615. aastal ostetud Klaffenbachi loss (varem Schloss Neukirchen), Chemnitzis Saksimaal ^[15]

19. juunil 1638 said Haljava mõisniku ja Eestimaa maanõuniku Johann von Taube (surnud 1603) Saksimaa kuurvürstiriigis kuurvürst Johann Georg I teenistuses olnud pojad, ooberst ja Dresdeni komandant Claus (1593–1654), kindralmajor Dietrich (1594–1639) ja ülemtallimeister Reinhardt (1595–1662), ning pojapoeg, Haljava mõisnik Johann Georg (1627–1665) Viinis riigivabahärratiitli.^[16]^[17] [2]

Johann von Taube (surnud 1603), Haljava mõisnik, Eestimaa maanõunik
- Johann von Taube (1591–1629 Elbing), Haljava ja Saksimaa Rothnaußlitzi mõisnik, saksi hauptmann^[18]
  - Riigivabahärra Johann Georg von Taube (1627–1665 Rödern), Haljava ja Rothnaußlitzi mõisnik
    - Vabahärra Claus Johann von Taube (surnud 1681), müüs 1672 oma kuue venna volitusel Taubede Haljava mõisa Wolter von Stackelbergile (surnud 1691)^[19]
    - Vabahärra Johann Georg von Taube zu Neukirchen-Niederpöllnitz (1654–1709), Saksimaa kuurvürstiriigi ülemvahtmeister, Neukircheni mõisnik.
- Riigivabahärra Claus (Niklas) von Taube (1593–1654), ooberst, Dresdeni komandant, Harthau mõisnik, abiellus Taubede Maidla harust pärit saksi ülemõuemarssali ja Reichstädti mõisniku Heinrich von Taube tütre Mariega (1593–1654)
- Riigivabahärra Dietrich von Taube (1594–1639), saksi kindralmajor, Neukircheni, Harthau jne mõisnik
  - Vabahärra Johann Dietrich von Taube (1626–1647)
- Riigivabahärra Reinhardt von Taube (1595–1662) saksi ülemtallimeister, Röderni mõisnik
  - Krahv Reinhard Dietrich von Taube (1627–1681), Saksimaa kuurvürstiriigi tõeline salanõunik (1656) ja kantsler; Neukircheni, Höckerichti, Röderni, Wilteni, Leubeni ja Frankenthali mõisnik, 25. juunil 1676 sai krahvidiplomi.
    - Krahv Ernst Dietrich von Taube (1661–1694), Saksimaa kuurvürstiriigi kammerhärra ja Ülem-Saksi kreisi riigipennimeister.
Johann Georg von Taube (1750–1830), Venemaa haru esiisa (Vene Иоганн Георг Таубе)^[20]
- Ferdinand von Taube (1805–1870), insener, tõeline riiginõunik, Raudteede osakonna asedirektor (Vene Фердинанд Иванович Таубе)
  - Alexander von Taube (1834–1897), (Vene Александр Фердинандович Таубе)
    - Vabahärra Alexander von Taube (1864–1919), Venemaa kindralleitnant ja Nõukogude Liidu nn "Siberi punane kindral" (Vene Александр Александрович Таубе)
    - Vabahärra Michael von Taube (1869–1961), Venemaa jurist, ajaloolane, poliitik ja genealoog (Vene wiki: Михаил Александрович Таубе)
  - Mihhail von Taube (1855–1924), Venemaa matemaatik, luuletaja ja publitsist (Vene Михаил Фердинандович Таубе) [3]
  - Sergei von Taube (1877–1931), Venemaa ökonomist, OGPU poolt Nõukogude vastase tegevuse eest mahalastud (Vene Сергей Фердинандович Таубе)

Tsooru-Cesvaine liinRedigeeri

30. aprillil 1572 sai Andreas Tuve (surnud 1460) järglane, Liivimaa Cesvaine ja Rõuge kihelkonna Tsooru härra Joannes Taube Poola kuningas Zygmunt II Augustilt vabahärra tiitli. Tema pojapoeg, rittmeister Georg Johan Taube immatrikuleeriti 1680. aastal Rootsi rüütelkonda Taube af Sesswegen vabahärrade suguvõsana nr 78. ^[21] Suguvõsa haru oli immatrikuleeritud Kuramaa rüütelkonda nr 158 all ja neile kuulus Kuramaal Ērbērģe (Herbergen) mõis.

Kudina liinRedigeeri

Kudinalt Liivimaalt pärit Rootsi Taube af Kudding vabahärrade suguvõsa nr 66 (1675. a) ^[22] ja krahvisuguvõsa nr 62 (1719. a. intr. 1719)^[23], mille esiisaks oli Heinrich Tuve.

Jost Taube (ka Justus, Jobst), Imastu (Mönnikorb) ja Kudina (Kudding) mõisnik.
- Vabahärra Jakob Johan Justusson Taube (1624–1695), Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner Narvas, 1675. aastast Rootsi vabahärra Taube af Kudding nr 66.
  - Krahv Gustaf Adam Taube (1673–1732; sv), Rootsi feldmarssal, Stockholmi asehaldur, oli 7. juulist 1719 kuni Uusikaupunki rahuni 1721 formaalselt rootslaste Eestimaa kindralkuberner venelaste vallutatud Eestimaal.

Taubede mõisavaldusedRedigeeri

Eestimaal kuulusid suguvõsale eri aegadel Maidla (Maidel), Kose-Uuemõisa (Nova Curia, hiljem Neuenhof), Riguldi (Rickholz), Laupa (Laupa), Vidruka (Widdruck), Edise (Etz), Vääna (Fähna), Koonu (Kono), Purtse (Issen), Püssi (Pühs; Neu-Isenhof), Maardu (Maart) ja Haljava (Hallinap) ning Liivimaal Kudina (Kudding), Tsooru (Fierenhof, Fyer) ja Cesvaine (Seßwegen) mõisad.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Band 1.2: Estland, Görlitz, 1930, lk 370–391 lk 48
↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 572
↑ riddarhuset.se: Taube aadlisuguvõsast nr 734^{[alaline kõdulink]} (rootsi keeles)
↑ Aadlivapid Ajalooarhiivis: Taube
↑ Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info, Eestimaa ja Liivimaa Taubede suguvõsa vapp, Rootsi ja Poola vabahärrade vapid
↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk83–84
↑ Aadlivapid Ajalooarhiivis: Berend von Taube
↑ Heinrich Göseken: Manuductio ad Linguam Oesthonicam..., Reval : Adolph Simon, 1660 Digitaalselt
↑ Sveriges ridderskaps och adels kalender, 1923, lk 1228–1229 (Rootsi vabahärrade suguvõsa "Taube af Odenkat" nr 110)
↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 137–138
↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1808, lk 46–50
↑ Aadlivapid Ajalooarhiivis: Fredric Evert von Taube
↑ Carl Frederik Bricka: Dansk biografisk Lexikon / XII. Bind., 1887–1905, lk 180
↑ Norsk biografisk leksikon (NBL): Gerlof Nettelhorst
↑ Wasserschloss Klaffenbach
↑ Ernst Heinrich Kneschke: Neues allgemeines deutsches Adels-lexikon, 1996, lk 140–142
↑ Kurfürstlich Sächsischer Hof-, Militär- und Civil-Staat zur Zeit Johann Georgs des Ersten / Forschungen auf dem Gebiete der neueren Geschichte 1., hrsg. von Karl August Müller, Dresden und Leipzig, 1838, lk 235–242
↑ http://www.rothnausslitz.uwesteglich.de/Chronik/Herrschaften.htm
↑ Ajalooarhiivi kinnistute register: Haljava mõis (Harju-Jaani khk)
↑ http://www.petergen.com/bovkalo/taube.html
↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 121
↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 112–113
↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 47

KirjandusRedigeeri

Michael von Taube. Stammtafel des freiherrlichen Zweiges der Familie v. Taube aus dem Hause Maart und Hallinap in seinen Verzweigungen nach Estland, Sachsen, Preussen und Russland. St. Petersburg 1899
Michael von Taube. Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt : Im Auftr. d. Frh.-Taubeschen Familienstiftung <d. Sächs.-preuß. Linie in Rußland> hrsg. v. Michael Frhr. v. Taube. Abt. I. Geschichte d. uradeligen Geschlechts Taube 0. Besitzerspezifische Fußnote. St. Petersburg Watsar 1910
Michael von Taube. Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt (Abt. 2, Urkundenbuch des uradeligen Geschlechts Taube. Bd. 1, Urkunden und Regesten bis 1561. Lfg. 1, bis 1500), 1911
Michael von Taube. Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt (Abt. 2, Urkundenbuch des uradeligen Geschlechts Taube. Bd. 1, Urkunden und Regesten bis 1561. Lfg. 2, bis 1535), 1914
Släkten Taube : familjebok med ättartal, porträtter, biografiska notiser och öfversikt af Livländska ordensländernas historia afgifven af Ad. Taube. Helsingborg 1913
Björn Taube. Släkten Taube, förut kallad Tuve. Familjebok. Stockholm 1939. 493 lk

VälislingidRedigeeri

[usxKx-1] Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Band 1.2: Estland, Görlitz, 1930, lk 370–391 lk 48

[DV974-2] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 572

[mAP7v-3] riddarhuset.se: Taube aadlisuguvõsast nr 734^{[alaline kõdulink]} (rootsi keeles)

[uxw8A-4] Aadlivapid Ajalooarhiivis: Taube

[K8WU8-5] Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info, Eestimaa ja Liivimaa Taubede suguvõsa vapp, Rootsi ja Poola vabahärrade vapid

[Ffl6v-6] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk83–84

[eiuCz-7] Aadlivapid Ajalooarhiivis: Berend von Taube

[p10Ly-8] Heinrich Göseken: Manuductio ad Linguam Oesthonicam..., Reval : Adolph Simon, 1660 Digitaalselt

[4qPja-9] Sveriges ridderskaps och adels kalender, 1923, lk 1228–1229 (Rootsi vabahärrade suguvõsa "Taube af Odenkat" nr 110)

[QGd4m-10] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 137–138

[hFTso-11] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1808, lk 46–50

[wiB1l-12] Aadlivapid Ajalooarhiivis: Fredric Evert von Taube

[Xv42U-13] Carl Frederik Bricka: Dansk biografisk Lexikon / XII. Bind., 1887–1905, lk 180

[9oHL1-14] Norsk biografisk leksikon (NBL): Gerlof Nettelhorst

[EuvAS-15] Wasserschloss Klaffenbach

[KAAp1-16] Ernst Heinrich Kneschke: Neues allgemeines deutsches Adels-lexikon, 1996, lk 140–142

[krxUm-17] Kurfürstlich Sächsischer Hof-, Militär- und Civil-Staat zur Zeit Johann Georgs des Ersten / Forschungen auf dem Gebiete der neueren Geschichte 1., hrsg. von Karl August Müller, Dresden und Leipzig, 1838, lk 235–242

[XIRYy-18] ttp://www.rothnausslitz.uwesteglich.de/Chronik/Herrschaften.htm

[FWnSO-19] Ajalooarhiivi kinnistute register: Haljava mõis (Harju-Jaani khk)

[sUIkX-20] ttp://www.petergen.com/bovkalo/taube.html

[2dc6L-21] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 121

[xiUdB-22] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 112–113

[2ebia-23] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 47

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

[21]

[22]

[23]