Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.[1]

Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp
Taube suguvõsa vabahärravapp
Taube suguvõsa vabahärravapp (Kuramaa)

Ajalugu muuda

1668. aastal sai ooberst Eduard Taube naturalisatsiooni kaudu Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti samal aastal Rootsi rüütelkonda (tituleerimata aadlisuguvõsana nr 734).[2][3]

1746 immatrikuleeriti suguvõsa Eestimaa (nr 59) ja 1747. aastal Liivimaa (nr 18) rüütelkonda.[4][5]

Suguvõsa nimest muuda

Tuve ja Taube ei tähenda saksa ega eesti keeles tuvi, vaid vapil kujutatud tüve.[viide?]

Suguvõsa liikmeid muuda

Maidla ja Carlö liin muuda

 
Carlö vabahärrade vapp

Juuru kihelkonna Maidla mõisa haru. Sellest liinist põlvnesid ka Österbotteni Carlöö haru, kes 1652 immatrikuleeriti Taube af Karlö vabahärrasuguvõsana nr 34 Rootsi rüütelkonda.[6] Vabahärrasuguvõsa immatrikuleeriti ka Eestimaa (nr 60) ja Liivimaa (nr 357) rüütelkonda, ning Venemaal aastatel 1855, 1857, 1865 & 1866.

Riguldi-Laupa liin muuda

Vidruka liin muuda

Ohekatku liin muuda

Eestimaalt Harjumaalt Ohekatkust pärit Rootsi Taube af Odenkat[10] vabahärrade suguvõsa nr 110 (1692. a. intr. 1719)[11] ja krahvisuguvõsa nr 112 (1734. a. intr. 1802).[12]

Edise-Purtse liin muuda

 
Purtse vasallilinnus (saksa keeles Issen)

Selle haru esivanemaks oli Kahekümneviieaastases sõjas 4. veebruaril 1590 Narva all langenud Virumaa Edise ja Purtse härra Loff Tuve, kelle järeltulijad kasutasid perekonnanimena ka Taube von der Issen.

Järvakandi liin muuda

Püssi-Maardu-Haljava liin muuda

Saksimaa liin muuda

 
Eestimaalt pärit Saksimaa kuurvürstliku ülemõuemarssali ja ülemtallimeistri Dietrich von Taube poolt 1615. aastal ostetud Klaffenbachi loss (varem Schloss Neukirchen), Chemnitzis Saksimaal [16]

19. juunil 1638 said Haljava mõisniku ja Eestimaa maanõuniku Johann von Taube (surnud 1603) Saksimaa kuurvürstiriigis kuurvürst Johann Georg I teenistuses olnud pojad, ooberst ja Dresdeni komandant Claus (1593–1654), kindralmajor Dietrich (1594–1639) ja ülemtallimeister Reinhardt (1595–1662), ning pojapoeg, Haljava mõisnik Johann Georg (1627–1665) Viinis riigivabahärratiitli.[17][18] [1]

Tsooru-Cesvaine liin muuda

30. aprillil 1572 sai Andreas Tuve (surnud 1460) järglane, Liivimaa Cesvaine ja Rõuge kihelkonna Tsooru härra Joannes Taube Poola kuningas Zygmunt II Augustilt vabahärra tiitli. Tema pojapoeg, rittmeister Georg Johan Taube immatrikuleeriti 1680. aastal Rootsi rüütelkonda Taube af Sesswegen vabahärrade suguvõsana nr 78. [22] Suguvõsa haru oli immatrikuleeritud Kuramaa rüütelkonda nr 158 all ja neile kuulus Kuramaal Ērbērģe (Herbergen) mõis.

Kudina liin muuda

Liivimaalt, Tartumaa Maarja-Magdaleena kihelkonna Kudinalt pärit Rootsi Taube af Kudding Rootsi rüütelkonda introdutseeritud vabahärrade suguvõsa nr 66 (1675. a) [23] ja krahvisuguvõsa nr 62 (1719. a. intr. 1719)[24], mille esiisaks oli Heinrich Tuve.

Taubede mõisavaldused muuda

Eestimaal kuulusid suguvõsale eri aegadel Maidla (Maidel), Kose-Uuemõisa (Nova Curia, hiljem Neuenhof), Riguldi (Rickholz), Laupa (Laupa), Vidruka (Widdruck), Edise (Etz), Vääna (Fähna), Koonu (Kono), Purtse (Issen), Püssi (Pühs; Neu-Isenhof), Maardu (Maart) ja Haljava (Hallinap) ning Liivimaal Kudina (Kudding), Tsooru (Fierenhof, Fyer) ja Cesvaine (Seßwegen) mõisad.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Band 1.2: Estland, Görlitz, 1930, lk 370–391 lk 48
  2. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 572
  3. riddarhuset.se: Taube aadlisuguvõsast nr 734[alaline kõdulink] (rootsi keeles)
  4. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Taube
  5. Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info, Eestimaa ja Liivimaa Taubede suguvõsa vapp, Rootsi ja Poola vabahärrade vapid
  6. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk83–84
  7. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Berend von Taube
  8. Heinrich Göseken: Manuductio ad Linguam Oesthonicam..., Reval : Adolph Simon, 1660 Digitaalselt
  9. Robert Wilhelm von Taube (1781–1812)
  10. Sveriges ridderskaps och adels kalender, 1923, lk 1228–1229 (Rootsi vabahärrade suguvõsa "Taube af Odenkat" nr 110)
  11. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 137–138
  12. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1808, lk 46–50
  13. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Fredric Evert von Taube
  14. Carl Frederik Bricka: Dansk biografisk Lexikon / XII. Bind., 1887–1905, lk 180
  15. Norsk biografisk leksikon (NBL): Gerlof Nettelhorst
  16. Wasserschloss Klaffenbach
  17. Ernst Heinrich Kneschke: Neues allgemeines deutsches Adels-lexikon, 1996, lk 140–142
  18. Kurfürstlich Sächsischer Hof-, Militär- und Civil-Staat zur Zeit Johann Georgs des Ersten / Forschungen auf dem Gebiete der neueren Geschichte 1., hrsg. von Karl August Müller, Dresden und Leipzig, 1838, lk 235–242
  19. http://www.rothnausslitz.uwesteglich.de/Chronik/Herrschaften.htm
  20. Ajalooarhiivi kinnistute register: Haljava mõis (Harju-Jaani khk)
  21. http://www.petergen.com/bovkalo/taube.html
  22. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 121
  23. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 112–113
  24. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 47

Kirjandus muuda

  • Michael von Taube. Stammtafel des freiherrlichen Zweiges der Familie v. Taube aus dem Hause Maart und Hallinap in seinen Verzweigungen nach Estland, Sachsen, Preussen und Russland. St. Petersburg 1899
  • Michael von Taube. Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt : Im Auftr. d. Frh.-Taubeschen Familienstiftung <d. Sächs.-preuß. Linie in Rußland> hrsg. v. Michael Frhr. v. Taube. Abt. I. Geschichte d. uradeligen Geschlechts Taube 0. Besitzerspezifische Fußnote. St. Petersburg Watsar 1910
  • Michael von Taube. Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt (Abt. 2, Urkundenbuch des uradeligen Geschlechts Taube. Bd. 1, Urkunden und Regesten bis 1561. Lfg. 1, bis 1500), 1911
  • Michael von Taube. Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt (Abt. 2, Urkundenbuch des uradeligen Geschlechts Taube. Bd. 1, Urkunden und Regesten bis 1561. Lfg. 2, bis 1535), 1914
  • Släkten Taube : familjebok med ättartal, porträtter, biografiska notiser och öfversikt af Livländska ordensländernas historia afgifven af Ad. Taube. Helsingborg 1913
  • Björn Taube. Släkten Taube, förut kallad Tuve. Familjebok. Stockholm 1939. 493 lk

Välislingid muuda