Vikipeedia

Eestimaa aadlilipkond

Eestimaa aadlilipkond (rootsi keeles Estländska adelsfanan) oli Eestimaal tegutsenud regulaarväeüksus (aadlilipkond). Eestimaa aadlilipkond oli Eesti alal esimene omataoline. See aadlilipkond moodustati 23. mail 1350 Saksa ordu kõrgmeister Heinrich Dusemeri käsul.[1] Aadlilipkond eksisteeris vaheaegadeta 1712. aastani (mõnedes allikates kuni 1720. aastani[2][3]). Üksuse vanimad munsterrollid on säilinud aastatest 1584/1586[4][5] ja 1642. aastast.[6] Üksuse ülalpidamine lasus aadlikel, kes moodustasid lipkonnas ka ohvitserkonna. Tavasõduriteks olid peamiselt eestlased.[7]

Eestimaa aadlilipkond
Tegev 1350–1712
Lahingud Kahekümneviieaastane sõda
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Põhjasõda Eesti alal
Narva lahing
Rõuge lahing
Gemauerthofi lahing
Erastvere lahing
Hummuli lahing
Läsna-Valgejõe lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Ewert Delwig
Bernhard Otto von Liewen
Fritz Wachtmeister

Aadlilipkonna standardil oli kujutatud helesinisel taustal vappi, mille sees on kolm leopardit.[8] Standardil oleva vapi kujundus varieerus ning oli vahel ka neljaks jaotatud.[9][10] Põhjasõja alguseks oli rügemendil 8 standardit.[9] Lipkonna ratsamehed kandsid kollase ääristusega halli mundrit.[11]

Aadlilipkonna varajane ajalugu muuda

1600. aastal osales Eestimaa aadlilipkond Karl IX sõjakäigus Poola vastu. Üksust juhtis siis Ewert Delwig.[12] 1639. aastal määrati Eestimaa aadlilipkonna juurde teenistusse Engelbrecht von Mengden.[13]

1660. aastatel oli üksuse ülem Bernhard Otto von Liewen.[14]

Aadlilipkonna osalus Põhjasõjas muuda

 
Eestimaa aadlilipkonna ülem 1700-1704, Fritz Wachtmeister
Vaata ka: Põhjasõda Eesti alal

Tegevus 1700. aastal muuda

Põhjasõja alguseks oli ligi 750-meheline Eestimaa aadlilipkond (kellest mitusada sõdurit olid eesti päritolu[15]) endale uueks ülemaks saanud ooberstleitnant Fritz Wachtmeisteri, kel oli juba aadlilipkondade juhatamisega kogemusi, olles varem juhatanud Soome ja Rootsi aadlilipkondi.[16][1]

1700. aasta sügisel liitus aadlilipkond Ruhjas asuva Otto Vellingki väeüksusega. Oktoobri lõpus, kui Eestimaale oli juba saabunud Rootsi kuninga Karl XII peaarmee, liitus Eestimaa aadlilipkond nendega ning liikus Narva alla. Purtse jõe äärde olid juba varem saabunud ligi 200 meest aadlilipkonnast oobertsleitnant Reinhold von Lieweni juhatusel.[16][17][18]

Kuigi aadlilipkonna ülemaks oli määratud Wachtmeister, ei saanud ta 1700. aastal selle juhtimises osaleda. 27. oktoobril läks 600-meheline aadlilipkond Jürgen von Tiesenhauseni juhatusel üle Purtse jõe ja ründas järgmisel päeval koos Uusimaa ratsarügemendiga Aa ja Varja küla juures 15 venelast. Venelastele tuli abivägesid juurde ning nad olid sunnitud põgenema.[18]

Eestimaa aadlilipkond osales novembris toimunud Narva lahingus. Enne lahingut oli üksuse ridades 400 meest.[17]

Tegevus 1701. aastal muuda

Pärast Narva lahingut ei osalenud Eestimaa aadlilipkond pikka aega mingis lahingutegevuses. 1701. aasta septembris liitus üksus pärast Rõuge lahingut Kagu-Eestis paikneva Wolmar Anton von Schlippenbachi väliarmeega Läti alal ja osales koos Liivimaa aadlilipkonnaga Gemauerthofi lahingus[19]. 15. septembril 1701 oli lipkonnas kokku 626 hobust.[16]

Erastvere lahing muuda

  Pikemalt artiklis Erastvere lahing

30. detsembril 1701 osales aadlilipkond Erastvere lahingus. Päev enne seda oli Schlippenbach ligi 300 ratsanikku aadlilipkonnast Reinhold von Lieweni juhatusel Vene vägedele vastu saatnud. Salk piirati aga ümber ning Liewen langes vangi. Venelased asusid jälitama, kuni rittmeister Frietzcky nad ülejäänud lipkonna meestega peatas. Venelaste survele vastates, kogus Schlippenbach oma väed, nende seas ka aadlilipkond, kokku ning asus rünnakule. Venelaste surve all pidid rootslased taganema ning osad väeüksused piirati ümber.[20]

Siin mängis Eestimaa aadlilipkond jällegi päästjarolli. Üks salk aadlilipkonnast Joachim Friedrich von Lieweni juhatusel tuli ümber piiratuile appi ning mõlemad üksused põgenesid koos. Sellest hoolimata levis Rootsi ridades pärast rasket võitlust paanika ning ratsavägi oli sunnitud taganema. Wachtmeister ja Schlippenbach proovisid neid peatada, kuid see ei õnnestunud.[20]

Lahingu tõttu kandis aadlilipkond suhteliselt suuri kaotusi. Kui enne lahingut oli lipkonna ridades olnud ligi 600 meest, siis pärast lahingut, 31. detsembril oli üksusse jäänud vaid 435 meest koos ohvitseridega.[16]

Tegevus kuni 1710. aastani muuda

Läsna-Valgejõe lahing muuda

  Pikemalt artiklis Läsna-Valgejõe lahing

Pärast Erastvere lahingut osales aadlilipkond veel Hummuli lahingus, seejärel jäädi oma kaotustest toibuma. [21][16] 1703. aastal korvati suur hulk oma kaotusi, kuid siiski oli 1704. aastaks rivis vaid ligi 500 meest.[16]

1704. aasta juunis osales aadlilipkond koos teiste Rootsi väliüksustega Narva päästeoperatsioonis. Venelased saatsid neile vastu oma väe ning nende vahel toimus ka lahing. Lahingu ajal jäeti Rootsi ratsavägi (nende hulgas aadlilipkond) jalaväe poolt maha, mille tõttu jäi ratsavägi ülekaaluka vaenlasega üksi võitlema. Aadlilipkond kandis lahingus võrdlemisi kergeid kaotusi, ligi 12 meest. Suuremaks kahjuks oli aga see, et venelaste kätte oli vangi langenud aadlilipkonna ülem Fritz Wachtmeister.

Pärast Läsna-Valgejõe lahingut osales aadlilipkond väiksemates kokkupõrgetes venelastega. 1706. aasta suvel tungisid Vene rüüstesalgad Virumaale, kus aadlilipkond ning kohalikud talupojad neile leitnandite Rehbinderi ja Vorgeli juhatusel vastu astusid. Kui maal hakkas juba viljasaak valmima, asus ooberstleitnant Joachim Friedrich von Liewen aadlilipkonnaga Järvamaale, et siis valmivat viljasaaki kaitsta.[22]

Vinni lahing muuda

  Pikemalt artiklis Vinni lahing

Kooskõlas Rootsi vägede pealetungiga Ingerimaal, koguti ka Eestis kokku sõjasalk, millega asuti positsioonile[23] Purtse jõe äärde. Sõjasalka kuulus ka Eestimaa aadlilipkond, mida asus juhtima Joachim Friedrich von Liewen. Selleks ajaks oli aadlilipkonna koosseis taas 600 meheni kasvanud.[24]

6. augustil läks üks lipkonna salk rittmeister Heinrich Nauckhoffi juhatusel üle Purtse jõe, et vastasele luureretke korraldada. See kukkus aga läbi ning mitmed aadlilipkonna ohvitserid langesid vangi.[25]

16. augustil algasid venelaste pealetungid Rootsi positsioonide vastu Purtse jõel. Üks aadlilipkonna salk leitnant Martensi juhatusel murdus ning taganes venelaste kogupaukude all.[24]

Edasine tegevus ning laialisaatmine muuda

Pärast Vinni lahingut liideti Eestimaa aadlilipkond Adam Ludwig Lewenhaupti armeega. Kui Lewenhaupt oma armeega Valgevenesse marssis, jäi aadlilipkond Eestisse. 1710. aastaks peitus aadlilipkond venelaste aina kasvava surve eest Tallinna ja Riiga. Mõlema linna langedes sattusid üksuse riismed vangi.[16] Eestimaa aadlilipkond likvideeriti lõpuks 1712. aastal.[1]

Välislingid muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "Kui vana on Eesti kaitsevägi?". Vaadatud 17.05.2023.
  2. ↑ "Historical Dictionary of Estonia". Lk 47. Vaadatud 19.08.2023. The first regularly constituted force on Estonian soil was the Cavalry Troop of the Estland Nobility (Eestimaa Aadlilipkond) which served from 1350 to 1720.
  3. ↑ "Ladau nr 1576". Vaadatud 19.08.2023. Överstelöjtnant vid estniska adelsfanan 1720-01-09
  4. ↑ Jakob Koit, DIE MUSTERREGISTER DER ESTLÄNDISCHEN ADELSFAHNE VON 1584 UND 1586, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 5, jaanuar 1970
  5. ↑ Jakob Koit, DIE MUSTERREGISTER DER ESTLÄNDISCHEN ADELSFAHNE VON 1584 UND 1586, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 6, jaanuar 1975
  6. ↑ "Värvade regementen - Kavalleriet". Vaadatud 19.08.2023.
  7. ↑ "Eestimaa rüütelkond". Originaali arhiivikoopia seisuga 19.08.2023. Vaadatud 19.08.2023. Aadlililpkonna ülalpidamiskohustus oli aadliseisusest ülikutel, ka ohvitserid olid aadliseisusest, reakoosseisu moodustasid aga eesti talumehed.
  8. ↑ "Svenska kavalleristandar". Vaadatud 19.08.2023.
  9. ↑ 9,0 9,1 "Livstandar för Adelsfaneregementet i Estlands fördubbling". Vaadatud 19.08.2023.
  10. ↑ "Fragment av Livstandar för Adelsfaneregementet i Estlands fördubbling". Vaadatud 19.08.2023.
  11. ↑ "Svenska kavalleriuniformer 1700-1721". Vaadatud 19.08.2023.
  12. ↑ "Rootsi suurriik". Vaadatud 19.08.2023.
  13. ↑ "Otto ja Engelbrecht von Mengden Rootsi riigi teenistuses 1630.–1640. aastatel". Vaadatud 19.08.2023.
  14. ↑ "Bernhard Otto von Lieven, a. Parmel". Vaadatud 19.08.2023.
  15. ↑ "Rootsi Raudpea". Vaadatud 17.05.2023.
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 16,3 16,4 16,5 16,6 "Svenska armens regementen 1700-1718". Vaadatud 13.05.2023.
  17. ↑ 17,0 17,1 "Swedish army at Lagena on 19/29 Nov of 1700 (Inspection of the Royal army the day before Narva battle)". Vaadatud 14.05.2023.
  18. ↑ 18,0 18,1 Kelch, Christian. Liivimaa kroonika järg. Lk 103–104, 105.
  19. ↑ Koschelnyak K., BATTLE OF GEMAUERTHOF ON 26 JULY 1705, ИСТОРИЯ: ФАКТЫ И СИМВОЛЫ № 1 (22), УДК 94(47).053, 2020 lk 115
  20. ↑ 20,0 20,1 Kelch, Christian. Liivimaa kroonika järg. Lk 184–187.
  21. ↑ "Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar". Heinrich Nauckhoff. Vaadatud 17.05.2023.
  22. ↑ Kelch, Christian. Liivimaa kroonika järg. Lk 379–382.
  23. ↑ Ajalooline traditsioon: Lüganuse. Sõjad vanematest aegadest pääle, www.folklore.ee
  24. ↑ 24,0 24,1 "VINNI LAHING algas Vene tragunite ja kasakate rünnakuga". Vaadatud 17.05.2023.
  25. ↑ Kelch, Christian. Liivimaa kroonika järg. Lk 403–404.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eestimaa_aadlilipkond&oldid=6555859"