Vikipeedia

Eestimaa aadlilipkond

Eestimaa aadlilipkond oli Eestimaal tegutsenud regulaarväeüksus (aadlilipkond). Eestimaa aadlilipkond oli Eesti alal esimene omataoline. See aadlilipkond moodustati 23. mail 1350 Saksa ordu kõrgmeister Heinrich Dusemeri käsul. See aadlilipkond eksisteeris vaheaegadeta 1712. aastani.

Aadlilipkonna osalus PõhjasõjasRedigeeri

 
Eestimaa aadlilipkonna ülem 1700-1704, Fritz Wachtmeister
Vaata ka: Põhjasõda Eesti alal

Tegevus 1700. aastalRedigeeri

Põhjasõja alguseks oli ligi 750-meheline Eestimaa aadlilipkond (kellest mitusada sõdurit olid eesti päritolu[1]) endale uueks ülemaks saanud ooberstleitnant Fritz Wachtmeisteri, kel oli juba aadlilipkondade juhatamisega kogemusi, olles varem juhatanud Soome ja Rootsi aadlilipkondi. [2][3]

1700. aasta sügisel liitus aadlilipkond Ruhjas asuva Otto Vellingki väeüksusega. Oktoobri lõpus, kui Eestimaale oli juba saabunud Rootsi kuninga Karl XII peaarmee, liitus Eestimaa aadlilipkond nendega ning liikus Narva alla. Purtse jõe äärde olid juba varem saabunud ligi 200 meest aadlilipkonnast oobertsleitnant Reinhold von Lieweni juhatusel. [2][4][5]

Kuigi aadlilipkonna ülemaks oli määratud Wachtmeister, ei saanud ta 1700. aastal selle juhtimises osaleda. 27. oktoobril läks 600-meheline aadlilipkond Jürgen von Tiesenhauseni juhatusel üle Purtse jõe ja ründas järgmisel päeval koos Uusimaa ratsarügemendiga Aa ja Varja küla juures 15 venelast. Venelastele tuli abivägesid juurde ning nad olid sunnitud põgenema. [5]

Eestimaa aadlilipkond osales novembris toimunud Narva lahingus. Enne lahingut oli üksuse ridades 400 meest. [4]

Tegevus 1701. aastalRedigeeri

Peale Narva lahingut ei osalenud Eestimaa aadlilipkond pikka aega mingis lahingutegevuses. 1701. aasta septembris liitus üksus peale Rõuge lahingut Kagu-Eestis paikneva Wolmar Anton von Schlippenbachi väliarmeega. 15. septembril 1701 oli lipkonnas kokku 626 hobust. [2]

Erastvere lahingRedigeeri

  Pikemalt artiklis Erastvere lahing

30, septembril 1701 osales aadlilipkond Erastvere lahingus. Päev enne seda oli Schlippenbach ligi 300 ratsanikku aadlilipkonnast Reinhold von Lieweni juhatusel Vene vägedele vastu saatnud. Salk piirati aga ümber ning Liewen langes vangi. Venelased asusid jälitama, kuni rittmeister Frietzcky nad ülejäänud lipkonna meestega peatas. Venelaste survele vastates, kogus Schlippenbach oma väed, nende seas ka aadlilipkond, kokku ning asus rünnakule. Venelaste surve all pidid rootslased taganema ning osad väeüksused piirati ümber. [6]

Siin mängis Eestimaa aadlilipkond jällegi päästjarolli. Üks salk aadlilipkonnast Joachim Friedrich von Lieweni juhatusel tuli ümber piiratuile appi ning mõlemad üksused põgenesid koos. Sellest hoolimata levis Rootsi ridades peale rasket võitlust paanika ning ratsavägi oli sunnitud taganema. Wachtmeister ja Schlippenbach proovisid neid peatada, kuid see ei õnnestunud. [6]

Lahingu tõttu kandis aadlilipkond suhteliselt suuri kaotusi. Kui enne lahingut oli lipkonna ridades ligi 600 meest olnud, siis peale seda, 31. detsembril loendati üksuses kokku vaid 435 meest koos ohvitseridega. [2]

Tegevus kuni 1710. aastaniRedigeeri

Läsna-Valgejõe lahingRedigeeri

  Pikemalt artiklis Läsna-Valgejõe lahing

Peale Erastvere lahingut osales aadlilipkond veel Hummuli lahingus, peale seda jäädi lihtsalt oma kaotustest toibuma. [7][2] 1703. aastal korvati suur hulk oma kaotusi, kuid siiski oli 1704. aastaks rivis vaid ligi 500 meest. [2]

1704. aasta juunis osales aadlilipkond koos teiste Rootsi väliüksustega Narva päästeoperatsioonis. Venelased saatsid neile vastu oma väe ning nende vahel toimus ka lahing. Lahingu ajal jäeti Rootsi ratsavägi (nende hulgas aadlilipkond) jalaväe poolt maha, mille tõttu jäi ratsavägi ülekaaluka vaenlasega üksi võitlema. Aaalilipkond kandis lahingus võrdlemisi kergeid kaotusi, ligi 12 meest. Suuremaks kahjuks oli aga see, et venelaste kätte oli vangi langenud aadlilipkonna ülem Fritz Wachtmeister.

Peale Läsna-Valgejõe lahingut osales aadlilipkond väiksemates kokkupõrgetes venelastega. 1706. aasta suvel tungisid Vene rüüstesalgad Virumaale, kus aadlilipkond ning kohalikud talupojad neile leitnandite Rehbinderi ja Vorgeli juhatusel vastu astusid. Kui maal hakkas juba viljasaak valmima, asus ooberstleitnant Joachim Friedrich von Liewen aadlilipkonnaga Järvamaale, et siis valmivat viljasaaki kaitsta. [8]

Vinni lahingRedigeeri

  Pikemalt artiklis Vinni lahing

Kooskõlas Rootsi vägede pealetungiga Ingerimaal, koguti ka Eestis kokku sõjasalk, millega asuti positsioonile Purtse jõe äärde. Sõjasalka kuulus ka Eestimaa aadlilipkond, mida asus juhtima Joachim Friedrich von Liewen. Selleks ajaks oli aadlilipkonna koosseis taas 600 meheni kasvanud. [9]

6. augustil läks üks lipkonna salk rittmeister Heinrich Nauckhoffi juhatusel üle Purtse jõe, et vastasele luureretke korraldada. See kukkus aga läbi ning mitmed aadlilipkonna ohvitserid langesid vangi. [10]

16. augustil algasid venelaste pealetungid Rootsi positsioonide vastu Purtse jõel. Üks aadlilipkonna salk leitnant Martensi juhatusel murdus ning taganes venelaste kogupaukude all. [9]

Edasine tegevus ning laialisaatmineRedigeeri

Peale Vinni lahingut liideti Eestimaa aadlilipkond Adam Ludwig Lewenhaupti armeega. Kui Lewenhaupt oma armeega Valgevenesse marssis, jäi aadlilipkond Eestisse. 1710. aastaks peitus aadlilipkond venelaste aina kasvava surve eest Tallinna ja Riiga. Tallinna ja Riia langedes [2]

Eestimaa aadlilipkond likvideeriti lõpuks 1712. aastal. [3]

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ "Rootsi Raudpea". Vaadatud 17.05.2023.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "Svenska armens regementen 1700-1718". Vaadatud 13.05.2023.
  3. ↑ 3,0 3,1 "Kui vana on Eesti kaitsevägi?". Vaadatud 17.05.2023.
  4. ↑ 4,0 4,1 "Swedish army at Lagena on 19/29 Nov of 1700 (Inspection of the Royal army the day before Narva battle)". Vaadatud 14.05.2023.
  5. ↑ 5,0 5,1 Kelch, Christian. Liivimaa kroonika järg. Lk-d 103–104, 105.
  6. ↑ 6,0 6,1 Kelch, Christian. Liivimaa kroonika järg. Lk-d 184–187.
  7. ↑ "Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar". Heinrich Nauckhoff. Vaadatud 17.05.2023.
  8. ↑ Kelch, Christian. Liivimaa kroonika järg. Lk-d 379–382.
  9. ↑ 9,0 9,1 "VINNI LAHING algas Vene tragunite ja kasakate rünnakuga". Vaadatud 17.05.2023.
  10. ↑ Kelch, Christian. Liivimaa kroonika järg. Lk-d 403–404.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eestimaa_aadlilipkond&oldid=6403191"