Nõo kihelkond
Nõo kihelkond (lühend Nõo; saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
| Nõo kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel Nüggen | |
|
| |
| kihelkonnakirik: Nõo Püha Laurentsiuse kirik |
Liivimaa kubermangu Tartu kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
Nõo kihelkonna mõisadRedigeeri
- Aru (Arrohof) rüütlimõis
- Keeri (Kehrimois) rüütlimõis
- Luke (Lugden) rüütlimõis
- Meeri, varem Mõisaküla (Meyershof, varem Moiseküll) rüütlimõis
- Nõo (Pastorat Nüggen) kirikumõis
- Pangodi (Spankau, varem Edes) riigimõis
- Tähtvere (Techlefer) rüütlimõis
- Unipiha (Unnipicht) rüütlimõis
- Vana-Nõo (Alt-Nüggen) riigimõis
- Vastse-Nõo (Neu-Nüggen) rüütlimõis[1], [2]
Nõo kihelkonna valladRedigeeri
- Aru vald (1866–1917)
- Ilmatsalu vald (1866–1892)
- Keeri vald (1866–1893)
- Luke vald (1866–1917)
- Meeri vald (1866–1917)
- Pangodi vald (1866–1917)
- Tähtvere vald (1866–1917)
- Vana-Nõo vald (1866–1894)
- Vastse-Nõo vald (1866–1899)
Nõo kihelkonnakoolRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 262–265.
- ↑ Nõo kihelkond Eesti mõisaportaalis
KirjandusRedigeeri
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk-d 385–386.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 262–265.