Ava peamenüü
Preisimaa kuningriik
Königreich Preußen
1701–1918
Flag of Prussia (1892-1918).svg Wappen Preußen.png
Preisimaa kuningriigi lipp Preisimaa kuningriigi vapp
Map-DR-Prussia.svg
Preisi kuningriik (1876)
Valitsusvorm monarhia
Pealinn Berliin
Pindala 348 779,9 km² (1910)
Rahvaarv 34,5 miljonit (1910)
Riigikeeled saksa keel
Rahaühik riigitaaler (kuni 1750)
Preisi taaler (1750–1857)
Vereinsthaler (1857–1871)
kuldmark (1871–1914)
pabermark (alates 1914)
Hümn "Preußenlied" (mitteametlik)
"Heil dir im Siegerkranz" (mitteametlik)

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 17011918 eksisteerinud kuningriik.

Sisukord

Preisi kuningriigi moodustamineRedigeeri

Preisi kuningriik moodustus Hohenzollernite dünastia Brandenburgi markkrahvkonna ja Preisi hertsogkonna (ajalooline kaksiknimetus Brandenburg-Preisimaa) baasil. Alates 1618. aastast valitsesid mõlemat personaaluniooni kaudu Hohenzollernid. 1656. aastal sõlmitud Labiau leping ja 1657. aastal sõlmitud Brombergi leping andsid Hohenzollernitele täieliku võimu Preisimaa üle.

1701. aastal nimetas Brandenburgi markkrahv Friedrich III end Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks, valitsedes personaaluniooniga nii Brandenburgi kui Preisimaad. Probleemi tekitas see, et Brandenburg kuulus tollal Saksa Rahvuse Püha Rooma riiki ja Preisimaa ei kuulunud. Saksa-Rooma riigil oli juba oma Saksa kuningas ja selles riigis ühtki teist kuningat olla ei tohtinud (peale Böömi kuninga, sest Böömimaa polnud asustatud sakslastega). Kuid sajandite jooksul oli Saksa-Rooma keisri võim väga kahanenud, riigid olid sisuliselt iseseisvad ja sellepärast julgeski Friedrich selle sammu astuda. Ise kinnitas ta, et kuna Preisimaa ei kuulu Saksa-Rooma riiki, siis on tal õigus see kuningriigiks ülendada. Kuid kuninga tiitlit kandis ta ainult Preisi hertsogiriigi valitsejana, mitte Saksa-Rooma riigi Brandenburgi markkrahvkonna valitsejana.

Preisi kuningriigi territooriumidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Preisimaa provintsid
Lääneprovintsid
Idaprovintsid
1829. aastal moodustati Lääne- ja Ida-Preisi provintside ühendamisega Preisi provints, mis 1878. aastal lahutati taas Lääne- ja Ida-Preisi provintsideks.

Aastatel 1808–1816 jagas Preisimaa kuningriik provintsid 25 ringkonnaks.

 
Brandenburgi kuurvürst Friedrich III (1688–1713) ja Preisimaa kuningas (1701–1713) Friedrich I

PõhjasõdaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Põhjasõda

1700. aastal alanud Põhjasõjas liitusid Preisimaa kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik 1713. aastal Rootsi vastu sõdinud Moskva tsaaririigi, Taani, Saksimaa kuurvürstiriigi ja Rzeczpospolitaga. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolini saart. Preisimaa kuninga Friedrich I surma järel 1714. aastal astus tema poeg Friedrich Wilhelm I Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas Szczecini. Liitlased vallutasid 1713 kõik Rootsi valdused Saksamaal. Juunis 1715 kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates Stralsundi, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 21. jaanuaril 1720 sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu (Stockholmi rahu 1720). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini.

Austria pärilussõdaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Austria pärilussõda (1740–1748)

Pragmaatilise sanktsiooni alusel sai Saksa-Rooma keisri Karl VI surma järel Austria ertshertsoginnaks ja Habsburgide impeeriumi valitsejaks Maria Theresia. Esialgu kiitis enamik riike Karl VI otsuse heaks, kuid tema surma järel polnud enamik Saksa riike sellega enam nõus. 1742. aastal sai Saksa-Rooma keisriks hoopis Wittelsbachi dünastiast pärinev Baieri valitseja Karl VII nime all. Ta oli vahepeal vallutanud ka Böömimaa ning Praha ja lasknud end Böömi kuningaks kroonida.

 
Riigid Euroopas 1730. aastal

Sileesia sõjadRedigeeri

  Pikemalt artiklis Sileesia sõjad (1740–1742 ja 1744–1745)

Preisimaa kuningriik oli Austria pärilussõja ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning pärast pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Preisimaa kuningas Friedrich II-le loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita.

Seitsmeaastane sõdaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Seitsmeaastane sõda
 
Preisimaa kuningas (1740–1786) Friedrich II

Aastatel 17561763 toimus Euroopas ja Põhja-Ameerikas sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid. Vaenuvägede ühele poolele jäid Suurbritannia kuningriik, Preisimaa, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Portugal, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ning Hessen-Kasseli maakrahvkond. Teisel pool olid Prantsusmaa kuningriik, Venemaa keisririik, Saksa-Rooma riik, Rootsi, Saksimaa kuurvürstiriik, Napoli kuningriik ning Sardiinia kuningriik. Sõda algas 1756. aastal Preisimaa kallaletungiga Saksimaa kuurvürstiriigile.

 
Preisi kuningriik, 1758. Borussiae Regnum complectens Circulos Sambiensem, Natangiensem et Hockerlandiae Nec non Borussia Polonica exhibens Palatinatus Culmiensem, Marienburgensem, Pomerelliae et Varmiae, Tobias Conrad Lotter ja Matthäus Seutter

1757. aasta maikuus asus Venemaa keisririigi sõjavägi vastu Preisi vägedele, eesmärgiga piirata Friedrich II püüdlusi. Nad vallutasid Ida-Preisimaal Memeli, purustasid Groß-Jägersdorfi lahingus Preisi väed, kuid Venemaa sisepoliitika tõttu pealetung Preisimaale peatus. Krahv William W. Fermori juhtimisel sõjategevus jätkus ja 1758. aastal vallutasid Venemaa keisririigi väed Königsbergi, mille tulemusena läks Ida-Preisimaa Venemaa keisririigi koosseisu.

 
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud ja Preisimaaga liidetud alad

1759. aastal alustas Venemaa keisririigi armee pealetungi Oderi liinil ning vallutas Oderi-äärse Frankfurdi. 1759. aastal purustas Venemaa keisririigi ja Saksa-Rooma riigi Habsburgide ühisvägi Kunersdorfi lahingus Preisi armee ning 28. septembril (vkj 9. oktoober) 1760 vallutasid nad Berliini.

1761. aastal suri aga Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna ning keisriks saanud Peeter III lõpetas kohe sõja Preisimaaga ja tagastas Preisimaa kuningale kõik vallutatud maa-alad.

Preisi kuningriigi laienemineRedigeeri

  Pikemalt artiklis Poola jagamised 1772, 1793 ja 1795

Preisi kuningriigist kujunes peagi üks sõjaliselt võimsamaid Euroopa riike. Poola esimene jagamine (millega Preisimaa sai endale Poola lääne- ja põhjapoolsed alad) andis Preisi riigile juurde nii palju maad, et alates samast 1772. aastast kasutas Friedrich II enda kohta kuninga tiitlit kogu riigi, mitte pelgalt Preisimaa ulatuses. Saksa-Rooma keiser Joseph II ei saanud selle vastu midagi teha, mis tõendab, et tema võim ei olnud kuigi suur.

Teine ja kolmas Poola jagamine andsid Preisimaale veelgi rohkem maad juurde. 1795. aasta Poola jagamisega sai Preisi kuningriik Varssavi linna ning Nemunasest lääne ja Pilicast põhja poole jäävad maad (Masoovia vojevoodkonna põhjaosa koos Varssavi linnaga ning Białystoki vojevoodkonna).

 
Preisi kuningriigi alad 1791. aastal
 
Preisi kuningriigi alad 1799. aastal

Napoleoni sõjadRedigeeri

 
Preisi kuningriik 1806. aastal
 
Preisimaa kuningas (1840–1861) Friedrich Wilhelm IV
 
Euroopa kaart pärast Viini kongressi, 1815
 
Preisi kuningriigi laienemine aastatel 1807–1871
  Pikemalt artiklis Napoleoni sõjad

1807. aastal loobus Tilsiti rahulepinguga, mille sõlmis Prantsuse keiser Napoleon I Preisi kuningriigiga Neljanda koalitsioonisõja tulemusel, Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm III Tilsitis umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: Vestfaali kuningriik, Varssavi hertsogiriik ja Danzigi vabalinn; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele (Bergi suurhertsogkond jt.) ja Venemaa keisririigile. Preisi riik kahanes vastavalt Tilsiti rahu tingimustele umbes poole võrra. Kümne miljoni asuka asemel jäi Preisimaa kuningriigi uutesse piiridesse kõige rohkem viis miljonit asukat.

1815. aasta Viini kongressi tulemusel aga sai Preisi kuningriik kaks viiendikku Saksimaa kuningriigist, osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond), Danzigi vabalinna ja Reinimaa/Vestfaali. Varasemast 360 Saksa-Rooma riigi osastisriigist moodustati 38 riigiga Saksa Liit, mida juhtis Austria keiser. Liitu arvati ainult osa Austria keisririigi ja Preisimaa kuningriigi territooriumidest.

Revolutsioonide ajastuRedigeeri

Preisimaa oli absoluutne monarhia kuni 1848. aasta revolutsioonini, misjärel temast sai konstitutsiooniline monarhia. Ühtlasi moodustati kahekojaline parlament, mille alumise koja valisid kõik riigi elanikud ja ülemise koja määras kuningas ainuisikuliselt. Valimised olid kaudsed, sest kõigepealt valiti valijamehed, kes siis valisid saadikud, ja samuti polnud valimised salajased, vaid avalikud ja hääletamisel tuli valjusti öelda, kelle poolt hääletatakse. 18. maist 1848 kuni 31. maini 1849 toimunud Frankfurdi rahvuskogu eesmärk oli Saksamaa ühendamine ja põhiseaduse väljatöötamine. Pärast põhjalikke arutelusid kinnitati 28. märtsil 1849 põhiseadus (Verfassung des Deutschen Reiches), mis rajanes parlamentaarse demokraatia põhimõtetel ning millega Saksa Liit pidi muudetama keisri valitsuse all olevaks pärilikuks konstitutsiooniliseks monarhiaks. Keisrivõim taheti anda Preisi kuningadünastiale, ent Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm IV keeldus 1849. aasta aprillis keisritiitlist. Enamik Saksa Liidu riike lükkas põhiseaduse tagasi.

Sõjad TaanigaRedigeeri

19. sajandi esimesel poolel tugevnes nii Taani kui ka Saksa rahvuslus, millega seoses tekkisid probleemid Schleswigi (taanipäraselt Slesvig) ning Holsteini (Holsten) hertsogkondade saksakeelse elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, Taani kuningas oli aga ka Schleswigi ja Holsteini hertsog. Esimene Schleswigi sõda Preisimaaga 18481851 säilitas varasema olukorra.

1862. aastal sai Preisi kuningriigi valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Preisimaa kuningas Wilhelm I toetas valitsusjuhi tegevust. Vormiliselt oli riigi tähtsaim isik kuningas, kuid poliitikat teostas valitsusjuht (kantsler). Bismarcki üks peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine ja seda võimaldas tugeva armee loomine. Koos saksakeelse ja samuti saksakeelseid riike oma võimu alla ühendada püüdva Saksa Liidu juhtriigi Austriaga purustati 1864. aastal Taani ja võideti tagasi Schleswig-Holstein ja Lauenburg.

  Pikemalt artiklis Teine Schleswigi sõda

Lahendamata Schleswigi küsimus viis 1864. aastal teise Schleswigi sõjani. Preisimaa moodustas Taani-vastase koalitsiooni Austriaga ning Taani kaotas sakslastele nii Schleswigi kui ka Holsteini.

 
Austria-Preisi sõja (1866) tagajärjed. Preisimaa (tumesinine) ja selle liitlased (sinine) Austria (punane) ja selle liitlaste (roosa) vastu. Neutraalsed Saksa Liidu liikmed on rohelisega, Preisimaa territoriaalne kasv pärast sõda on helesinisega

Saksamaa ühendamineRedigeeri

Preisimaa juhtimisel toimus 19. sajandi keskel Saksamaa ühendamine. Hohenzollernite valdused moodustasid Saksamaal ca 64% pindalast ja ca 65% elanikkonnast. Saksakeelsete riikide ühendamise vastu oli saksa päritolu Austria-Ungari keiser, kes nägi selles õigustatult oma mõju vähenemist Saksamaal.

Austria-Preisi sõdaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Austria-Preisi sõda

1866. aastal provotseeris Otto von Bismarck Preisi-Austria sõja, kus Austria sai Königgrätzi lahingus lüüa ja kaotas Praha rahulepinguga oma ülemvõimu Põhja-Itaalias ja Saksa aladel. Austria häving kõrvaldas ta Saksamaa troonile pretendeerimisest.

 
Saksa keiser (1888–1918) ja Preisimaa kuningas (1888–1918) Wilhelm II Preisi ohvitserimundris 1890. aastatel

Austria-Preisi sõja ajal kaotati 1815 Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati Preisimaa juhtimisel 21 riigikesest koosnev Põhja-Saksa Liit, millest jäid välja Austria ja selle liitlasteks olnud Lõuna-Saksamaa riigid, millest tähtsaim oli Baieri kuningriik. Välja jäid Austria, Baieri, Württemberg, Baden, Luksemburg, Limburgi hertsogkond, Liechtenstein ja Hesseni suurhertsogiriigi lõunaosa.

Prantsuse-Preisi sõdaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Prantsuse-Preisi sõda

Saksamaa ühinemises nägi ohtu ka Saksamaa teine naaber Prantsusmaa kuningriik, kes 1870. aastal kuulutas välja Prantsuse-Preisi sõja ja sai selles samuti kiiresti täielikult lüüa.

Preisi kuningriik ja Saksa keisririikRedigeeri

 
Preisi kuningriik 1905. aastal

1871. aastal lõpetas Preisimaa Saksamaa ühendamise Saksa keisririigiks, 1871 kuulutas Preisimaa kuningas Wilhelm I end Saksa keisriks. Kuid Preisimaad ja Saksamaad, millest kummalgi oli oma esinduskogu, valitseti erinevatel alustel. Saksamaal oli valimisõigus kõigil vähemalt 25-aastastel meestel, aga Preisimaa säilitas kolmeastmelise valimissüsteemi, kus jõukatel oli 17,5 korda kaalukam hääl kui vaestel.

Preisimaa kuningriik moodustas Saksa keisririigist pea kaks kolmandikku. Neid koguni juhtisid samad inimesed. Saksa keiser ja Preisi kuningas oli kogu aeg sama isik, ka Saksamaa kantsler oli peaaegu kogu aeg ühtlasi Preisimaa peaminister, erandiks lühikesed perioodid 1873. aasta jaanuarist novembrini ning 18921894. See tähendab, et nii keiser/kuningas kui kantsler/peaminister pidid otsima enamust kahes täiesti erineval alusel valitud esinduskogus.

Keisririigi loomise ajal elas 2/3 riigi elanikest maal ja 1/3 linnas. Kuid juba 20 aastaga muutus see suhe vastupidiseks ja 2/3 inimestest elas linnas. Valimisringkondade piire aga ei muudetud, mis tähendas, et maaelanikud olid nii Saksamaa kui Preisimaa esinduskogus tugevalt üleesindatud.

1888. aastal sai uueks Saksa keisriks Wilhelm II. Kuigi ta oli Hannoveri dünastiast pärineva Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriigi kuninga ja Romanovite dünastiast Vene keisri lähisugulane, muutis tema konservatiivne maailmavaade ta seni soojad suhted jahedaks ja lõpuks sai temast nende vaenlane.

Pärast kaotust esimeses maailmasõjas loobus Wilhelm II nii Preisimaa kuninga kui ka Saksa keisri tiitlist ning kuningriik likvideeriti. Kuningriigi asemel kuulutati välja Preisimaa vabariik.

Preisimaa pärast teist maailmasõdaRedigeeri

Preisimaa vabariik likvideeriti sisuliselt 1945, kui liitlased teise maailmasõja käigus selle vallutasid, ja formaalselt 1947, mil see jagati teiste riikide vahel: need olid Belgia, Taani, Saksa FV, Saksa DV, Poola ja NSV Liit. Viimase lagunemise järel jäi osa Preisimaast (Kaliningradi oblast) Venemaale ja osa Leedule.

Vaata kaRedigeeri