Ava peamenüü

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Sakslasteks võidakse nimetada ka Saksamaa Liitvabariigi kodanikke üldiselt, nende etnilisele kuuluvusele tähelepanu pööramata.

Maailmas on umbes 100 miljonit inimest, kes kõnelevad saksa keelt emakeelena, umbes 75 miljonit neist peab end sakslasteks. Peale selle on 70 miljonit saksa päritoluga inimest (peamiselt USAs, Brasiilias, Kasahstanis ja Kanadas), kes ei räägi saksa keelt emakeelena, kuid võivad end pidada siiani etnilisteks sakslasteks. Seetõttu on sakslaste koguarv 75 ja 160 miljoni vahel, olenevalt kriteeriumitest (emakeelena rääkijad, etnilised sakslased või osaliselt saksa päritoluga inimesed).

Sakslased moodustavad tähtsa rahvusvähemuse mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis (Poola, Ungari, Rumeenia, Venemaa), samuti Namiibias, Lõuna-Brasiilias, Argentinas, Tšiilis ja Paraguays.

Sisukord

Sakslased maailmasRedigeeri

Sakslased või nende järeltulijad asustavad mitmeid riike maakera eri osades.

PäritoluRedigeeri

Sakslased on germaani hõimudest kujunenud rahvas. Germaani keeli rääkivad rahvad rändasid Lõuna-Skandinaaviasse Musta mere piirkonnast, assimileerides teised rahvad, sealhulgas soomeugrilased. Läänemerest lõunas assimileeriti, hävitati või aeti neilt aladelt välja keldid. Etnograafide hinnangul laiendasid germaanlased oma asualasid Jüütimaalt ja Läänemere edelakaldalt kaugemale juba enne Suurt rahvasterännet. Hiljem segunesid sakslased teiste Euroopa rahvastega, nagu roomlased ja slaavlased.

Sakslaste nimetuse päritolu eesti keelesRedigeeri

Eestlased ja mitmed teised läänemeresoome rahvad on sakslaste nimetuse tuletanud germaani suguharu sakside nimetusest (eesti "sakslased", soome "saksalaiset", liivi "saksād").[4]

ViitedRedigeeri