Ava peamenüü

Vikipeedia β

Prantsuse-Preisi sõda

Prantsuse-Preisi sõda
Osa Saksamaa ühendamisest
Collage Franco-Prussian War.jpg
Päripäeva ülevalt vasakult: Preisi jalavägi Spichereni lahingus, Mars-la-Touri lahing (Jeanniot 1886), Sedani lahing (Werner), Bazeilles'i lahing (Neuville 1873).
Toimumisaeg 19. juuli 1870 – 28. jaanuar 1871
(6 kuud, 1 nädal ja 2 päeva)
Toimumiskoht Prantsusmaa ja Reini provints
Tulemus Põhja-Saksa Liidu võit
Osalised
Flag of France (1794–1958).svg Prantsuse teine keisririika

Flag of France (1794–1958).svg Prantsuse kolmas vabariikb

Flag of the German Empire.svg Põhja-Saksa Liit

Flag of the German Empire.svg Saksa keisririikd

Väejuhid või liidrid
Jõudude suurus
Kokku: 2 000 740[1]

Algselt: 909 951


Suurim väliarmee:
710 000[1]

Kokku: 1 494 412[1]

Algselt: 938 424


Suurim väliarmee:
949 337[1]

Kaotused
756 285[3]
  • 138 871 langenut[4]
  • 143 000 vigastatut
  • 474 414 vangivõetut
144 642[5]
  • 17 585 langenut
  • 89 732 haavatut
  • 10 721 haavadesse surnut
  • 12 385 muudel põhjustel hukkunut
  • 4009 teadmata kadunut (arvatavasti surnut)
  • 10 129 teadmata kadunut või vangilangenut

a kuni 4. septembrini 1870.
b alates 4. septembrist 1870.
c Põhja-Saksa Liidu juhtivliige.
d alates 18. jaanuarist 1871.

Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870. aasta sõda[6], oli sõda Napoleon III poolt juhitud Prantsuse teise keisririigi ja Preisi kuningriigi poolt juhitud Põhja-Saksa Liidu vahel. Sõja põhjustasid Preisi kuningriigi ambitsioonid Saksamaa ühendamisese osas, mis tekitasid hirmu Euroopa jõudude tasakaalu muutumist kartvates prantslastes. Osade ajaloolaste arvates provotseeris Preisi kantsler Otto von Bismarck meelega Prantsmaad ründama, et Saksa lõunaosas asuvad neutraalsed riigid – Baden, Württemberg ja Hesse – Preisi kuningriigi poolt juhitud Põhja-Saksa Liiduga ühineksid. Teiste arvates ei planeerinud Bismarck niivõrd ette, kui lihtsalt kasutas tekkinud olukorda käigu pealt ära.[7]

16. juulil 1670 hääletas Prantsuse parlament Preisi kuningriigile sõja kuulutamise poolt ja sõjategevus algas kolm päeva hiljem. Põhja-Saksa Liit suutis aga prantslastest palju kiiremini väeüksused kokku koguda ja tungis Kirde-Prantsusmaale. Saksa vägedel oli nii arvuline ülekaal, kui ka parem väljaõpe ja ohvitserid, samuti kasutasid nad edukalt ära raudteid ja suurtükke.

Mitmed järjestikused Saksa võidud Ida-Prantsusmaal, kulmineerudes Metzi piiramisega 1870. aasta augustis ja Sedani lahinguga sama aasta septembris, mille tulemusena vangistati Prantsuse keiser Napoleon III ja marssal F. A Bazaine, põhjustasid Prantsuse teise keisririigi lagunemise. 4. septembril kuulutati Pariisis välja Prantsuse kolmas vabariik, mis jätkas edutult sõda sakslastega veel viis kuud kuni 28. jaanuaril 1871 langes pealinn Pariis sakslaste kätte.

Saksa riigid kuulutasid viimaks välja oma rahvusriigi Saksa keisririigi näol, mida juhtis Preisi kuningas (hiljem Saksa keiser) Wilhelm I. 1871. aasta 19. mail sõlmitud Frankfurdi rahulepinguga sai Saksamaa omale suurema osa Alsace'st ja mõned osad Lorraine'st, millest moodustati keiserlik territoorium Elsass-Lotring (Reichsland Elsaß-Lothringen). Saksamaa võit Prantsusmaa üle ja järgnenud Saksamaa ühinemine muutis märkimisväärselt jõudude tasakaalu Euroopas, mis oli endisel kujul püsinud alates 1815. aasta Viini kongressist, samuti sai Otto von Bismarck järgnevaks kaheks aastakümneks tugeva autoriteedi rahvusvaheliste suhete korraldamisel. Prantsusmaa tahe Elsass-Lotring tagasi saada, kartus uue Prantsuse-Saksa sõja pärast ja Suurbritannia rahulolematus uue jõudude tasakaaluga, olid muuhulgas olulisteks Esimese maailmasõja põhjusteks.

Sisukord

PõhjusedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Prantsuse-Preisi sõja põhjused.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Clodfelter 2017, lk 184.
  2. 2,0 2,1 Howard 1991, lk 39.
  3. Nolte 1884, lk 526–527.
  4. Nolte 1884, lk 527.
  5. Clodfelter 2017, lk 187.
  6. "Riiginõukogu koosolek 28. jaanuaril". Päewaleht, 30. jaanuar 1915 (nr. 24). Kasutatud 16. jaanuar 2018.
  7. Ramm 1967, lk 308-313.

KirjandusRedigeeri

  • Clodfelter, M. (2017). Warfare and Armed Conflicts: A Statistical Encyclopedia of Casualty and Other Figures, 1492-2015 (4th ed.). Jefferson, North Carolina: McFarland. ISBN 978-0786474707.
  • Howard, M. (1991). The Franco-Prussian War: The German Invasion of France 1870–1871. New York: Routledge. ISBN 0-415-26671-8.
  • Nolte, Frédérick (1884). L'Europe militaire et diplomatique au dix-neuvième siècle, 1815–1884 (4 volumes). E. Plon, Nourrit et ce. OCLC 4899575.
  • Ramm, Agatha (1967). Germany 1789-1919, London: Methuen & Co. Ltd. ISBN 9780416339901.

VälislingidRedigeeri