Ava peamenüü

Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) oli Preisimaa regiooni põhiosa Läänemere kagurannikul 13. sajandist kuni II maailmasõja lõpuni 1945. aasta mais.[1]

Ida-Preisimaa

Coat of Arms of East Prussia.svg
vapp
Flagge Preußen - Provinz Ostpreußen.svg
lipp

Pindala: 36 993.9 km²
Elanikke: 2 490 000 inimest
Pealinn: Königsberg
Ametlikud keeled: saksa keel
German Empire - Prussia - East Prussia (1878).svg

Aastatel 1772–1829 ja 1878–1945 oli Ida-Preisimaa provints Preisi Kuningriigi osa ja selle pealinn oli Königsberg.

AjaluguRedigeeri

VanaaegRedigeeri

Ida-Preisimaa asus enamjaolt vanade preislaste ürgsetel aladel.

KeskaegRedigeeri

  Pikemalt artiklis Saksa ordu

13. sajandil vallutas need ristisõja käigus Teutooni ordu. Põliselanikest baltlased, kes invasiooni üle elasid, ristiti. Järgnevatel sajanditel toimuva saksastamise ja kolonisatsiooni tagajärjel sai sakslastest peamine etniline grupp ning preislastest, poolakatest ja leedulastest vähemusrahvad. Alates 13. sajandist kuulus Ida-Preisimaa Saksa ordu valduste hulka.

UusaegRedigeeri

1466. aastal sõlmitud teise Thorni rahulepingu tagajärjel sai sellest Poola Kuningriigi osa. Pärast orduvalduste ilmalikuks muutmist 1525. aastal sai provintsist Preisimaa hertsogkond.[2] Vana preisi keel suri välja 17. sajandil või 18. sajandi alguses.[3]

  Pikemalt artiklis Preisimaa hertsogkond

Pärast endise Saksa ordu kõrgmeistri ja esimese Preisi hertsogi Albrecht Hohenzollerni surma aastal 1568 sai Brandenburgi kuurvürstist Joachim II-st Preisimaa hertsogiriigi kaaspärija. Albrecht Hohenzollerni poeg Albrecht Friedrich oli alles 14-aastane ning seetõttu valitses tema eest esialgu regentnõukogu. 1577. aastal võtsid Hohenzollernite suguvõsa kaasregendid Albrecht Friedrichilt valitsemise üle. Hertsog Albrecht Friedrich suri 1618. aastal vaimuhaigena ja meessoost järglasteta.

  Pikemalt artiklis Brandenburg-Preisimaa

1618. aastal muutus Preisimaa hertsogiriigi omanik pärimise teel jälle, riik läks personaaluniooni kaudu Brandenburgi Hohenzollernite valdusesse. Uut ühise personaaluniooni all valitsetavat territooriumi kutsuti Brandenburg-Preisimaaks. Hohenzollernite suguvõsa maa-alad asusid seega Frangimaal, Brandenburgis, Ida-Preisimaal ning mujal.

Hohenzollernite dünastia Brandenburgi markkrahvkonna ja Preisi hertsogkonna (ajalooline kaksiknimetus Brandenburg-Preisimaa) baasil moodustus Preisi kuningriik. Alates 1618. aastast valitsesid mõlemat personaaluniooni kaudu Hohenzollernid. 1656. aastal sõlmitud Labiau leping ja 1657. aastal sõlmitud Brombergi leping andsid Hohenzollernitele täieliku võimu Preisimaa üle.

 
12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil
 
Preisimaa provintsid Saksa keisririigis, 1914

1701. aastal nimetas Brandenburgi markkrahv Friedrich III end Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks, valitsedes personaaluniooniga nii Brandenburgi kui ka Preisimaad.

  Pikemalt artiklis Preisimaa kuningriik Preisimaa provintsid

Preisi Kuningriigis oli Ida-Preisimaa üks kuningriigi idaprovintsidest:

1829. aastal moodustati Lääne- ja Ida-Preisi provintside ühendamisega Preisi provints, mis 1878. aastal lahutati taas Lääne- ja Ida-Preisi provintsideks.

Uusim aegRedigeeri

Pärast esimest maailmasõda ja Saksa Keisririigi langust taastati Preisi Kuningriik vabariikliku valitsusega kui Preisimaa Vaba Riik. See pidi loovutama peaaegu kõik Poseni ja Lääne-Preisimaa provintsidele kuulunud territooriumid äsja loodud Poola riigile ja Rahvasteliidu mandaadiga Danzigi vabalinnale ning Rahvasteliidu mandaadile Memeli piirkonnas (varem Ida-Preisimaa).

  Pikemalt artiklis Preisimaa Vaba Riik
  Pikemalt artiklis Memeli piirkond, Danzigi vabalinn, Poseni provints

Pärast Versailles' rahu oli Ida-Preisimaa eraldatud Saksa Riigist Poola koridoriga.

 
Poola koridor 1923–1939
 
Ida-Preisimaa Saksa riigi Weimari vabariigi ajastul

Preisimaa ja selle provintsid eksisteerisid ametlikult edasi, kuigi poliitilise kontrolli võttis lõpuks üle Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei pärast oma võimuletõusu aastal 1933. Nii Preisimaa kui ka Kolmas Riik kaotati pärast teise maailmasõja lõppu aastal 1945.

Vastaval Potsdami konverentsi otsusele jäi Preisimaa kirdeosa koos Königsbergiga Nõukogude Liidu valdusse. Venemaa Föderatsiooni koosseisus on Kaliningradi oblasti ala (endise Ida-Preisimaa põhjapoolne kolmandik) teise maailmasõja lõpust. Lõunaosa läks Poolale (vaata Warmia-Masuuria vojevoodkond).

  Pikemalt artiklis Kaliningrad Kaliningradi oblast

Ida-Preismaa asuladRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "The Columbia Encyclopedia", 6. trükk (2008), East Prussia
  2. Ostpreußen: The Great Trek
  3. "Encyclopædia Britannica": Old-Prussian-language; Gordon, Raymond G., Jr. (ed.): Ethnologue: Languages of the World, 2005, Prussian

VälislingidRedigeeri