Ava peamenüü

Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804. aastal, kui Napoleon I ähvardas Saksa-Rooma riiki hävitada. See tiitel loodi peamiselt selleks, et Habsburgide valdustel oleks mingi formaalnegi ühtsus ning neid ei saaks niivõrd kergelt laiali jagada. Nii sai Austria ja teiste Habsburgide alade valitsejast nüüd keiser ja senine valitsejat tähistanud ertshertsogi tiitel märkis nüüd valitseja lähisugulast. Austria, Ungari, Böömimaa ja teised Habsburgide võimualused maad said endale aga nüüd ka de iure ühtse valitseja, kuna senini oli nende maade ühtsus põhinenud vaid personaalunioonidel ning oleksid võinud seetõttu võinud suhteliselt kergesti pärast kaotust Napoleonile kaotsi minna. Saksa-Rooma riik kaotatigi 1806, kuid Austria keisri tiitel säilis kuni 1918. aastani. 1867. aastast alates liideti Austria keisri tiitliga võrdsel alusel ka Ungari kuninga oma (seetõttu hakati riigipead kutsuma ka Austria-Ungari keisriks).

Austria Keiserlik kroon
Austria keiserlikud kroonijuveelid

TäistiitelRedigeeri

Austria keisridRedigeeri