Ava peamenüü
Transilvaania lipp
Ajalooline Transilvaania on tumeoranž ning tänapäeval Rumeenias selle hulka tihti loetavad Banaat, Krisaania ja Marmaatia on roosakad. Tänapäevased riigi- ja maakonnapiirid on hallid, punased on Rumeenia ajalooliste regioonide piirid

Transilvaania (ladina Transsilvania ('maa metsa(de) taga'); rumeenia Ardeal, ungari Erdély, saksa Siebenbürgen ja poola Siedmiogród ('seitsme linnuse maa'); türgi Erdel) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.

AsendRedigeeri

Väga üldistatult on Transilvaania kolmnurkse kujuga, mille külgedel olevad mäestikud on looduslikud piirid Transilvaania ja teiste piirkondade vahel. Transilvaania Alpid eraldavad Transilvaania lõuna poolt Valahhiast ja edela poolt Banaadist. Ida-Karpaadid eraldavad Transilvaania ida ja kirde poolt Moldovast ning põhja poolt Marmaatiast.

Lääne-Transilvaania mäed eraldavad Transilvaania lääne poolt Banaadist ja Krisaaniast. Ainult kaks suurt jõeorgu avavad Transilvaania lääne poole - põhja poolt Lääne-Transilvaania mägesid paiknev Someşi jõe org ja lõuna poolt Lääne-Transilvaania mägesid paiknev Mureşi jõe org.

Transilvaania ajaluguRedigeeri

Ajaloo jooksul on Transilvaania kuulunud nii Ungari koosseisu kui olnud ka aastatel 1570-1867 (pool)iseseisev vürstiriik.

Esimese maailmasõja tulemusena kuulub Transilvaania Rumeeniale, kuid Teise maailmasõja ajal kuulus Transilvaania põhjaosa Ungarile.

  Pikemalt artiklis Transilvaania ajalugu

Põhja-TransilvaaniaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Põhja-Transilvaania

Transilvaania mõiste tänapäeva RumeeniasRedigeeri

Tänapäeval kasutatakse Rumeenias Transilvaania mõistet tihti laiemalt kui ajalooliselt. Laiemas tähenduses katab Transilvaania 16 maakonda: Alba, Aradi, Bistrița-Năsăudi, Brașovi, Caraș-Severini, Bihori, Cluji, Covasna, Harghita, Hunedoara, Maramureși, Mureși, Sălaji, Satu Mare, Sibiu ja Timiși maakond.

Neist Alba, Bistrița-Năsăudi, Brașovi, Cluji, Covasna, Harghita, Hunedoara, Mureși ja Sibiu maakond on põhiosas ajaloolises Transilvaanias, Sălaji maakond jaguneb ajaloolise Transilvaania ja Krisaania vahel.

Vaata kaRedigeeri