Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
| ungari keel (magyar nyelv) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Ungaris, Rumeenias, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia Vojvodinas, Horvaatias, Austrias, Sloveenias |
| Piirkonnad | Euroopa |
| Kokku kõnelejaid | 12,5 miljonit[1] |
| Keelesugulus |
uurali keeled soome-ugri keeled ugri keeled ungari keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
 Ungari Vojvodina (Serbia) Sloveenia (piirkondlik) Austria (piirkondlik) Euroopa Liit |
| Keelehoole | Lingvistika Instituut |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | hu |
| ISO 639-2 | hun |
 Ungari keele kõnelejate leviala Kesk-Ida-Euroopas. | |
Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandi Bütsantsi allikais. Umbes 1200. aastast pärinev "Hauakõne" on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles 1844. aastal, enne seda oli seal ametlik keel ladina keel.[2]
Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi hõimude bulgaaride keelest (need on vanimad laenud), slaavi keeltest (neid on kõige rohkem), türgi keelest, saksa keelest ja mujalt.
Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete kõnelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal.
Ungari keele lähimad sugulaskeeled on mansi ja handi keel. Kuid need keeled erinevad üksteisest sedavõrd palju, et vastastikune arusaamine ei ole võimalik.
Kiri muuda
Ungari keeles kasutatakse ladina kirja. Tähestikus on mitmeid digraafe ja trigraaf dzs. Pikkade vokaalide märkimiseks kasutatakse põhitähe peal akuuti, umlaudiga tähtede ö ja ü puhul topeltakuuti: ő, ű.
Tähestik muuda
Foneetika muuda
Ungari keeles esineb hulgaliselt helilisi kaashäälikuid (B, D, DZ, DZS, G, GY, Z, ZS, J, L, LY, M, N, NY, R, V), puuduvad aga diftongid. Ungari keeles esineb vokaalharmoonia.
Grammatika muuda
Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutinatiivsete keelte hulka. Ungari keel on kääneterohke (18 käänet). Omandusliidete süsteem on keeruline. Tegusõna pööramine võib olla määramata või määratud. Kasutatakse ainult tagasõnu (postpositsioone), eessõnu (prepositsioone) ei ole. Grammatiline sugu puudub. Erinevalt teistest soome-ugri keeltest esineb ungari keeles artikkel (määramata artikkel egy ja määratud artikkel a või az).
Murded muuda
Ungari keeles pole murdelised erinevused suured. Oletatakse, et murdejooni esines juba enne maale asumist, kuid rändrahval polnud need kohaga seotud, vaid hõimudele iseloomulikud. Tänapäevasele asualale jõudmise järel, kui eluviis paikseks muutus, kujunesid hõimumurretest territoriaalsed murded. Ajalooliste tingimuste tõttu ei kujunenud aga teravaid murdepiire ega suuri murdeerinevusi. Traditsiooniliselt eristatakse siiski kaheksat murdeala, mille peamised erinevused on vokalismis: 1) läänemurre, 2) doonautagune, 3) lõunamurre, 4) tissa, 5) palootsi, 6) kirdemurre, 7) tasandiku murre, 8) seekeli murre. Tänapäeval on ungari keeles murdeerinevused taandumas.[3]
muuda
- ad – andma
- aggódik 'muretsema' – hanguma (ebakindel)
- agy – aju
- alá, alatt – alla, all
- ár 'hind', áru 'kaup' – aru, arv, arvama (indoiraani laen)
- aszó 'org, madal ala, jõgi, oja' – aas (ebakindel)
- csomó – sõlm
- csorog 'tilkuma, voolama' – soru 'ebakindel'
- egy – üks (ebakindel)
- éj – öö
- él – elama
- elő- 'esi-', el 'ära', elé 'ette' – esi, ees, ette
- eme 'emasloom; emis', ember 'inimene' – ema
- emlő 'rind, nisa', emik vanaungari 'imema' – imema
- ének 'laul' – hääl (ebakindel)
- és 'ja' – ise (ebakindel)
- év 'aasta' – iga, iial, ikka
- ez 'see', ide 'siia', így 'nii', ily 'niisugune', itt 'siin' – et, emb- (ebakindel), iga (ebakindel)
- fa – puu
- falat – pala (tükk)
- fészek – pesa
- gyakori 'sage' – jõuk
- gyalog 'jalgsi' – jalg
- hagy 'jätma; laskma, lubama; järele või alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma' – kaduma
- hal – kala
- háló 'võrk' – kale 'paadi järel veetav võrkkott' (ebakindel)
- ház 'maja' – kodu, koda
- így – nii
- íny 'ige; suulagi; maitse' – ige (ebakindel)
- is 'ka' – ise (ebakindel)
- iz, isz murdes 'igemehaigus; vähk' – ise (ebakindel)
- iszik – jooma
- ívik 'kudema' – jooksma (ebakindel)
- íz 'liige' – jäse (ebakindel)
- izé – asi (ebakindel)
- játszik 'mängima', játék 'mäng' – jutt, ütlema (ebakindel)
- jég – jää
- jel 'märk', jegy 'märk' – jälg (ebakindel)
- jó (kohanimedes) – jõgi
- jut – juhtuma
- kér (paluma, küsima) – kerjama
- két, kettő – kaks
- ki – kes
- kő, köv- – kivi
- könyök – küünarnukk
- lel – leidma
- lök – lükkama
- megy/menni – minema
- meny – minia
- méreg – mürk
- méz – mesi
- mi – mis
- mos – mõskma (pesema)
- -nek, -nak '-le' – nemad (ebakindel)
- név – nimi
- néz – näge-
- nyíl – nool
- nő – naine
- old 'lahti siduma' – avama
- orvos 'arst' – arp (ebakindel)
- öv – vöö, rihm
- ős 'esiisa; ürgne', vanaungari 'isa; vanaisa' – isa
- savanyú – hapu (ebakindel)
- -ség, -ság '-us' – hing (ebakindel)
- sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv' – hubane
- szarv – sarv
- szem – silm
- szív – süda
- tél – talv
- tesz/tenni – tegema
- tud – teadma, tundma
- tő – tüvi
- új – uus
- vaj – või
- vér – veri
- visz – viima
- vő – väimees
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Ungari keel. Ethnologue.com, Kasutatud 24.07.2009 (inglise)
- ↑ http://www.europe-cities.com/en/666/hungary/history/language/
- ↑ Ago Künnap, Paula Palmeos, Tõnu Seilenthal. Põhja ja itta : lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost. Tallinn, 1974, lk. 31
Kirjandus muuda
- László Keresztes. Praktiline ungari keele grammatika, Debrecen. ISBN 963-472-177-X
- Ungari-eesti sõnaraamat
- Ungari nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus
- Johanna Laakso. Brave new linguistics. Hungarian Spectrum, 7. juuli 2014.
Välislingid muuda
 |
Ungarikeelne Vikipeedia |
Ungari keel – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ungari keel |