Vikipeedia

Sloveenia

Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas.

Sloveenia Vabariik

sloveeni Republika Slovenija
Sloveenia asendikaart
Riigihümn Zdravljica
Pealinn Ljubljana
Pindala 20 271 km² [1] Muuda Vikiandmetes
Riigikeel sloveeni
Rahvaarv 2 116 972 (2022) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 104,4 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
President Nataša Pirc Musar
Peaminister Robert Golob
Iseseisvus 25. juuni 1991
SKT 48,77 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 23 601 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .si
ROK-i kood SLO
Telefonikood 386

Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2007 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Jaanuarist juulini 2008 oli Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik.

Riik muuda

Sloveenia on unitaarne parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb kahest kojast: alamkotta valitakse otse proportsionaalse süsteemi järgi 88 saadikut, kellele lisanduvad ühemandaadilistes ringkondades valitud ungari ja itaalia vähemuse esindajad. Valimiskünniseks on 4%, volitused kestavad normaaloludes 4 aastat.

Sloveenia Riiginõukogu koostatakse omapärasel korporatiivse esindatuse põhimõttel. Sinna kuulub 40 inimest, kes valitakse:

  • tööandjate poolt – 4 esindajat
  • töövõtjate poolt – 4 esindajat
  • talupidajate, kaupmeeste ja vabakutseliste poolt – 4 esindajat
  • "mittemajanduslike" tegevusalade poolt – 6 esindajat
  • regioonidest – 22 esindajat

Selle koja liikmete volituste pikkus on 5 aastat.

Sloveenia president valitakse otse, kuid täita on tal peamiselt vaid esindusroll. Volituste tähtaeg on viis aastat.

Vaata ka: Sloveenia riigipeade loend

Riigivalitsemine muuda

Valimised muuda

Enne iseseisvumist, 1990. aasta Sloveenia parlamendivalimised

Pärast iseseisvumist: 1992. aasta, 1996. aasta, 2000. aasta, 2004. aasta, 2008. aasta, 2011. aasta, 2014. aasta ja 2018. aasta Sloveenia parlamendivalimised.

Valitsused muuda

Alates iseseisvumisprotsesist on Sloveeniat juhtinud Alojz Peterle valitsus (1990–1992), Janez Drnovšeki esimene valitsus (1992–1993), Janez Drnovšeki teine valitsus (1993–1997), Janez Drnovšeki kolmas valitsus (1997–2000), Andrej Bajuki valitsus (2000), Janez Drnovšeki neljas valitsus (2000–2002), Anton Ropi valitsus (2002–2004), Janez Janša esimene valitsus (2004–2008), Janez Janša teine valitsus (2012–2013), Alenka Bratušeki valitsus (2013–2014), Miro Cerari valitsus (2014–2018), Marjan Šareci valitsus (2018–2020) ja alates 2020. aastast Janez Janša kolmas valitsus.

Haldusjaotus muuda

 
Statistilised piirkonnad: 1. Goriška, 2. Gorenjska, 3. Koroška, 4. Drava, 5. Mura, 6. Kesk-Sloveenia, 7. Kesk-Sava, 8. Savinja, 9. Obalno-kraška, 10. Primorsko-notranjska, 11. Lõuna-Sloveenia, 12. Alam-Sava

Ametlikult on Sloveenia jagatud 212 vallaks (neist 12 on linnavallad).

Sloveenia statistilised piirkonnad on 12 haldusüksust, mis loodi 2000. aastal juriidilistel ja statistilistel eesmärkidel.

Nimetus Originaalkeeles Kood Suurim linn Pindala km2 Rahvaarv
Mura Pomurska SI011 Murska Sobota 1 337 114 287
Drava Podravska SI012 Maribor 2 170 324 104
Koroška Koroška SI013 Slovenj Gradec 1 041 70 588
Savinja Savinjska SI014 Celje 2 384 261 851
Kesk-Sava Zasavska SI015 Trbovlje 264 41 606
Alam-Sava Posavska SI016 Krško 885 70 067
Lõuna-Sloveenia Jugovzhodna Slovenija SI017 Novo Mesto 2 675 144 032
Primorsko-notranjska Primorsko-notranjska SI018 Postojna 1 456 52 544
Kesk-Sloveenia Osrednjeslovenska SI021 Ljubljana 2 555 564 527
Gorenjska Gorenjska SI022 Kranj 2 137 204 670
Goriška Goriška SI023 Nova Gorica 2 325 117 616
Obalno-kraška Obalno-kraška SI024 Koper 1 044 115 016

Ajalugu muuda

  Pikemalt artiklis Sloveenia ajalugu

Sloveenia on olnud Rooma riigi, Karantaania vürstiriigi, Saksa-Rooma riigi, Austria-Ungari, Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigi, Jugoslaavia Kuningriigi ja lõpuks Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi osa.

23. detsembril 1990 hääletas üle 88% valijaskonnast iseseisva ja sõltumatu Sloveenia poolt. 25. juunil 1991 sai Sloveenia vajalike õiguslike dokumentide vastuvõtmise järel iseseisvaks, mispeale järgmisel päeval tungisid riiki Jugoslaavia väed. Järgnes 10-päevane sõda, mille käigus langes 18 ja sai haavata 182 Sloveenia võitlejat. Jugoslaavlasi langes 44, haavata sai 146 ning vangi võeti 4944. Lisaks hukkus 12 teiste riikide esindajat, peamiselt ajakirjanikud ja Bulgaaria veoautojuhid. 2. juulil tegi Sloveenia relvarahuettepaneku. 7. juulil allkirjastati Brijuni lepe, rakendus relvarahu ja kolmekuuline ooteaeg Sloveenia iseseisvuse jõustumiseni. Sloveenia lubas Jugoslaavia vägedel taganeda kasarmutesse ja lahkuda Horvaatiasse. 26. oktoobril 1991 lahkusid Sloveeniast viimased Jugoslaavia väed.

1991. aasta detsembris võeti vastu uus põhiseadus ja 1992. aastal denatsionaliseerimise ja privatiseerimise seadused. Euroopa Liidu liikmed tunnustasid Sloveeniat iseseisva riigina 15. jaanuaril 1992. ÜRO liikmeks võeti Sloveenia 22. mail 1992.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ https://www.stat.si/StatWeb/File/DocSysFile/10033/Spremembe_povrsine_Slovenije.pdf
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 17.10.2018.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sloveenia&oldid=6525873"