1992

Sündinud 1992 • Surnud 1992 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | ► | ►►

1992. aasta (MCMXCII) oli 20. sajandi 92. aasta.

Sündmused maailmasRedigeeri

JaanuarRedigeeri

30. jaanuar – Põhja-Korea sõlmis Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga kokkuleppe, mis lubab rahvusvahelistel inspektoritel inspekteerida Põhja-Korea tuumajaamu.

VeebruarRedigeeri

8. veebruar – 23. veebruar – toimusid XVI taliolümpiamängud Albertville'is Prantsusmaal.
13. veebruar – Ford Motor Company teatas ajaloo suurimast, 2,3 miljardi dollarilisest kahjumist.
14. veebruar – Lõuna- ja Põhja-Korea jõustasid lepingu, millega Korea poolsaarel keelustati tuumarelv.

MärtsRedigeeri

3. märts – ilmus Microsofti operatsioonisüsteem Windows 3.1x.

AprillRedigeeri

29. aprill – algasid Los Angelese rahutused, mis kestsid kuus päeva ning põhjustasid üle miljardi dollari kahju ja 53 surma.

MaiRedigeeri

7. mai – startis kosmosesüstik Endeavouri esimene lend.
16. mai – kosmosesüstik Endeavouri esimene lend maandus edukalt.

JuuniRedigeeri

29. juuni – Alžeeria president Mohamed Boudiaf mõrvati ihukaitsja poolt.

JuuliRedigeeri

15. juuli – paavst Johannes Paulus II-l opereeriti healoomuline kasvaja.
25. juuli – algasid XXV suveolümpiamängud Barcelonas, Hispaanias.

AugustRedigeeri

18. august – Suurbritannia peaminister John Major kuulutas välja Iraagis lennukeelutsoonide loomise.

SeptemberRedigeeri

12. september – Sony asus müüma väikesel kompaktdiskil töötavat pihuarvutit Data Discman.
23. september – Operatsiooni Julin käigus toimus Nevada testialal viimane Ameerika Ühendriikide tuumakatsetus.

OktooberRedigeeri

4. oktoober – El Ali lend 1862: Amsterdamis juhtus 43 hukkunuga lennuõnnetus.

NovemberRedigeeri

3. november – Bill Clinton valiti USA presidendiks.

DetsemberRedigeeri

5. detsember – Somaalias alustas tegevust ÜRO missioon UNITAF.

Sündmused EestisRedigeeri

Kuninganna Silvia Gustav Adolfi Gümnaasiumis

Toomas ja Tõnu Tõniste vastuvõtt pärast olümpiapronksi Tallinnas Raekoja platsil

15. jaanuar – asutati Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL)^[1].
23. jaanuar – Eesti peaminister Edgar Savisaar astus tagasi.
30. jaanuar – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kuulutas ametisse uue valitsuse eesotsas Tiit Vähiga.
13. veebruar – Abja külanõukogu reorganiseeriti Abja vallaks.
26. veebruar – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu 1938. aasta kodakondsusseaduse rakendusotsuse.
2. märts – asutati Reklaamitelevisioon
11. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu põllumajandusreformi seaduse.
26. märts – Eesti sai esimese internetiühenduse välismaailmaga, mis toimis satelliidi kaudu Tallinna ja Stockholmi vahel.
1. aprill – moodustati riigiettevõte Tallinna Sadam.
1. aprill – Statoil avas Tallinna lennujaama juures oma esimese tankla Eestis.
12. aprill – asutati Põllumeeste Kogu
22.–24. aprill – Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf koos kuninganna Sylviaga oli riigivisiidil Eesti Vabariigis.
23. aprill – Tartus taasavati Gustav II Adolfi monument.
23. aprill – asutati Tartu Kivisilla Taastamise Selts.
23. aprill – asutati Kivisilla fond.
11. mai – Euroopa Liidu ja Eesti vahel sõlmiti kaubandus- ja majanduskoostöö leping, mis jõustus 1. märtsil 1993. a.
25. mai – Eesti sai IMF-i liikmeks.
25. mai – Vabariigi Valitsus võttis vastu määruse Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti likvideerimise ja tema funktsioonide üleandmise kohta Eesti Vabariigi Riiklikule Päästeametile.
15. juuni – loodi metalliekspordifirma EMEX.
19. juuni – Kuressaares avati Aavikute Majamuuseum
20. juuni – kehtestati Eesti kroon.
23. juuni – taasavati Kursi Vabadussõja mälestussammas.
28. juuni – rahvahääletusel (1992. aasta põhiseaduse referendum) kiideti heaks Põhiseaduse Assamblee koostatud uue põhiseaduse eelnõu.
3. juuli – jõustus uus põhiseadus.
1. september – tegevust alustas Eesti Sisekaitse Akadeemia.
16. september – IMF teatas 41 miljoni dollari laenamisest Eestile.
26. september – asutati Johannes Aaviku Selts.
20. september – toimus presidendivalimiste esimene voor ja Riigikogu valimised. Presidendikandidaatidest pääsesid teise vooru Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Parlamendivalimised võitis Isamaa.
21. september – RTV alustas oma programmi näitamist Eesti Televisiooni ekraanil.
26. september – Eesti Kongress lõpetas X istungjärguga oma töö.
5. oktoober – VII Riigikogu alustas tööd. Riigikogu esimeheks valiti Ülo Nugis. Toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis Lennart Meri.
6. oktoober – Lennart Meri andis Riigikogu ees presidendi ametivande.
7. oktoober – Riigikogu võttis vastu deklaratsiooni üleminekuperioodi lõpetamisest ja põhiseadusliku riigikorra taastamisest. Peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark teatas eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamisest ja volituste üleandmisest.
21. oktoober – president Lennart Meri kinnitas ametisse valitsuse eesotsas Mart Laariga.
25. oktoober – esimene rühm Abhaasia eestlastest sõjapõgenikke toodi erilennukiga Eestisse.
4. detsember – avati Põhja Poegade mälestussammas.

SündinudRedigeeri

Pikemalt artiklis Sündinud 1992

30. jaanuar – Martti Keel, eesti võrkpallur
21. märts – Karolína Plíšková, tšehhi tennisist
2. aprill – Epp Mäe, eesti maadleja
23. aprill – Valter Soosalu, eesti koorijuht
4. mai – Rasmus Mägi, eesti tõkkejooksja
7. juuni – Karl Robert Saaremäe, eesti näitleja
22. juuni – Erika Kirpu, Eesti vehkleja
21. juuli – Julia Beljajeva, Eesti vehkleja
22. juuli – Selena Gomez, USA laulja
20. august – Demi Lovato, USA laulja
31. august – Silvia Ilves, eesti tšellist
16. september – Nick Jonas, USA laulja
20. oktoober – Liis Lemsalu, eesti laulja
23. november – Miley Cyrus, USA laulja
27. detsember – Maicel Uibo, eesti kümnevõistleja

SurnudRedigeeri

Pikemalt artiklis Surnud 1992

1. jaanuar – Grace Hopper, USA programmeerija
11. jaanuar – Heikki Aaltoila, Soome helilooja ja dirigent
16. jaanuar – Eugen Irv, eesti advokaat
24. jaanuar – Raimond Kaugver, eesti kirjanik
2. märts – Sandy Dennis, USA filminäitleja
3. märts – Lella Lombardi, Itaalia autovõidusõitja
3. märts – Hillar Ojaste, Eesti sporditegelane
7. märts – Assaf Messener, Vene tantsija ja ballettmeister
10. märts – Boris Meos, Eesti maadleja ja treener
23. märts – Friedrich August von Hayek, Austria-Suurbritannia majandusteadlane ja filosoof, Nobeli majandusauhind 1974
29. märts – Paul Henreid, USA filminäitleja ja lavastaja
6. aprill – Isaac Asimov, USA ulmekirjanik ja biokeemik
11. aprill – James Brown, USA filminäitleja
21. aprill – Vladimir Kirillovitš, Vene keiserliku perekonna pea
6. mai – Marlene Dietrich, saksa näitleja ja laulja
8. mai – Sergei Obraztsov, vene lavastaja
26. mai – Edmund Rokk, Eesti sõjaväelane
12. juuni – Otto Ellandi, eesti polügrafist
28. juuni – Valfried Gutmann, Eesti sõjaväelane
2. juuli – Helmut Talts, eesti poliitik
15. juuli – Boris Riisik, Eesti jalg- ja võrkpallur
28. juuli – Sulev Nõmmik, eesti näitleja
4. august – Seichō Matsumoto, jaapani kirjanik ja ajakirjanik
8. august – Martin Jensen, Eesti/Kanada jalgpallur ja treener
13. august – Ilmar Aamisepp, Eesti põllumajandusteadlane ja sporditegelane
18. august – John Sturges, USA filmilavastaja
5. september – Fritz Leiber, USA kirjanik
12. september – Anthony Perkins, USA filminäitleja
8. oktoober – Willy Brandt, Saksamaa liidukantsler 1969–1974
9. oktoober – Per Olof Sundman, rootsi kirjanik ja poliitik
3. november – Raimond Kolk, eesti kirjanik
14. oktoober – Huko Peder, Eesti ujuja
25. oktoober – Roger Miller, USA kantrilaulja
3. november – Raimond Kolk, eesti kirjanik
15. november – Endel Innos, Eesti sporditegelane
18. november – Radu Tudoran, rumeenia kirjanik
20. november – Raul Renter, eesti majandusteadlane ja maletaja
6. detsember – Fritz Matt, teatrikunstnik ja kunstiteadlane
15. detsember – Arved Ruusa, eesti poliitik

Nobeli auhinnadRedigeeri

ViitedRedigeeri

↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)

[ESBL-1] ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)

[1]