1992
Aasta
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1960. aastad |
1970. aastad |
1980. aastad |
1990. aastad
| 2000. aastad
| 2010. aastad
◄◄ |
◄ |
1988 |
1989 |
1990 |
1991 |
1992
| 1993
| 1994
| 1995
| 1996
| ►
| ►►
1992. aasta (MCMXCII) oli 20. sajandi 92. aasta.
Sündmused maailmas
muudaJaanuar
muuda- 30. jaanuar – Põhja-Korea sõlmis Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga kokkuleppe, mis lubab rahvusvahelistel inspektoritel inspekteerida Põhja-Korea tuumajaamu.
Veebruar
muuda- 8.–23. veebruar – toimusid XVI taliolümpiamängud Albertville'is Prantsusmaal.
- 13. veebruar – Ford Motor Company teatas ajaloo suurimast, 2,3 miljardi dollarilisest kahjumist.
- 14. veebruar – Lõuna- ja Põhja-Korea jõustasid lepingu, millega Korea poolsaarel keelustati tuumarelv.
Märts
muuda- 3. märts – ilmus Microsofti operatsioonisüsteem Windows 3.1x.
Aprill
muuda- 29. aprill – algasid Los Angelese rahutused, mis kestsid kuus päeva ning põhjustasid üle miljardi dollari kahju ja 53 surma.
Mai
muuda- 7. mai – algas kosmosesüstik Endeavour esimene lend.
- 16. mai – kosmosesüstiku Endeavour esimene lend lõppes eduka maandumisega.
Juuni
muuda- 29. juuni – Alžeeria president Mohamed Boudiaf mõrvati ihukaitsja poolt.
Juuli
muuda- 15. juuli – paavst Johannes Paulus II-l opereeriti healoomuline kasvaja.
- 25. juuli – algasid XXV suveolümpiamängud Barcelonas Hispaanias.
August
muuda- 18. august – Suurbritannia peaminister John Major kuulutas välja Iraagis lennukeelutsoonide loomise.
September
muuda- 12. september – Sony asus müüma väikesel kompaktdiskil töötavat pihuarvutit Data Discman.
- 23. september – Operatsiooni Julin käigus toimus Nevada testialal viimane Ameerika Ühendriikide tuumakatsetus.
Oktoober
muuda- 4. oktoober – El Ali lend 1862: Amsterdamis juhtus 43 hukkunuga lennuõnnetus.
November
muuda- 3. november – Bill Clinton valiti USA presidendiks.
- 16. november – Inglismaal tehti Hoxne'i aardeleid, mis on Suurbritannia suurim Rooma-aegse hõbeda ja kulla leid.
Detsember
muuda- 5. detsember – Somaalias alustas tegevust ÜRO missioon UNITAF.
- 15. jaanuar – asutati Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL)[1].
- 23. jaanuar – Eesti peaminister Edgar Savisaar astus tagasi.
- 30. jaanuar – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kuulutas ametisse uue valitsuse eesotsas Tiit Vähiga.
- 13. veebruar – Abja külanõukogu reorganiseeriti Abja vallaks.
- 26. veebruar – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu 1938. aasta kodakondsusseaduse rakendusotsuse.
- 2. märts – asutati Reklaamitelevisioon.
- 11. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu põllumajandusreformi seaduse.
- 26. märts – Eesti sai esimese internetiühenduse välismaailmaga, mis toimis satelliidi kaudu Tallinna ja Stockholmi vahel.
- 1. aprill – moodustati riigiettevõte Tallinna Sadam.
- 1. aprill – Statoil avas Tallinna lennujaama juures oma esimese tankla Eestis.
- 12. aprill – asutati Põllumeeste Kogu
- 22.–24. aprill – Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf koos kuninganna Sylviaga oli riigivisiidil Eesti Vabariigis.
- 23. aprill – Tartus taasavati Gustav II Adolfi monument.
- 23. aprill – asutati Tartu Kivisilla Taastamise Selts.
- 23. aprill – asutati Kivisilla fond.
- 11. mai – Euroopa Liidu ja Eesti vahel sõlmiti kaubandus- ja majanduskoostöö leping, mis jõustus 1. märtsil 1993.
- 25. mai – Eesti sai IMF-i liikmeks.
- 25. mai – Vabariigi Valitsus võttis vastu määruse Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti likvideerimise ja tema funktsioonide üleandmise kohta Eesti Vabariigi Riiklikule Päästeametile.
- 15. juuni – loodi metalliekspordifirma EMEX.
- 19. juuni – Kuressaares avati Aavikute Majamuuseum
- 20. juuni – kehtestati Eesti kroon.
- 23. juuni – taasavati Kursi Vabadussõja mälestussammas.
- 28. juuni – rahvahääletusel (1992. aasta põhiseaduse referendum) kiideti heaks Põhiseaduse Assamblee koostatud uue põhiseaduse eelnõu.
- 3. juuli – jõustus uus põhiseadus.
- 1. september – tegevust alustas Eesti Sisekaitse Akadeemia.
- 16. september – IMF teatas 41 miljoni dollari laenamisest Eestile.
- 26. september – asutati Johannes Aaviku Selts.
- 20. september – toimus presidendivalimiste esimene voor ja Riigikogu valimised. Presidendikandidaatidest pääsesid teise vooru Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Parlamendivalimised võitis Isamaa.
- 21. september – RTV hakkas oma programmi näitama Eesti Televisiooni kanalil.
- 26. september – Eesti Kongress lõpetas X istungjärguga oma töö.
- 5. oktoober – VII Riigikogu alustas tööd. Riigikogu esimeheks valiti Ülo Nugis. Toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis Lennart Meri.
- 6. oktoober – Lennart Meri andis Riigikogu ees presidendi ametivande.
- 7. oktoober – Riigikogu võttis vastu deklaratsiooni üleminekuperioodi lõpetamisest ja põhiseadusliku riigikorra taastamisest. Peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark teatas eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamisest ja volituste üleandmisest.
- 21. oktoober – president Lennart Meri kinnitas ametisse valitsuse eesotsas Mart Laariga.
- 25. oktoober – esimene rühm Abhaasia eestlastest sõjapõgenikke toodi erilennukiga Eestisse.
- 4. detsember – avati Põhja Poegade mälestussammas.
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis Sündinud 1992
- 30. jaanuar – Martti Keel, eesti võrkpallur
- 21. märts – Karolína Plíšková, tšehhi tennisist
- 2. aprill – Epp Mäe, eesti maadleja
- 23. aprill – Valter Soosalu, eesti koorijuht
- 4. mai – Rasmus Mägi, eesti tõkkejooksja
- 7. juuni – Karl Robert Saaremäe, eesti näitleja
- 22. juuni – Erika Kirpu, Eesti vehkleja
- 21. juuli – Julia Beljajeva, Eesti vehkleja
- 22. juuli – Selena Gomez, USA laulja
- 20. august – Demi Lovato, USA laulja
- 31. august – Silvia Ilves, eesti tšellist
- 16. september – Nick Jonas, USA laulja
- 20. oktoober – Liis Lemsalu, eesti laulja
- 23. november – Miley Cyrus, USA laulja
- 27. detsember – Maicel Uibo, eesti kümnevõistleja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 1992
- 1. jaanuar – Grace Hopper, USA programmeerija
- 11. jaanuar – Heikki Aaltoila, Soome helilooja ja dirigent
- 16. jaanuar – Eugen Irv, eesti advokaat
- 24. jaanuar – Raimond Kaugver, eesti kirjanik
- 2. märts – Sandy Dennis, USA filminäitleja
- 3. märts – Lella Lombardi, Itaalia autovõidusõitja
- 3. märts – Hillar Ojaste, Eesti sporditegelane
- 7. märts – Assaf Messener, Vene tantsija ja ballettmeister
- 10. märts – Boris Meos, Eesti maadleja ja treener
- 23. märts – Friedrich August von Hayek, Austria-Suurbritannia majandusteadlane ja filosoof, Nobeli majandusauhind 1974
- 29. märts – Paul Henreid, USA filminäitleja ja lavastaja
- 6. aprill – Isaac Asimov, USA ulmekirjanik ja biokeemik
- 11. aprill – James Brown, USA filminäitleja
- 21. aprill – Vladimir Kirillovitš, Vene keiserliku perekonna pea
- 6. mai – Marlene Dietrich, saksa näitleja ja laulja
- 8. mai – Sergei Obraztsov, vene lavastaja
- 26. mai – Edmund Rokk, Eesti sõjaväelane
- 12. juuni – Otto Ellandi, eesti polügrafist
- 28. juuni – Valfried Gutmann, Eesti sõjaväelane
- 2. juuli – Helmut Talts, eesti poliitik
- 15. juuli – Boris Riisik, Eesti jalg- ja võrkpallur
- 28. juuli – Sulev Nõmmik, eesti näitleja
- 4. august – Seichō Matsumoto, jaapani kirjanik ja ajakirjanik
- 8. august – Martin Jensen, Eesti/Kanada jalgpallur ja treener
- 13. august – Ilmar Aamisepp, Eesti põllumajandusteadlane ja sporditegelane
- 18. august – John Sturges, USA filmilavastaja
- 5. september – Fritz Leiber, USA kirjanik
- 12. september – Anthony Perkins, USA filminäitleja
- 8. oktoober – Willy Brandt, Saksamaa liidukantsler 1969–1974
- 9. oktoober – Per Olof Sundman, rootsi kirjanik ja poliitik
- 3. november – Raimond Kolk, eesti kirjanik
- 14. oktoober – Huko Peder, Eesti ujuja
- 25. oktoober – Roger Miller, USA kantrilaulja
- 3. november – Raimond Kolk, eesti kirjanik
- 15. november – Endel Innos, Eesti sporditegelane
- 18. november – Radu Tudoran, rumeenia kirjanik
- 20. november – Raul Renter, eesti majandusteadlane ja maletaja
- 6. detsember – Fritz Matt, teatrikunstnik ja kunstiteadlane
- 15. detsember – Arved Ruusa, eesti poliitik
Viited
muuda- ↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)