Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2012) |
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu (kuni 8. maini 1990 Eesti NSV XII Ülemnõukogu) oli viimane valitud Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan ning pärast Eesti NSV suveräänsuse deklaratsiooni teine NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti territooriumil faktilist võimu omanud kohalik võimuorgan. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu olulisim otsus oli 20. augustil 1991 vastu võetud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti iseseisvuse taastamise järel toimis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kuni põhiseadusliku Riigikogu kokkukutsumiseni 30. septembril 1992 de facto Eesti Vabariigi parlamendina.
ValimisedRedigeeri
XII Ülemnõukogu valimised toimusid 18. märtsil 1990. Valimistel konkureerisid esimest korda Nõukogude okupatsiooni jooksul mitme poliitilise liikumise esindajad, sealhulgas ka mittekommunistlike vaadetega kandidaadid. Valimised toimusid üksiku ülekantava hääle meetodil. Kokku kandideeris 105 kohale 392 kandidaati. Valimistel oli hääleõigus kõigil valimisealistel alaliselt Eesti territooriumil elavatel residentidel ja ka NSV Liidu relvajõudude liikmetel, kokku oli valijaskonna suurus 1 164 603. ERSP ja mõned teised iseseisvumist nõudvad liikumised kutsusid üles valimisi boikoteerima põhjendusega, et tegu oli okupatsioonivõimu institutsiooniga.
Valimisosalus oli 78,2%. Rahvarinde nimekiri kogus 24% häältest ja sai 45 kohta 105-st. 4 kohta oli määratud NSV Liidu sõjaväe esindajatele. Valituks osutunud saadikutest 73 esindasid iseseisvusemeelseid jõude ja 27 impeeriumimeelseid.
TegevusRedigeeri
Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis alustas tööd 29. märtsil. Presiidiumi esimeheks valiti Arnold Rüütel, asetäitjateks Marju Lauristin ja Viktor Andrejev. Ülemnõukogu juhatajaks valiti Ülo Nugis.
30. märtsil 1990 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse riiklikust staatusest, millega tunnistas NSV Liidu võimu Eestis ebaseaduslikuks selle kehtestamise hetkest alates ning kuulutas välja üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseks.
4. aprillil valis Ülemnõukogu Eesti NSV valitsuse esimehe – peaministri ametisse Edgar Savisaare. Savisaar sai ülesande moodustada Eesti NSV valitsus.
11. aprillil otsustas Ülemnõukogu, et NSV Liidu sõjaväekohustus pole vastavuses Eesti NSV staatusega.
8. mail otsustas Ülemnõukogu tunnistada kehtetuks nimetuse "Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik" ja võtta kasutusele ametliku nimetusena "Eesti Vabariik".[1] Eesti NSV Ülemnõukogu nimetati ümber Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks. Riiklikeks sümboliteks kuulutati Eesti lipp ja vapp.
16. mail võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti valitsemise ajutise korra kohta. Eesti riigivõimu-, valitsemis- ja prokuratuuriorganid lahutati NSV Liidu omadest.
7. augustil tunnistas Ülemnõukogu kehtetuks 1988. aasta 16. novembri resolutsiooni liidulepingu kohta ja otsustas korraldada suhted Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Tartu rahulepingu alusel.
18. detsembril teatas Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil, et Eesti ei kirjuta alla NSV Liidu liidulepingule.
13. juunil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu omandireformi aluste seaduse.
31. jaanuaril otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu korraldada Referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses.
20. augusti pealelõunal jõudsid Pihkva dessantdiviisi üksused Tallinna ja hõivasid teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Kell 23.02 kinnitas Eesti Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.
17. oktoober 1991 võttis Ülemnõukogu vastu maareformi seaduse.
14. september 1992 oli Ülemnõukogu viimane istungjärk.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmedRedigeeri
Liikme nimi | Valimisnimekiri | Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest | Märkused |
---|---|---|---|
Ülle Aaskivi | Rahvarinne | Poolt | |
Zijautdin Abdurahmanov | – | NSV Liidu relvajõududest valitud Ülemnõukogu saadik. Saadikuvolitus lõpetatud 11. märtsil 1992.[2] | |
Goderdzi Ahaladze | – | NSV Liidu relvajõududest valitud Ülemnõukogu saadik. Saadikuvolitus lõpetatud 11. märtsil 1992.[2] | |
Mati Ahven | Poolt | ||
Nikolai Aksinin | – | ||
Jaak Allik | – | Puudus, on selgitanud kogumikus "Kaks otsustavat päeva Toompeal” (lk. 85–88) ning intervjuus ajalehee Sakala (31.08.2006), et viibis hääletuse ajal Viljandis näidendi "Juliale” peaproovis.[3] | |
Andres Ammas | Poolt | ||
Lembit Annus | – | ||
Viktor Andrejev | – | ||
Tõnu Anton | Poolt | ||
Uno Anton | Poolt | ||
Küllo Arjakas | Rahvarinne | – | Viibis hääletuse ajal välismaal. |
Lembit Arro | Poolt | ||
Hillar Eller | Poolt | ||
Kaljo Ellik | Eesti Roheline Liikumine | Poolt | |
Ignar Fjuk | Rahvarinne | Poolt | |
Pavel Grigorjev | – | ||
Aleksandr Gussev | – | ||
Illar Hallaste | Poolt | ||
Liia Hänni | Rahvarinne | Poolt | |
Genik Israeljan | – | ||
Viktor Jermolajev | – | ||
Pavel Jermoškin | – | ||
Juri Jevstignejev | – | ||
Arvo Junti | Poolt | ||
Jaak Jõerüüt | Poolt | ||
Rein Järlik | Eesti Roheline Liikumine | Poolt | |
Ants Järvesaar | Poolt | ||
Villu Jürjo | Eesti Roheline Liikumine | Poolt | |
Hillar Kalda | Poolt | ||
Lembit Kaljuvee | Ei omanud häält, saadikuvolitused lõpetatud oma soovi alusel 15. jaanuarist 1991. a.[4] | ||
Teet Kallas | Poolt | ||
Kaido Kama | – | Lahkus enne hääletust saalist. Intervjuus kogumiku jaoks "Eeslava” on tunnistanud, et ei taibanud tookord toimuva tähtsust, vaid pidas kõike rohkem "Rahvarinde kartulivõtutalguteks”.[3] | |
Peet Kask | Poolt | ||
Johannes Kass | Poolt | ||
Kalju Koha | Poolt | ||
Valeri Kois | Poolt | ||
Mai Kolossova | Poolt | ||
Jüri Kork | Poolt | ||
Toomas Kork | Rahvarinne | Poolt | |
Heino Kostabi | Poolt | ||
Vladimir Kuznetsov | – | ||
Jevgeni Kotšegarov | – | NSV Liidu relvajõududest valitud Ülemnõukogu saadik. Saadikuvolitus lõpetatud 11. märtsil 1992.[2] | |
Ahti Kõo | Poolt | ||
Tiit Käbin | Poolt | ||
Ants Käärma | Poolt | ||
Mart Laar | Poolt | ||
Aleksandr Labassov | – | ||
Marju Lauristin | Rahvarinne | Poolt | |
Vladimir Lebedev | – | ||
Enn Leisson | Poolt | ||
Jüri Liim | Eesti Roheline Liikumine | Poolt | |
Jaan Lippmaa | Poolt | ||
Peeter Lutt | – | Viibis hääletuse ajal välismaal. | |
Alar Maarend | Poolt | ||
Tiit Made | Eesti Roheline Liikumine | Poolt | |
Mart Madissoon | Poolt | ||
Vladimir Malkovski | – | ||
Vitali Menšikov | – | ||
Tõnis Mets | Poolt | ||
Aavo Mölder | Poolt | ||
Anatoli Novohatski | – | ||
Ülo Nugis | Töökollektiivide Liit | Poolt | |
Ants Paju | Eesti Roheline Liikumine | Poolt | |
Pavel Panfilov | – | ||
Eldur Parder | Poolt | ||
Heldur Peterson | Poolt | ||
Sergei Petinov | – | ||
Vello Pohla | Eesti Roheline Liikumine | – | Viibis hääletuse ajal välismaal. |
Andrei Prii | Poolt | ||
Priidu Priks | Poolt | ||
Jüri Põld | Poolt | ||
Enn Põldroos | Poolt | ||
Ivar Raig | – | Viibis hääletuse ajal välismaal. | |
Koit Raud | Poolt | ||
Jüri Reinson | Poolt | ||
Andrus Ristkok | Poolt | ||
Jüri Rätsep | Poolt | ||
Arnold Rüütel | Eesti Roheline Liikumine | Poolt | |
Tõnu Saarman | Poolt | ||
Edgar Savisaar | Rahvarinne | Poolt | |
Hanno Schotter | Poolt | ||
Klavdia Sergij | – | Viibis kohal, kuid ei hääletanud. | |
Arvo Sirendi | Maaliit | – | Viibis hääletuse ajal välismaal. |
Sergei Sovetnikov | – | ||
Lehte Hainsalu | Poolt | ||
Nikolai Zahharov | – | ||
Nikolai Zolin | – | ||
Aleksei Zõbin | – | ||
Aldo Tamm | Poolt | ||
Rein Tamme | Poolt | ||
Andres Tarand | Rahvarinne | Poolt | |
Juhan Telgmaa | – | Viibis hääletuse ajal välismaal. | |
Mikk Titma | – | Viibis hääletuse ajal välismaal. | |
Indrek Toome | Vaba Eesti | Poolt | |
Enn Tupp | Poolt | ||
Ain Tähiste | Poolt | ||
Uno Ugandi | Poolt | ||
Ülo Uluots | Vaba Eesti | Poolt | |
Heinrich Valk | Rahvarinne | Poolt | |
Ants Veetõusme | Poolt | ||
Rein Veidemann | Rahvarinne | Poolt | |
Helgi Viirelaid | Poolt | ||
Sergei Volkov | – | NSV Liidu relvajõududest valitud Ülemnõukogu saadik. Saadikuvolitus lõpetatud 11. märtsil 1992.[2] | |
Vaino Väljas | EKP | Poolt |
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Elektrooniline Riigi Teataja. "Seadus Eesti sümboolikast". Eesti NSV Ülemnõukogu otsus.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 https://www.riigiteataja.ee/akt/13077670?tegevus=salvesta-link
- ↑ 3,0 3,1 http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/MaasaluSandra_Kadetsev_TUNA2007_4.pdf lk 4
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/13068285