Ava peamenüü

Eesti Advokatuur (algselt Vannutatud Advokaatide Nõukogu) on 14. juunil 1919 asutatud Eesti advokaatide kutseühendus, mis korraldab õigusteenuse osutamist era- ja avalikes huvides ning kaitseb advokaatide kutsealaseid õigusi. Eesti Advokatuur aitab oma liikmeid nende kutsealases tegevuses, teostab järelevalvet ning aitab edasi kanda Eesti advokaatide traditsioone.

Eesti Advokatuur
Asutatud 14. juuni 1919
Tüüp avalik-õiguslik juriidiline isik
Liikmed 1041 (01.01.2019)
Juhtkond Jaanus Tehver (esimees)
Veebileht www.advokatuur.ee

Eesti Advokatuuril on oma sümboolika, mille moodustavad advokatuuri lipp, esimehe ametiraha, teenetemedal ning rinnamärk.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

1919–1941Redigeeri

Eesti advokatuuri alguseks oli Vannutatud Advokaatide Nõukogu asutamine 14. juunil 1919.

Asutamiskoosolekust Tallinna kohtukoja ruumides võttis osa 18 isikut 35 Eestis tegutsenud vannutatud advokaadist: Martin Hirsch, Johann Daugull, Jaan Leesment, Leopold Meder, Voldemar Oldekop, Jaan Laur, Tõnis Jürine, Viktor Johanson, Jaan Teemant, Artur Beek, Artur Gabler, Edgard Koch, Balduin Limberg, Hermann Koch, Heinrich von Sievers, Alexander von Bodisco, Bernhard Maydell ning Kaarel Parts.

Vannutatud Advokaatide Nõukogu esimeheks valiti Jaan Teemant, tema abiks Martin Hirsch ja liikmeteks Tõnis Jürine, Voldemar Oldekop, Kaarel Parts ja Jaan Leesment. Jaan Teemant oli Eesti advokatuuri esimees kuni 1925. aasta lõpuni. 28. jaanuaril 1926 valiti nõukogu esimeheks Alfred Maurer, kes jäi sellele kohale kuni 1941. aastani.

1920. aasta alguses oli Eestis 43 vandeadvokaati ja 15 vandeadvokaadi abi. 1920. aastate jooksul muutus juuraharidus üha populaarsemaks ning kümnendi teisel poolel hakkas vannutatud advokaatide ning nende abide arv jõudsalt kasvama. 1. jaanuariks 1940 tegutses Eestis 387 vandeadvokaati, 51 vanemat ja 53 nooremat abi.

1927–1938 tegutses Tartus Vannutatud Advokaatide Nõukogu Tartu osakond, mida juhtis Ferdinand Karlson.

1935. aastal kehtestati advokaatide ametiriietuseks must talaar ja barett. Seni (alates 1. septembrist 1928) olid advokaadid kohtus kandnud visiitülikonda, naisadvokaadid ilma dekolteeta musta kleiti[1].

6. aprillil 1938 võeti vastu Advokatuuri seadus.[1] Vannutatud Advokaatide Nõukogu asemele valiti 15-liikmeline Advokatuuri Nõukogu, mille esimeheks sai Alfred Maurer. Vannutatud advokaadid nimetati uue seadusega vandeadvokaatideks, advokaadiabid jagati vanemateks ja nooremateks abideks. Vanematel abidel oli õigus pidada iseseisvat bürood.

Nõukogude perioodRedigeeri

Eesti Advokatuur likvideeriti 1. märtsil 1941. Samal päeval toimus esimene Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumi liikmete üldkoosolek. Alates 1947. aastast kolleegiumis toimunud puhastust käigus vahetati advokaatide kaader välja. Kolleegiumist heideti välja 71 advokaati. Toimunu tunnistati põhjendamatuks 22. jaanuaril 1990 toimunud Advokaatide Kolleegiumi presiidiumi istungil.

Pärast taasiseseisvumistRedigeeri

Eesti taasiseseisvumise järel tõusis päevakorda ka Eesti Advokatuuri taastamine. Eesti Advokatuur taastati 10. detsembril 1991. 19. ja 20. veebruaril 1992 toimunud advokaatide üldkoosolekul lõpetas Eesti Advokaatide Kolleegium oma tegevuse ning Eesti Advokatuur tunnistati selle õigusjärglaseks.

LiikmeskondRedigeeri

Eestis võivad advokaadi nimetuse all tegutseda vaid Eesti Advokatuuri liikmed. Advokatuuri liikmed on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid.

1. jaanuari 2019 seisuga oli Eesti Advokatuuril kokku 1041 liiget, sh: 688 vandeadvokaati; 350 vandeadvokaadi abi; 3 assotsieerunud liiget.

207 liikmel on liikmesus peatatud.[2]

TegevusRedigeeri

Advokatuur korraldab advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonna, riigiasutuste ning erinevate organisatsioonidega nii Eestis kui välismaal. Advokatuur osaleb ka õigusloomes. Samuti korraldab advokatuur kriminaal- ja väärteomenetlustes kaitset ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades.

JuhtorganidRedigeeri

Kord aastas peetav advokatuuri liikmete üldkogu valib advokatuuri tegevuse korraldamiseks organid: esimees, juhatus, revisjonikomisjon, kutsesobivuskomisjon, aukohus, eetika- ja metoodikakomisjon ning kantsler.

Esimees esindab advokatuuri, korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees valitakse kolmeks aastaks.

Advokatuuri juhatuses on vähemalt seitse liiget. Juhatus valitakse kolmeks aastaks.

Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni kuulub 11 liiget (6 vandeadvokaati, 2 kohtunikku, 1 õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministeeriumi esindaja) ja see moodustatakse viieks aastaks. Komisjon viib läbi eksameid, hindab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni sobivust ning annab hinnangu advokaadi kutsesobivusele.

Vähemalt kolmeliikmeline revisjonikomisjon valitakse neljaks aastaks. Komisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist.

Seitsmeliikmeline aukohus (4 vandeadvokaati, 2 kohtunikku ja 1 õigusteadlane) valitakse neljaks aastaks. Aukohus tegeleb advokaatide distsiplinaarsüüteoasjadega ja muude aukohtu pädevusse antud asjadega.

Eetika- ja metoodikakomisjon aitab ja nõustab advokatuuri teisi organeid ning liikmeid advokaatide kutse-eetika nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas.

Kantsler nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ta korraldab advokatuuri asjaajamist, juhib kantselei tööd, edastab teateid ja otsuseid ning korraldab advokatuuri organite otsuste avaldamise Ametlikes Teadaannetes.

Rahvusvaheline koostööRedigeeri

Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (International Bar Association – IBA) liige.

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu 1. mail 2004 sai Eesti Advokatuur CCBE (Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu) täisliikmeks.

Riigi õigusabiRedigeeri

Eesti Advokatuur korraldab riigi õigusabi vähekindlustatud inimestele. 2010. aasta alguseks loodi selleks spetsiaalne infosüsteem (RIS).

Vastutustundlik ettevõtlusRedigeeri

Eesti Advokatuur osaleb mitmes sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse (CSR) projektis näiteks tehes koostööd Heateo Sihtasutusega sotsiaalse ettevõtluse õigusalases nõustamises. Samuti tehakse koostööd Lastekaitse Liiduga (LKL), toetades ajakirja Märka Last väljaandmist ja LKL-i korraldatavaid laste suvelaagreid.

EsimehedRedigeeri

Advokatuuri esimehed pärast Eesti Advokatuuri tegevuse taastamist:

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kuidas peab olema riietatud advokaat. Rahvaleht, 22. märts 1928, nr. 35, lk. 1.
  2. "Eesti Advokatuuri aastaraamat 2018". (lk 13).

KirjandusRedigeeri

  • Lauri Vahtre, Eesti advokatuuri ajalugu 1919–1994. 2005.
  • Advokatuurile anti uued alused. Uus Eesti, 9. aprill 1938, nr 99, lk 5.
  • Advokaadid asutavad pensionikassa. Uus Eesti, 27. veebruar 1939, nr 57, lk 3.

VälislingidRedigeeri