Ava peamenüü
Eesti panga logo
Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13. Hoone valmis aastal 1935, arhitektid on Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti Panga kasutuses aastast 1992

Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro ja sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige ehk üks euroala keskpankadest.

Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste euroala keskpankadega osaleb.

Selleks, et hinnastabiilsus oleks tagatud, peavad olema ka pangad tugevad, hästi kapitaliseeritud ja piisavate puhvritega halvemate aegade tarbeks ehk peab olema tagatud finantsstabiilsus. Eesti Panga ülesanne on jälgida, et panganduse olukord tervikuna oleks stabiilne ja tugev.

Eesti Pank täidab Eestis igapäevaselt kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust; jälgib, et maksesüsteemid toimiksid ehk maksed liiguksid ühest pangast teise tõrgeteta; investeerib ja haldab Eesti Panga ning Euroopa Keskpanga varasid; koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat; jälgib pidevalt Eesti ja euroala majanduse käekäiku ning koostab hinnanguid majandusolukorra kohta; nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.

AjaluguRedigeeri

 
Endise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoone. Hoone valmis 1909, arhitekt Aleksander Jaron. Selles hoones moodustati 24. veebruaril 1918 Eesti Ajutine Valitsus. Kuni 1935. aastani oli see maja Eesti Panga peahoone, taas Eesti Panga kasutuses aastast 1992

Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Tegevuse alguseks loetakse 3. maid, kui keskpanga pearaamatusse kanti esimene summa ehk 10 miljonit Eesti marka, mille Ajutine Valitsus eraldas riigikassast panga põhikapitaliks. Et sõjaolukorras oli riigis puudus vabast erakapitalist, siis tegutses keskpank alguses ühtlasi ka tavalise hoiu- ja laenupangana.[1]

Panga esimeseks presidendiks sai Mihkel Pung ning juhatusse kuulusid ka Eduard Aule ja Johan Sihver. Esimene juhatuse koosolek toimus 25. märtsil 1919. Lisaks kolmele juhatuse liikmele asus pangas tööle ka 25 ametnikku ja 3 teenijat.[1]

Ettevalmistusi oma raha emiteerimiseks oli alustatud juba 1918. aastal ja selle tegevuse eest vastutas Rahandusministeerium.[2] Pärast keskpanga asutamist 1919. aastal viidi riigikassatähtede tootmine üle loodud asutuse alla. 3 ja 5 margased lasti tükkida Soomes ning paberist pennid ja margased kassatähed Tallinnas ja Tartus. Mündid vermiti Saksamaal.[1]

Kuna Eesti raha väärtuse säilitamiseks nappis kattevara, siis langes Eesti marga kurss. Raha stabiilsuse tagamiseks viidi 1924. aastal läbi rahareform ja käibele tuli arvestuslik rahaühik kuldkroon. Kroonidesse hinnati ümber kõik laenud nii erapankades kui ka Eesti Pangas. Kuldkroon jäi kasutusse kuni 1. jaanuarini 1928, kui käibele tuli Eesti kroon (1928. aasta Eesti rahareform).[1]

1927. aastal võeti Riigikogus vastu mitu Eesti Panga jaoks olulist seadust. Nendeks olid Eesti Panga uus põhikiri, rahaseadus, riigi kassatähtede ja vahetustähtede emissiooni lõpetamise seadus ning välislaenuseadus. Nii sai alates 1928. aastast Eesti Pangast piiratud ülesannetega emissioonikeskpank, mille põhiülesandeks jäi raha väärtuse kindlustamine.[1]

 
Eesti Panga Petseri osakonna hoone rajati 1929–1930. See oli Eesti Panga osakonnahoonete seas suurim, sest sama katuse alla koondati ka mitmed teised riigi jaoks vajalikud asutused[3]

Algul tegutses pank Tallinnas endise Vene Riigipanga ruumides, kuid finantsolude paranemisel asuti rajama uusi hooneid. Tallinna hoone laiendamist alustati 1933. aastal. See valmis 1934. aasta lõpuks ja avati ametlikult 1935.[3]

Eesti suuremates linnades tegutsesid panga harukontorid, mis algul kasutasid rendipindasid, kuid sõltuvalt linnast rajati kas uued hooned või võeti kasutusse olemasolevaid. Esimesena valmis 1927. aastal Eesti Panga Viljandi osakonna hoone. Kontorihooned kerkisid veel Petserisse (1930), Rakverre (1933), Tartusse (1936), Võrru (1938) ja Pärnusse (1940). Olemasolevad hooned omandati Narvas, Valgas, Haapsalus, Paides ja Kuressaares ning kohendati need vastavaks oma vajadustele. Vahel majutati oma hoonetesse ka teisi riigiasutusi.[3]

1940. aastal Eesti Pank natsionaliseeriti ja reorganiseeriti Nõukogude Liidu Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Osa Eesti Panga kullast säilis Ameerika Ühendriikides. Algas Eesti kroonide vahetamine rubladeks. Hiljem küüditati mitmed Eesti Panga töötajad Siberisse. Kokku jäi repressioonide kätte 74 töötajat, kellest tapeti 10 ja GULAGi laagrites hukkus 28.[1]

15. detsembril 1989 võeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril 1989 võeti vastu Eesti NSV pangaseadus, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Panga presidendiks nimetati Rein Otsason, kes alustas ettevalmistusi Eesti krooni taas kasutuselevõtmiseks. Veel samal aastal kuulutas valitsus välja ka paberraha kujundamise avaliku konkursi.[1] 28. juunil 1990 ümbernimetati pangaseadus Eesti Vabariigi omaks.[4]

1. oktoobril 1991 sai uueks panga presidendiks Siim Kallas. Ta volitatakse Eestit esindama läbirääkimistel Rahvusvaheliste Arvelduste Pangaga ning riikidega, kuhu deponeeriti krooni kattevaraks olnud Eesti Panga kuld.[1]

19. juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform (1992. aasta Eesti rahareform). 20. juunil 1992 hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitati 8 EEK = 1 DEM. Samal aastal tagatati Eesti Pangale ka välisriikidesse deponeeritud kuld, mida oli kokku ligi 11,3 tonni ja millega pangi alus taastatud Eesti krooni kattevarale[1].

1992. aasta algusest kehtivad Eestis tegutsevatele pankadele vaid Eesti Panga poolt välja antud tegevuslitsentsid (kokku tegutses sel ajal Eestis 42 kommertspanka). Novembris puhkes aga pangakriis, kuna NSVL Välismajanduspangas külmutati Eesti pankade kontod ning selle tulemusena muutusid maksejõuetuteks kolm suuremat (Tartu Kommertspank, Balti Ühispank ja Põhja-Eesti Aktsiapank) ja kaheksa väiksemat panka. Valitsuse ja Eesti Panga koostöös loodi Põhja-Eesti Pank.[1]

27. aprillil 1995 sai Eesti Panga presidendiks Vahur Kraft, kes asus ette valmistama Eesti liitumist euroalaga.[1] 31. detsembril 1998 võttis Euroopa Rahaliit arveldusühikuna kasutusele euro, fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR = 15,6466 EEK.

Eesti Panga muuseum avati 12. juunil 1997. Muuseumi ülesandeks on tutvustada raha ajalugu Eestis ja keskpanga tegevust.[1]

2002. aastal loodi Eesti Panga juurde Finantsinspektsioon, mis asus teostama järelevalvet pankade, kindlustusseltside ja investeerimisühingute üle.[1]

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu sai 2004. aasta maist Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmeks ja üheks Euroopa Keskpanga omanikuks.[1] Sama aasta suvel kuulutati välja Eesti euromüntide kujunduskonkurss.[1]

27. juunil 2004 sai Eesti vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks. Eesti krooni keskkurss fikseeriti tasemel 1 euro = 15,6466 krooni. Seda kurssi pidi Eesti hoidma kahe aasta jooksul, et täita euroalaga liitumise üks kriteeriumitest.

1. jaanuaril 2011 sai Eesti euroala liikmeks, ühtlasi sai Eesti Pank euroala keskpanku ühendava eurosüsteemi liikmeks.

Eesti Panga ülesandedRedigeeri

Euroala ühise rahapoliitika kujundamises osalemine ja selle elluviimine EestisRedigeeri

Hinnastabiilsuse hoidmise ülesanne on arenenud riikides usaldatud valitsusest sõltumatutele ja poliitikast lahutatud keskpankadele. Riigi keskpank mõjutab hinnastabiilsust intressimäärade, raha hulga ja vahetuskursside kaudu, soodustades sel viisil majandustegevust ja seeläbi ka hindade üldist kasvu. Seda nimetatakse rahapoliitikaks. Euroala keskpankade ülesanne on tagada, et inflatsioon ehk hinnataseme tõus jääks keskmise aja jooksul allapoole 2% piiri, kuid püsiks selle lähedal.

Eurot puudutavad rahapoliitilised otsused langetavad ehk raha hinna määravad euroala keskpankade presidendid (k.a Eesti Panga president) üheskoos Frankfurdis iga kuu alguses, mil toimub Euroopa Keskpanga nõukogu istung. Iga riigi keskpanga presidendil on ühesuguse kaaluga hääl ja otsuseid tehakse euroala kui terviku arengut silmas pidades.

Finantsstabiilsuse tagamine koostöös finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumigaRedigeeri

Finantsstabiilsuse tagamise eest vastutavad Eestis kolm riigiasutust: rahandusministeerium, Eesti Pank ja finantsinspektsioon. Eesti Pank kogub finantsstabiilsuse tagamiseks finantssektorilt üksikasjalikku statistikat selle tegevuse kohta. Pangandusstatistikat ja majandust analüüsides hindab keskpank riskide ja kapitalivajaduse suurust ning selle hinnangu alusel kehtestab Eesti Pank nõuded, kui palju peab kapitali olema ja kuidas tuleb finantssektoris erinevaid riske maandada.

Maksesüsteemide järelevaatamine ja nende arendamineRedigeeri

Eesti Panga jaoks on väga tähtis maksesüsteemide tõrgeteta toimimine, sest maksete liikumisel ühest pangast teise tekkiva viivituse tõttu väheneb pankade usaldus selle panga vastu, kelle süül viivitus toimus ja kokkuvõttes võib see mõjutada kogu pangandust ja majandust. Seetõttu täidab Eesti Pank kui sõltumatu osapool maksesüsteemide järelevaataja rolli ehk jälgib seda, et raha liiguks nii kontolt kontole kui ka pangast panka tõrgeteta ning aitab kaasa maksesüsteemide arendamisse.

Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse tagamisesRedigeeri

Eesti Pank varustab kõiki Eestis tegutsevaid sularahaga tegelevaid krediidi- ja makseasutusi pangatähtede ja müntidega. Pankade kaudu jõuab raha omakorda ettevõtete ja inimeste käsutusse. Nendelt liigub raha tagasi Eesti Panka, kus kontrollitakse kõik pangatähed automaatse kontrollimise käigus üle ja kõrvaldatakse need, mis on rikutud, katkised või kulunud.

Eesti ametlike välisreservide ja muude Eesti Panga käsutuses olevate finantsvarade hoidmine ja kasvatamineRedigeeri

Ringluses oleva raha väärtust ja stabiilsust.tagavad keskpankade reservid. Lisaks on valuutareservidel oluline koht ka riigi majanduse usaldusväärsuse hoidmisel ning tihti ka finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel. Varade haldamisest saadava investeerimistuluga kaetakse ka keskpanga tegevuse igapäevakulud ning tagatakse nii keskpanga sõltumatus riigi eelarvest. Eesti Panga nõukogu otsuse järgi eraldab Eesti Pank osa teenitud kasumist ka Eesti riigi eelarvesse 

Finantssektori statistika kogumine ja avaldadamine ning Eesti maksebilansi koostamineRedigeeri

Eesti Pank on Statistikaameti kõrval teine riikliku statistika tegija Eestis. Eesti Pank teeb peamiselt välis- ja finantssektori statistikat ning koostab rahvamajanduse kvartali finantskontosid. Kogutud statistika abi koostab Eesti Pank majandusanalüüse.  

Valitsuse nõustamine majanduspoliitilistes küsimustesRedigeeri

Tänu sõltumatusele ja majandusanalüüside pidevale koostamisele on keskpangal terviklik pilt Eesti majandusest, mistõttu saab ta majanduspoliitilistes küsimustes anda nõu ka valitsusele. Pikas perspektiivis avaldab omakorda valitsuse poliitika mõju ka keskpanga tööle. Nimelt oleneb rahasüsteemi toimimine paljudest teguritest, seejuures ka nendest, mis ei kuulu keskpanga kontrolli alla. Näiteks on riigi eelarvepoliitikal oma osa selles, kuidas rahapoliitika mõjutab majandust, sh hindade kujunemist. Seetõttu on loogiline, et valitsus küsib ja saab keskpangalt nõu, kuidas eelarvepoliitika mõjutab hinnastabiilsust, ning võtab seda eelarveplaanide tegemisel arvesse.

Eesti Panga juhtimineRedigeeri

Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus. Juhatuse esimees on Eesti Panga president ning liikmed panga asepresidendid. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga nõukogu ettepanekul. Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu panga presidendi ettepanekul.

7. juunil 2012 astus Eesti Panga presidendi ametisse Ardo Hansson. Eesti Panga asepresidendi ametikohti täidavad 2011. aastast Madis Müller ja Ülo Kaasik. 7. juunil 2019 saab Eesti Panga uueks presidendiks Madis Müller.

Eesti Panga nõukoguRedigeeri

Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu ametisse nõukogu esimehe ettepanekul samuti viieks aastaks.

Nõukogu esimeheks nimetas Riigikogu alates 13. juunist 2013 Mart Laari.

Eesti Panga nõukogu VII koosseisu nimetas Riigikogu ametisse 25. veebruaril 2014 ning selle liikmed on Kalev Kallo, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Jaanus Tamkivi, Liina Tõnisson ja Urmas Varblane.

Eesti Panga presidendidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti Panga president
 
Endise Eesti Maakrediitseltsi pangahoone. Arhitekt August Reinberg. Hoone valmis 1904. Hoone on täielikult Eesti Panga kasutuses aastast 1998. Hoones asub ka Eesti Panga muuseum. 20. septembril 1944 moodustati hoones Otto Tiefi valitsus

Eesti Panga muuseumRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti Panga muuseum

Alates 12. juunist 1997 tegutseb Eesti Panga juures muuseum, kus tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, kõneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost. Muuseumis pressiruumis toimuvad kõik Eesti Panga pressikonverentsid ning muuseumipood on ainuke koht, kus saab vahetada Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 Ajajoon "100 aastat Eesti Panka" Eesti Pank
  2. Eesti raha margast euroni Eesti Pank (pdf)
  3. 3,0 3,1 3,2 Karin Hallas-Murula, Mart Kalm, Märt Karmo, Ulvi Haagensen (tõlkija) ja Krista Mits (tõlkija). Eesti Panga ajaloolised hooned = Historic buildings of Eesti Pank. Eesti Pank, 2004. ISBN 9949-404-22-3. Digar
  4. http://estlex.com/tasuta/?id=8&aktid=2025&asutus=23&fd=1&grupp=1&leht=15 [katkine viide]

VälislingidRedigeeri

Meedias