Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna tänavast; Sakala tänav on ka Nõmme linnaosas asuva Künni tänava endine nimi; teiste tänavate kohta vaata lehekülge Sakala tänav (täpsustus)

Kaart
Sakala tänav 2 / Estonia puiestee 11
Sakala 1

Sakala tänav on tänav Tallinna Kesklinnas Tatari ja Südalinna asumis.

Sakala tänav algab Tallinna kesklinnas Estonia puiestee ja Georg Otsa tänava ristmikult ning kulgeb esimesed 100 meetrit lõunasse ja siis edelasse. Ta ristub Kentmanni tänava, Tatari tänavaga ja suubub Pärnu maanteesse P. Süda tänava ristmikul. Tänav on 530 m pikk.[1]

Tänava alguses, Estonia puiestee ja Sakala tänava ristmikust edelas on väike haljasala, kus asub skulptuur.

Teisel pool haljasala asub Solarise keskus, mis kerkis nõukogudeaegse parteimaja Sakala keskuse asemele pärast selle lammutamist 2007. aastal.

Sakala tänav on Tatari tänava suhtes peatänav, teiste tänavate suhtes kõrvaltänav. Tänava alguses on ta ühesuunaline: lubatud on sõita ainult Estonia puiestee suunas. Sakala ja Estonia puiestee ristmikul on ka ainus foor Sakala tänaval. Kui sõita Sakala tänavalt sellel ristmikul otse, jõutakse Georg Otsa tänavale. Estonia puiesteel on vasakpööre Otsa tänavale keelatud ja sellepärast soovitavad liiklusmärgid Estonia puiesteelt Otsa tänavale sõita Sakala tänava kaudu, tehes ringi ümber tänava alguses oleva haljasala.

Tänaval asub Eesti Vabariigi Kaitseministeerium. Tänavat ääristavad Eesti Panga kvartali hoonestus (Sakala 2, 4 ja 6) ning Sakala Eragümnaasium.

Sakala tänav 4
Sakala 21, Sakala Eragümnaasiumi hoone
Sakala 23

Sisukord

Tänava hoonestusRedigeeri

 
Pärnu mnt 36 ja 32 vasakul ja Sakala tänav 50 //Pärnu mnt 27 valge hoone taamal (1996)

AjaluguRedigeeri

 
Sakala tänava piirkond 1942

Kuni 1935. aastani kandis tänav Väike-Pärnu maantee (saksa keeles Klein-Pernausche Strasse) nime. Tänav algas Eestimaa Aadlike Krediidiühingu pangahoone juurest ning ristus Kaupmehe, Kentmanni ja Tatari tänavaga, paremalt poolt Väike-Roosikrantsi tänava (tänapäeva Pärnu maantee osa kuni Vabaduse väljakuni) ja Ahju tänavaga ning lõppes Suur-Roosikrantsi tänava nurgal.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses välja kujunenud hoonestus kannatas 1944. aastal nõukogude lennuväe märtsipommitamises. Hävis näiteks Töölisteatri hoone Sakala tänav 6.

Sakala tänav 1/3 asuvat hoonet hakati ehitama 1938. aastal Edgar Johan Kuusiku projekti järgi Eesti ohvitseride keskkasiinoks, hoone ehitus peatati pärast 1940. aasta juunipööret ning ehitus lõpetati alles 1947. aastal, hoonest sai Töötava Rahva Kultuurihoone, hilisem EKP KK Poliitharidusmaja[8]. (Vaata ka Sakala keskus.) Aastatel 1946–1952 asus hoones Sakala 3 (tollal Sakala tänav 35) Eesti Ajaloomuuseum.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri