Kaitseministeerium

Disambig gray.svg  See artikkel on Eesti valitsusasutusest; üldmõiste kohta vaata artiklit Kaitseministeerium (üldmõiste); teiste riikide kaitseministeeriumide kohta vaata lehekülge Kaitseministeeriumide loend.

Kaitseministeerium on Eesti valitsusasutus, mis vastutab riigikaitse korraldamise eest.

Kaitseministeerium
Kaitseministeeriumi logo.png
Kaitseministeerium Sakala 1.005.jpg
Ministeeriumi hoone aadressil Sakala 1//3
Asutatud 1918
Peakorter Sakala 1//3, Tallinn
Minister Kalle Laanet
Kantsler Kusti Salm
Eelarve maht 663 miljonit (2021)

ÜlesandedRedigeeri

Kaitseministeeriumi valitsemisalas on:

  • riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks
  • riigikaitse elluviimine
  • rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine
  • mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine
  • kutsealuste kutsumine ajateenistusse
  • kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine
  • kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine
  • kaitsetööstuse arendamine
  • kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine
  • vastavate õigusaktide eelnõude koostamine
 
Kaitseminister Kalle Laanet

Juhid ja struktuurRedigeeri

Ministeeriumi vastutusalas on kaitsevägi, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Seli tervisekeskus ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

Ministeeriumi struktuur on jaotatud kolmeks plokiks, mida vastavalt juhivad kaitsepoliitika asekantsler, kaitseplaneerimise asekantsler ning õigus- ja haldusküsimuste asekantsler.

KaitseministridRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti kaitseminister

AjaluguRedigeeri

 
Sõjaministeeriumi hoone, Lai 44 // Pagari 1

Eesti riigikaitse kõrgema organi nimetus oli aastatel 19181928 Eesti sõjaministeerium, aastatel 19291937 Eesti kaitseministeerium ja aastatel 19371940 taas Eesti sõjaministeerium.

Sõjaministeerium, 19181928Redigeeri

Sõjaministeeriumi koosseis, 4.1919:
  • Sõjaminister
    • Sekretär, Sekretäri abi
  • Juriskonsult
  • Sõjaline esindus Helsingis
  • Vanemadjutant, Nooremadjutant
  • 2 sideohvitseri, 3 tõlki
  • Sõjaministeeriumi Kantselei
  • Kodifikatsiooniosakond
  • Rahvaväe Peakomisjon
  • Mobilisatsiooniosakond
  • Rahvaväelaste registreerimise bürood.[1]

Sõjaministeeriumi koosseis 11.1919:

  • Sõjaminister
  • Sõjaministri abi
  • Asjade Valitseja (ministri sekretär)
  • Sõjaministeeriumi kantselei
  • Juriskonsult
  • Kodifikatsiooniosakond
  • Mobilisatsiooniosakond (alluvad maakonna registreerimise bürood)
  • Prokuratuur, Sõjaväeringkonna kohus (K. Karlson) ja uurimisosakond
  • Piirikontroll (piirikontrollpunktid)
  • Kaitseliit.[2]

1920. aasta 27. märtsist läksid sõjavägede ülemjuhataja volitused ja kohustused üle sõjaministrile. 1920. aasta märtsis kaotati Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht ning sõjaväe kõrgem juht oli sõjaminister (kes võis olla ka tsiviilisik), kellele Vabariigi valitsus määras abi kõrgemate sõjaväelaste hulgast. Ülemjuhataja staabi asemele asutati Sõjavägede Staap, mille koosseisus oli Kindralstaabi Valitsus ja Korraldusvalitsus.

Seni Sõjavägede Ülemjuhataja otsealluvuses olnud Sõjaväe Tervishoiuvalitsus viidi Sõjaministeeriumi alluvusse.

1928. aastal kehtestati Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus, mis määratles Eesti kaitseväe rahuaegse organisatsiooni. Kaitseväe keskjuhatusse kuulusid: sõjaminister, sõjaministri abi ja järgmised keskasutused: 1) sõjavägede staap; 2) varustusvalitsus; 3) sõjaväe tervishoiuvalitsus; 4) sõjaringkonnakohus; 5) sõjaprokuratuur ja 6) laske-, suurtükiväe-, ratsaväe- ja inseneriväe inspektuur;

Kaitseministeerium, 1929–1937Redigeeri

1. aprillist 1929 nimetati mitmed sõjaväeasutused ümber kaitseväeasutusteks (nt kaitseministeerium, Kaitsevägede Staap, Kaitseväe Varustusvalitsus), sõjaministrist sai kaitseminister.

Kaitseministrile allusid ministri abi, kaitsevägede staap, varustusvalitsus, sõjaväe tervishoiuvalitsus, sõjaringkonnakohus, sõjaprokuratuur ja juriskonsultuur, väeliikide inspektorid, diviisiülemad, merejõudude juhataja, õhukaitse ülem ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem.

Sõjaministeerium, 1937–1940Redigeeri

Sõjaministeeriumi ülesandeks oli:[3]

  1. varustada ja majandada relvastatud jõude;
  2. hoolitseda relvastatud jõudude tervishoiu- ja kohtukorralduse eest;
  3. koostada vastavaid kavu ja ette valmistada mobilisatsiooni või sõjategevuse puhuks relvastatud jõudude igakülgse varustamise ning tervishoiu- ja kohtukorralduse;
  4. korraldada nende jõuallikate riigikaitseks rakendamise ettevalmistamist, mis mobilisatsiooni või sõjategevuse korral rakendatakse ainult relvastatud jõudude varustamiseks.

Sõjaministeeriumi koosseisu kuulusid:

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ERA 496–4–93. L 21–22.
  2. ERA 2315–1–32. L 337, 337p.
  3. Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus, RT 1938, 29, 234.

VälislingidRedigeeri