Vikipeedia

Riho Terras

Riho Terras (sündinud 17. aprillil 1967 Kohtla-Järvel) on Eesti poliitik ja erusõjaväelane, auastmelt kindral. 5. detsembrist 2011 kuni 5. detsembrini 2018 oli Terras Eesti kaitseväe juhataja.[1][2] 1. veebruarist 2020 on ta Euroopa Parlamendi liige.

Riho Terras
Estonian Lt. Gen. Riho Terras 150915-D-VO565-076.jpg
Kindral Riho Terras (2015)
Sündinud 17. aprill 1967 (55-aastane)
Kohtla-Järve
Truudusvanded  Eesti
Teenistused Eesti kaitsevägi
Teenistusaeg 1991–2018
Auaste ES-Army-OF9.png kindral
Juhtinud
Autasud Loetelu
Abikaasa(d) Kaili Terras

HariduskäikRedigeeri

Terras lõpetas 1985. aastal Kohtla-Järve 5. Keskkooli.[3]

Akadeemiline haridusRedigeeri

Aastatel 1989–1993 õppis Terras Tartu Ülikooli ajalooteaduskonnas. Üliõpilasena oli ta aktiivne Kaitseliidus. Kutseliseks sõjaväelaseks hakkamise tõttu jäi Tartu Ülikool lõpetamata. Aastatel 1994–1998 õppis Terras Müncheni Bundeswehri Ülikoolis riigi- ja ühiskonnateaduse erialal ning omandas magistrikraadi.

Sõjaväeline haridusRedigeeri

Sügisel 1991 läbis Riho Terras kahekuulised ohvitserikursused nooremleitnandina[1]. 1999. aastal läbis Vahipataljoni ülemaks saanud Terras Šveitsis pataljoniülema kursused.

 
Riho Terras 2022. aasta Arvamusfestivalil

Teenistus sõjaväelase ja riigiametnikunaRedigeeri

 
Terras vabariigi aastapäeva paraadil kõnet pidamas (2016)
 
USA kindral Martin E. Dempsey (vasakul) tutvustab Terrasele oma staabiohvitsere (2015)

Keskkooli lõpetamise järel teenis Riho Terras kolm aastat sundaega Nõukogude mereväes. Ajateenijana käis ta oma laevaga Liibüas, Süürias ja Kuubal.

Pärast Bundeswehri Ülikooli lõpetamist 1998. aastal edutati Terras Tallinna Üksiku Vahipataljoni ülemaks. Aastatel 2001–2004 oli Riho Terras Eesti kaitseatašee Saksamaa Liitvabariigis[1] ja Poolas. Eestisse naasmise järel oli ta Kaitseväe Peastaabis analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem ning peastaabi ülema asetäitja operatiivalal[1]. Iraagi sõja ajal oli ta 2007. aasta veebruarist augustini Iraagis NATO treeningmissiooni staabiülema asetäitja[1], kus tema pädevusse kuulusid Iraagi sõjaväe väljaõpetamisega seotud personali-, logistika- ja finantsküsimused.

Riho Terras on olnud ka Kaitseliidu peastaabi ülem.

2008.– 2010. aastal oli Riho Terras Kaitseministeeriumi kantsler.[1] President Toomas Hendrik Ilves andis 2008. aasta detsembri alguses Terrasele koloneli sõjaväelise auastme.[4][5] 2011. aasta juunis andis president Toomas Hendrik Ilves kaitseväe juhataja ettepanekul Terrasele brigaadikindrali sõjaväelise auastme.[1]

Vastavalt valitsuse 20. jaanuaril 2011 tehtud ettepanekule nimetas president Toomas Hendrik Ilves Riho Terrase kaitseväe peastaabi ülemaks alates 1. märtsist.[6]

21. veebruaril 2017 ülendas president Kersti Kaljulaid Riho Terrase kindraliks.

2018. aasta lõpul andis Terras Kaitseväe juhtimise üle kindralmajor Martin Heremile.[10]

Töö erasektorisRedigeeri

Pärast Kaitseväe juhataja ametipostilt lahkumist läks Terras 2019. aasta algul tööle ettevõttesse Milrem Robotics, kus juhtis ettevõtte kaitsedivisjoni.[11]

Tegevus poliitikasRedigeeri

Märtsis 2019 teatas ta, et kandideerib erakonna Isamaa esinumbrina Euroopa Parlamenti.[12] Pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust sai Eesti Euroopa Parlamendis ühe koha juurde ja Riho Terrasel tekkis võimalus asuda tööle Euroopa Parlamendi liikmena.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad) 1724 häält ning osutus valituks.

IsiklikkuRedigeeri

Terrase abikaasa on diplomaat Kaili Terras, kellega tal on kaks poega.[13] Vanem poeg on 1993. aastal sündinud Hendrik Johannes Terras ja noorem poeg on 2005. aastal sündinud Uku Karl Terras.

Riho Terras kuulub korporatsiooni Sakala. Ta räägib vabalt eesti, vene, saksa ja inglise keelt.

AuastmedRedigeeri

 
Kindralmajor Riho Terras intervjuud andmas, 2014
 
Kindralmajor Riho Terras Ameerika Ühendriikide 1. soomusbrigaadi M1A2 Abramsi tankis, 2014
Õlak Auaste Kuupäev
 
 Nooremleitnant Veebruar 1992
 
 Leitnant 23. november 1993[14]
 
 Kapten 20. juuni 1996[15]
 
 Major 18. veebruar 2000[16]
 
 Kolonelleitnant 20. juuni 2005[17]
 
 Kolonel 1. detsember 2008[4]
 
 Brigaadikindral 16. juuni 2011[18]
 
 Kindralmajor 18. veebruar 2013[7]
 
 Kindralleitnant  5. veebruar 2015[8]
 
 Kindral  20. veebruar 2017[2]

AutasudRedigeeri

Teenete- ja rinnamärgidRedigeeri

Eesti teenetemärgid
  Kotkaristi I klassi teenetemärk veebruar 2018[19]
  Kotkaristi IV klassi teenetemärk 23. veebruar 2005[20]
  Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist 28. november 2018[21]
  Kaitseliidu Valgeristi III klass
  Kaitseministeeriumi II klassi teenetemärk
  Kaitseväe teenetemärk (riigikaitselised teened) 22. veebruar 1999
  Mereväe teenetemärk "Usk ja Tahe" III klass "Raudankur"
  Kaitseliidu teenetemärk
  Kaitseväe peastaabi teeneterist
  Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal
  Kaitseliidu teenetemedali III klass
  Mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"
  Võidutule kandja medal
  Teabeameti teenetemedali II klass
  Balti Kaitsekolledži teenetemärk (kuldne)
  Kaitseliidu Kooli eriteeneterist
  Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist 12. juuni 2001[22]
Välismaised teenetemärgid
  Norra Kuningliku Teeneteordeni suurrist 10. september 2015 (Norra)[23]
  Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist 13. mai 2014 (Soome)[24]
  Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst 18. märts 2014 (Poola)[25]
  Auleegioni orden (ohvitser) 4. september 2013 (Prantsusmaa)[26]
  Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suur teeneterist tähega 9. juuli 2013 (Saksamaa)[27]
  Viestursi I klassi orden 5. juuni 2012 (Läti)[28]
  Bundeswehri Kuldne Aurist 20. aprill 2011 (Saksamaa)[29]
  NATO Medal NATO Treeningmissiooni eest Iraagis
  Soome Reservväelaste Liidu teenetemedal
  OSMTH Grand Priory of Scandinavia Pro Merito medal
Rinnamärgid
  Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse lõpetanu rinnamärk
  Ohvitseride kursuse lõpetanu rinnamärk
  Vahipataljoni märk

TeenistuskäikRedigeeri

 
Riho Terras NATO staabielement Eesti hoone avatseremoonial koos Saksa kindralleitnant Manfred Hofmaniga. (2016)
 
Riho Terras koos Tšehhi kindrali Petr Paveliga NATO peakorteris. (2017)
 
Riho Terras USA mereväe kapteni, ristleja USS Hué City ülema, Dan Gilleniga. (2017)
 
Riho Terras ja NATO staabielemendi kindralmajor Boguslaw Samol õppusel Saber Strike 2013
Alates Kuni Teenistus
Märts 1992 November 1992 Kompaniiülem, Kalevi üksik-jalaväepataljon, Eesti maavägi, Eesti kaitsevägi
November 1992 November 1993 Staabiülem, Kalevi üksik-jalaväepataljon, Eesti maavägi, Eesti kaitsevägi
Detsember 1993 Jaanuar 1994 Kompaniiülem, Põhja üksik-jalaväekompanii, Eesti maavägi, Eesti kaitsevägi
Mai 1998 Jaanuar 2000 Ülem, Vahipataljon, Eesti maavägi, Eesti kaitsevägi
Jaanuar 2000 Detsember 2000 Peastaabi ülem, Kaitseliit
Detsember 2000 Juuli 2004 Eesti kaitseatašee Saksamaa Liitvabariigis ja Poola Vabariigis
August 2005 Jaanuar 2006 Analüüsi- ja planeerimisosakonna kaitseplaneerimise jaoskonna ülem, Kaitsejõudude peastaap, Eesti kaitsevägi
Jaanuar 2006 Jaanuar 2007 Analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem , Kaitsejõudude peastaap, Eesti kaitsevägi
Veebruar 2007 September 2007 Staabiülema asetäitja, NATO Iraagi treeningmissioon
September 2007 Veebruar 2008 Analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem, Kaitsejõudude peastaap, Eesti kaitsevägi
Veebruar 2008 November 2008 Ülema asetäitja operatiivalal, Kaitsejõudude peastaap, Eesti kaitsevägi
Detsember 2008 Detsember 2010 Kantsler, Kaitseministeerium
Jaanuar 2011 Veebruar 2011 Ülema asetäitja operatiivalal, Kaitseväe peastaap, Eesti kaitsevägi
18. veebruar 2011 4. detsember 2011 Ülem, Kaitseväe peastaap, Eesti kaitsevägi
5. detsember 2011 5. detsember 2018 Kaitseväe juhataja, Eesti kaitsevägi

ViitedRedigeeri

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Riho Terras: ühiskonna toetus meile on äraütlemata kõrge" Postimees, 6. detsember 2011, lk 4
  2. ↑ 2,0 2,1 "13. R. Terrasele sõjaväelise auastme andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 20. veebruar 2017.
  3. ↑ 3,0 3,1 "Kindral Riho Terras". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2017. Vaadatud 24. veebruaril 2017.
  4. ↑ 4,0 4,1 "76. R. Terrasele sõjaväelise auastme andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 1. detsember 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 26. november 2015.
  5. ↑ Kolonel Terras võtab üle kaitseväe peastaabi juhtimise. Delfi, 13. veebruar 2011
  6. ↑ Ilves nimetas Riho Terrase kaitseväe peastaabi ülemaks[kõdulink]
  7. ↑ 7,0 7,1 "28. Sõjaväeliste auastmete andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 18. veebruar 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. märts 2016. Vaadatud 26. november 2015.
  8. ↑ 8,0 8,1 "79. Sõjaväeliste auastmete andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 5. veebruar 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. september 2016. Vaadatud 26. november 2015.
  9. ↑ Terras valiti NATO sõjalise komitee vanemaks
  10. ↑ "Galerii ja video: Herem võttis Terraselt kaitseväe juhtimise üle" ERR, 3. detsember 2018
  11. ↑ "Kindral Riho Terras asub tööle kaitsetööstusettevõttes Milrem Robotics" ERR, 21. jaanuar 2019
  12. ↑ Raul Ranne (27. aprill 2019). "Riho Terras: Kodus on kindraliks mu armas abikaasa". Eesti Päevaleht. Vaadatud 12. november 2019.
  13. ↑ Uueks kaitseväe ülemaks võib saada Riho Terras
  14. ↑ "18. Sõjaväeliste auastmete andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 18. november 1993. Vaadatud 26. november 2015.
  15. ↑ "74. Sõjaväeliste auastmete andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 20. juuni 1996. Vaadatud 26. november 2015.
  16. ↑ "89. Sõjaväeliste auastmete andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 18. veebruar 2000. Vaadatud 26. november 2015.
  17. ↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine 20.06.2005". Riigi Teataja. 20. juuni 2005. Vaadatud 26. november 2015.
  18. ↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine". Riigi Teataja. 16. juuni 2011. Vaadatud 26. november 2015.
  19. ↑ Karel Reisenbuk (5. veebruar 2018). "Presidendilt saab teenetemärgi 166 inimest". Postimees. Vaadatud 5. veebruar 2018.
  20. ↑ "Kotkaristi IV klassi teenetemärk". Vabariigi Presidendi Kantselei. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2017. Vaadatud 6. detsember 2015.
  21. ↑ "Kaitseminister tänas riigikaitsesse panustajaid teenetemärgiga". Kaitseministeerium. 28. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. november 2018. Vaadatud 29. november 2019.
  22. ↑ "EROK teeneteristi kavalerid". Eesti Reservohvitseride Kogu. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2018. Vaadatud 26. november 2015.
  23. ↑ "Norra Kuningliku Teeneteordeni suurrist". Vabariigi Presidendi Kantselei. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 6. detsember 2015.
  24. ↑ "Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist". Vabariigi Presidendi Kantselei. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2017. Vaadatud 6. detsember 2015.
  25. ↑ "Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst". Vabariigi Presidendi Kantselei. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2017. Vaadatud 6. detsember 2015.
  26. ↑ "Sandor Liive ja Riho Terras Auleegioni kavaleriks". Õhtuleht. Vaadatud 6. detsember 2015.
  27. ↑ "Knight Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany". Vabariigi Presidendi Kantselei. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2017. Vaadatud 6. detsember 2015.
  28. ↑ "1st Class of the Order of Viesturs". Vabariigi Presidendi Kantselei. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2017. Vaadatud 6. detsember 2015.
  29. ↑ "FOTOD: Kolonel Riho Terrasele anti üle Saksamaa kõrgeim sõjaväeline autasu". Delfi. Vaadatud 6. detsember 2015.

VälislingidRedigeeri

Eelnev
Neeme Väli 		Kaitseväe peastaabi ülem
18. veebruar 2011 – 4. detsember 2011 		Järgnev
Peeter Hoppe
Eelnev
Ants Laaneots 		Eesti kaitseväe juhataja
5. detsember 2011 – 5. detsember 2018 		Järgnev
Martin Herem
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Riho_Terras&oldid=6349074"