Vikipeedia

Suur-Patarei tänav

tänav Tallinnas

Suur-Patarei tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.[1]

Map
Kaart

Tänav kulgeb Põhja puiesteelt Vana-Kalamaja tänavani. Tänav piirneb alguses paremalt klindiga, mille all on Kalasadam.

HoonestusRedigeeri

Vasakul küljel tänava alguses on olnud puitmajad, sh nr 3 (lammutatud 1973), kus lapsena elas kirjanik Jaan Kross[2]. Sellele kohale ehitas Pro Kapital sajandivahetusel värviliste kortermajadega nn Ilmarise kvartali, Põhja pst aadressiga.

Suur-Patarei 2 asub 2011. aastal valminud kuuekorruseline korterelamu.

 
Õhuvaade Tallinna vanalinna servast ja Suur-Patarei tänava algusest (ülaservas vasakul)

Suur-Patarei 6 asub 2020. aastal valminud viiekorruseline korterelamu.

Suur-Patarei tänav 18 hoone[3] on tunnistatud ehitismälestiseks. Malahhovid olid tol ajal Tallinnas tuntud töösturid, nende suguvõsale kuulunud kalatööstus on Kalamajas Kalarannas olnud juba alates 1790. aastast.

Suur-Patarei 20 asuvad ehitatavad korterelamud[4].

Suur-Patarei 21b asub 2012. aastal renoveeritud, kolmekorruseline korterelamu

Suur-Patarei 21c asub 1961. aastal[5] ehitatud kolmekorruseline korterelamu

 
Vaade Suur-Patarei tänavale Kalasadamast

AjaluguRedigeeri

Suur-Patarei tänava varasemad nimekujud on Battarei (1885) ja Batarei (1908), saksapäraselt Westbatterie Straße, Batterie Straße, Große Batteriestraße[6] (1877–) ja Groß-Batteriestraße (1942).

  Pikemalt artiklis Mortiiripatarei (Tallinn)

Enne Patarei merekindluse valmimist 1840. aastal kandis tänav Köismäe tee (Reperbahn(straße)) nime.

Kalasadama tänava ja Tööstuse tänava vahele endise raudtee alale rajatud tänava nimeküsimust arutas Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon esmakordselt juba 2008. aastal. Kuna uus tänav paikneb osaliselt endise Kalaranna tänava sängis, toetati 1959. aastast kasutusel oleva Kalaranna tänava nime säilitamist ja seoses sellega Kalaranna tänava leviala muutmist. Kuna Kalaranna tänava pikenduse rajamine raudteetammile tõi kaasa Kalasadama tänavalt algava Suur-Patarei tänava katkemise enne ristumist Kalaranna tänavaga. Kalaranna tänavast põhja poole jäävale osale tekkis uus juurdepääs Kalaranna tänavalt, kuid lõuna poole jääva Suur-Patarei tänavaga Kalaranna tänaval ühendust ei tekkinud. Tallinna linnavalitsus nimekomisjoni hinnangul oli vaja muuta ka Suur-Patarei tänava leviala, mis lõpeb edaspidi Vana-Kalamaja tänaval ja teisele poole Kalaranna tänavat endise Patarei merekindluseni enam ei ulatunud. Suur-Patarei tänava leviala muutmisel adresseeriti ümber neli maaüksust.

 
Vaade Tallinnale ja J. Puhk & Pojad jahuveskile
 
Tallinna linn ja Suur-Patarei tänav, 1914

Suur-Patarei 4 asus T. Variku kalatööstus[7].

Suur-Patarei 11/13 asusid Venemaa keisririigi Intendantuuri toidumoona aidad, mida kasutas ka Saksa okupatsiooni ajal sõjavägi ja Eesti sõjavägi. Suur-Patarei tänava aidad varustasid toiduainetega kogu kaitseväge ka Vabadussõja ajal[8]. Suur-Patarei 11 asus hiljem E. Holmi kalatööstus.

 
Vaade Suur-Patarei 13 Autobaasi peahoonele ja Suur-Patarei tänava klindiastangule Kalasadamast 2005. aastal

Suur-Patarei ja Jahu tänava vahelisel alal asus ka aastatel 1924–1941 J. Puhk & Pojad jahuveski ja laohooned, mis hävitati 1941. aastal Nõukogude vägede evakueerumisel Tallinnast, hoonetekompleksist on säilinud Suur-Patarei 13 territooriumil jahuladu.

Suur-Patarei 12 majas elas 1898. aastal Kalaranda rajatud Leesmanni kalatööstuse omanik Joosep Leesmann[9].

Suur-Patarei 13 asus Eesti NSV ja Eesti Siseministeeriumi Autobaasi peahoone, autoremondi töökoda nr 1, autoremondi töökoda nr 2, autotagavaraosade ja kummide ladu, garaaž, bensiinitankla[10].

 
Suur-Patarei tn 18 (1938)

Suur-Patarei 16 asus tuntud Tallinna suurkaupmehe Vassili Demini (Василий Дёмин) (1835–1909 [11]) ja Konstantin Demini[12] (1884–1936) kilu[13]konservitööstus[14] ja Eesti NSV ajal Tallinna Kalakombinaadi konservitsehh nr 3.

Suur-Patarei 18 hoone projekti tellis 1881. aastal N. Malahhov. Malahhovid olid tol ajal Tallinnas tuntud töösturid, nende suguvõsale kuulunud kalatööstus on Kalamajas olnud juba alates 1790. aastast. Hoone projekti ja krundi planeeringu koostaja ning ehitustööde järelevaataja oli arhitekt Aleksei Fedotov. Kahekorruselise polüfunktsionaalse hoone ülakorrusele rajati luksuslikud eluruumid, alumisele korrusele laod koos abiruumidega. Hoone alumine korrus on paekivist, ülemine puidust, Tänava äärde ehitatud hoonele lisaks rajati hoovi ka kivist töökoda, naaberkrundile (praegu Suur-Patarei 18 krundi põhjapoolsem osa) ehitati hobusetall koos aedikuga. 1927. aastal liideti kaks naaberkrunti ametlikult üheks. Vabadussõja ajal oli Suur-Patarei 18 admiral Johan Pitka Tallinna Laevaühisuse töökoda ja elukoht[15]. Johan Pitka oli Kaitseliidu ja Eesti merejõudude rajaja ning rahvaväe laskerelvade remondi ning soomusrongide ja soomusautode valmistamise organisaator. Pitka majas asus soomusrongide ehitamise staap ja töökojad.

1937. aastal rajati Suur-Patarei 18 hoovi Richard Falkenbergi juhendamisel tänaseni alles olev kivist korterelamu. Suur-Patarei majas nr 18a on elanud luuletaja Debora Vaarandi.

Suur-Patarei 20 asus enne teist maailmasõda A.-s. A. Le Coqi õlleladu ja karastavate jookide tehas[16], Eesti NSV ajal Tallinna Parfümeeria ja Toidurasvade Kombinaadi majoneesitsehh[17]. Hoone lammutati 2018. aastal.

Suur-Patarei 24 asus Kalaranna fordi kasarmu endine leivatehas[18]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm
  2. ↑ Jaan Kross. Kallid kaasteelised. Tallinn, 2003. ISBN 9985790464
  3. ↑ Elamu-ladu Suur-Patarei t. 18, 1881. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2020)
  4. ↑ Suur-Patarei 20 korterelamud, group.merko.ee (vaadatud 07.07.2021)
  5. ↑ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. "Ehitisrehister".
  6. ↑ Suur-Patarei tn, http://www.eki.ee/, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 26.06.2021)
  7. ↑ Politseipeegel. Reklaami kohta käivate eeskirjade rikkumise pärast sai protokolli S. Patarei tän. nr. 4—3 elutsev Taavi Varik, Päewaleht, nr. 101, 14 aprill 1939
  8. ↑ Robert Nerman, Suur-Patarei tänava mõju Vabadussõjale, www.postimees.ee, 9. detsember 2005
  9. ↑ Natside ühe olulisima ideoloogi Alfred Rosenbergi esimene naine, tallinlanna Hilda, jättis mehe Hitleri-vaimustuse tõttu maha, 17. juuli 2018
  10. ↑ Vabariigi Valitsus korraldus, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine, RTL 2001, 139, 2072
  11. ↑ Vassili Demin. Kultuurilooline haud (Ettevõtja) Tallinna Siselinna kalmistu, www.kalmistud.ee
  12. ↑ Kaupmees Konstantin Demin 50. aastane., Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated, nr. 11, 6 juuni 1934
  13. ↑ Йосеф Кац, ВКУС РЕВЕЛЬСКОЙ КИЛЬКИ, Таллин: Переулки Городских Легенд../«Молодёжь Эстонии» (vaadatud 21.12.2020)
  14. ↑ Konservitööstus V. Demin S.-Patarei 16 tel. 465-04, Uus Eesti, nr. 52, 23 veebruar 1940
  15. ↑ Põhja-Tallinnas tähistatakse Tartu rahulepingu aastapäeva, www.postimees.ee, 2. veebruar 2021
  16. ↑ A.-S. A. Le Coq'i uus õlleladu ja jookide tehas, Päewaleht, nr. 62, 4 märts 1938
  17. ↑ Parfümeeria ja toidurasvade kombinaadi tervikvara ostmiseks kolm pakkumist, Päevaleht, nr. 125, 2 juuni 1994
  18. ↑ Patarei merekindluse kõrval asuv leivatehas ehitatakse ümber korterelamuks, www.err.ee, 09.10.2019
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suur-Patarei_tänav&oldid=6357031"